Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Piirmets ja Vallo Kariler
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.06.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-12608
Kohtuasi
Gregon Invest OÜ hagi AS-i LHV Pank vastu lepingu ülesütlemisavalduse tühisuse ja lepingute kehtivuse tuvastamiseks ning lepingute täitmiseks
Kaebus ja vaidlustatud kohtulahend
Gregon Invest OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.12.2024 otsuse peale
Hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (hageja) Gregon Invest OÜ (registrikood 16296729), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Vastustaja (kostja) AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepingulised esindajad vandeadvokaat Harles Veersalu ja vandeadvokaat Indrek Leppik
tuvastada, et kostja 24.10.2022 ülesütlemisavaldusel ei ole õiguslikku toimet ning poolte vahel 25.08.2021 sõlmitud kliendileping ja 25.10.2021 sõlmitud Traderi konto leping kehtivad;
3.3.jätta läbi vaatamata hageja nõue kohustada kostjat ülalnimetatud lepinguid täitma.
2-23-12608 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Gregon Invest OÜ (hageja) esitas 04.09.2023 Harju Maakohtule AS-i LHV Pank (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja 24.10.2022 avaldus, millega kostja ütles üles poolte vahel 25.08.2021 sõlmitud kliendilepingu ja 25.10.2021 sõlmitud Traderi konto lepingu, on tühine ja lepingud kehtivad. Ühtlasi palus hageja kohustada kostjat neid lepinguid täitma. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.08.2021 tähtajatu kliendilepingu (makseteenuse leping) ja 25.10.2021 Traderi konto lepingu (väärtpaberikonto leping). Lepingute alusel avati hagejale kostja juures arvelduskonto ja väärtpaberikonto hageja raha ja väärtpaberite hoidmiseks. Hageja kasutas väärtpaberikontot väärtpaberitesse (aktsiatesse) investeerimiseks. Kostja esitas 24.10.2022 hagejale ootamatult lepingute erakorralise ülesütlemise avalduse, millega kostja ütles lepingud alates 26.10.2022 üles. Kostja tugines avalduses üldtingimuste (ÜT) p-le 14.2.1.3 ja makseteenuse lepingu tingimuste (MLT) p-le 14.6.2, esitamata ühtki sisulist põhjendust (mõjuvat põhjust lepingu ülesütlemiseks). Pärast ülesütlemisavalduse saamist üritas hageja olukorda kokkuleppel lahendada, kuid mitmeid kuid kestnud kirjavahetus ei andnud tulemust. Hageja saatis mh 24.07.2023 kostjale e-kirja, milles avaldas valmidust vastata kostja küsimustele ja esitada soovitud dokumendid, kuid kostja vastas resoluutselt, et otsus on lõplik.
1.2.Kostjal ei olnud alust kliendilepingut ja väärtpaberikonto lepingut erakorraliselt üles öelda, sest hageja ei ole lepingut rikkunud ega teinud tegusid, mis võiksid anda aluse rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse tekkimiseks. Kostja ei ole ülesütlemisavalduses selgitanud, milles seisnes mõjuv põhjus lepingute ülesütlemiseks. Ainuüksi tingimuste punktidele viitamine ei ole piisav, seejuures on kostja hiljem avaldatud viide rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusele otsitud ettekääne. Tuginemine tingimuste punktile, mis puudutab andmete esitamata jätmist, on vastuoluline ja hea usu põhimõttega vastuolus, sest kostja ei nõudnud hagejalt dokumente ega esitanud küsimusi, kuigi hageja pakkus seda.
1.3.Kostjal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 7101 lg 1 järgi kohustus sõlmida hagejaga leping. Hageja vastab kostja poolt kehtestatud ja avalikult kättesaadavatele kliendilepingu üldtingimustele. Hageja on tegutsev äriühing, kellele oli ja on arvelduskonto ja
2-23-12608 väärtpaberikonto hädavajalik, sest tema majandustegevus on olulises osas seotud investeerimisega aktsiatesse. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt oli kostjal alus lepingud ÜT p 14.2.1.3 ja MLT p 14.6.2 alusel mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda, sest hageja varade seaduslik päritolu ei olnud tuvastatav ning kostjal tekkis variisiku kahtlus.
2.1.1.ÜT p 14.2.1.3 järgi esineb mõjuv põhjus siis, kui klient rikub kohustust esitada oma majandustegevuse, raha või muu vara päritolu seaduslikkust tõendavaid dokumente või muude panga hoolsusmeetmete kohaldamiseks kohustuslikke andmeid. MLT p 14.6.2 järgi esineb mõjuv põhjus ka siis, kui klient ei ole esitanud panga nõudmisel oma rahaliste vahendite seadusliku päritolu kinnitamiseks vajalikke andmeid või dokumente või on tema suhtes muul mõjuval põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.
2.1.2.Kostjal oli alus lepingud erakorraliselt üles öelda, sest hageja varade päritolu ei olnud esitatud andmete alusel lõpuni arusaadav, tuvastatav ega läbipaistev. Kostjal tekkisid esimesed kahtlused hageja varade päritolus seoses sellega, et kostja on aktsiatesse investeerimiseks loodud äriühing, kelle ainuosanik ja juhatuse liige, kellelt kogu ühingu vara peaks pärinema, on Q (hageja esindaja), kes on väga noor inimene (lepingu sõlmimise ajal 20-aastane). Samas oli hageja aktsiaportfelli väärtus ostmise ajal 502 584 dollarit (459 022,53 eurot). Asjaolu, et noorel inimesel on selline raha, tekitab kahtlusi, kui puuduvad avalikult kättesaadavad andmed vara päritolu kohta. Hageja oli saanud raha peamiselt kolmelt äriühingult: OSAÜHING SKILL, Skill Kapital OÜ ja Udumäe Arenduse OÜ, kes on ülekande selgitusena üldjuhul viidanud laenulepingule. Kõigi kolme äriühingu juhatuse liikmeks on W, kes on hageja esindaja isa. Kostja soovis täpsustada, millisest tegevusest nimetatud ühingute vahendid pärinevad ning millisel alusel on raha hagejale liikunud. Kostja saatis hagejale 15.07.2022 e-kirja, kus kutsus kostja esindaja personaalsele kohtumisele, et saada parem ülevaade hageja äritegevusest ning kontol toimuvatest tehingutest. Hageja ei vastanud kostja e-kirjale. Pärast korduvaid pöördumisi õnnestus kostjal leppida kokku kohtumine hageja esindajaga. Kohtumine toimus 03.10.2022. Kohtumisel viitas hageja esindaja sellele, et ülekanded on tehtud laenulepingute alusel: hagejale on loovutatud 600 000 euro laenuleping ja selle alusel teeb OSAÜHING SKILL makseid. Kohtumise jätkuks saatis kostja töötaja 03.10.2022 hagejale e-kirja, kus palus edastada tehingute aluseks olevad laenulepingud hageja ja kolmandate isikute vahel hiljemalt 05.10.2022. Hageja esindaja saatis 06.10.2022 nimetatud ühingutega sõlmitud lepingud, mille alusel on hageja kontole ülekandeid tehtud. Kostjal tekkis kahtlus, et tehingud on näilikud ja tagantjärgi tehtud, sest lepingud olid sõlmitud isa ja poja vahel, vormistatud üks-ühele vastavalt arvelduskontolt nähtuvatele makstele ning käsitsi allkirjastatud. Tehingutel puudub majanduslik sisu ja loogika. Ei ole selge, kust pärineb nimetatud äriühingute vara, millistel kaalutlustel anti hagejale laenu ning mis oli laenu otstarve. Skill Kapital OÜ ning hageja vahel 30.11.2021 ning 06.12.2021 sõlmitud laenulepingute järgi tuli hagejal tagastada laen 200 000 eurot hiljemalt 31.12.2022, kuid hageja ei ole pärast maksetähtaja saabumist teinud Skill Kapital OÜ-le ühtegi tagasimakset. Kostja esitatud dokumendid ei olnud piisavad, kinnitamaks raha seaduslikku päritolu. Pärast hagejalt saadud
2-23-12608 laenulepingute ja muu teabe analüüsimist otsustas kostja öelda hagejaga sõlmitud makseteenuse jt tootelepingud üles ning saatis selle kohta 24.10.2022 hagejale avalduse.
2.1.3.Kostjal oli kohustus leping variisiku kahtluse tõttu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg 4 alusel lõpetada, sest kostjal ei olnud võimalik täita RahaPTS § 20 lg 1 p-s 3 nimetatud kohustust tuvastada hageja tegelik kasusaaja ja mõista hageja üldist omandi- ja kontrollistruktuuri. Hageja esitatud laenulepingud ei kummutanud kostjal ülalnimetatud asjaoludel tekkinud variisiku kahtlust. Variisiku kahtlust põhistavad mh hageja esindaja toimingud internetipangas. Hageja on teinud 19.11.2021 ülekande väärtpaberikontole selgitusega: „et mu isa rikkaks saaks“. Seega võib hageja tegelik kasusaaja olla W.
2.1.4.Kuna kostjal on lepingust või seadusest tulenev õigus leping lõpetada, siis ei kohusta VÕS § 7101 kostjat hagejaga lepingut sõlmima, sest sellisel juhul ei vasta hageja seaduse nõuetele ja/või makseteenuse pakkuja enda tingimustele.
2.2.Ülesütlemisavalduse põhjendamine ei olnud kohustuslik. Kostja ei pidanud hagejale lepingute erakorralist ülesütlemist põhjendama, sest VÕS §-de 195 ja 196 järgi on piisav, kui avaldusest nähtub tahe leping lõpetada. Kostja põhjendamiskohustus saab tuleneda KAS § 89 lg-st 91 ning kostja täitis põhjendamiskohustus. Kostja viitas lepinguid üles öeldes ÜT p-le 14.2.1.3 ja MLT p-le 14.6.2, mille kohaselt on kostjal õigus öelda leping erakorraliselt üles, kui klient ei ole panga nõudmisel esitanud oma rahaliste vahendite seadusliku päritolu kinnitamiseks vajalikke andmeid või dokumente või on tema suhtes muul mõjuval põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva hageja jaoks olid viited tingimuste punktidele piisavad, sest hagejal oli võimalik punktides sisalduvast lepingu ülesütlemise põhjustest aru saada. Ka juhul, kui kostja rikkus põhjendamiskohustust, ei muuda see KAS § 89 lg 92 järgi ülesütlemist tühiseks. Kostja andis hagejale hiljem selgitusi. Kostja saatis hagejale 13.12.2022 ja 28.07.2023 kirja, kus selgitas ülesütlemise aluseid. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 30.12.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
pooled sõlmisid 25.08.2021 tähtajatu kliendilepingu (makseteenuse leping) ja 25.10.2021 Traderi konto lepingu (väärtpaberikonto leping); lepingute alusel avati hagejale kostja pangas arvelduskonto nr EE837700771006506303 hageja raha hoidmiseks ja väärtpaberikonto nr EE907700774006753425 hageja väärtpaberite hoidmiseks; kostja esitas 24.10.2022 hagejale kliendilepingu ja väärtpaberikonto lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest kostjal oli RahaPTS § 42 lg 4 järgi õigus ja kohustus lepingud üles öelda.
2-23-12608 Kostja osutas hagejale makseteenuseid VÕS § 709 ja 710 1 tähenduses. Kuigi kostjal on kohustus sõlmida hagejaga leping VÕS § 7101 alusel, sisaldub nimetatud sättes oluline reservatsioon, mis kohustab kostjat VÕS § 710 1 lg 1 alusel sõlmima makseteenuse lepingut isikuga üksnes siis, kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuse üldtingimustele või makseteenuse osutamise üldtingimustele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et makseteenuse pakkuja võib kasutada eelist kehtestada ühepoolselt tingimused isikutele, kellega ja millistel tingimustel ta makseteenuse lepingu sõlmib, eeldusel et sellised piirangud ei ole ebamõistlikud (VÕS § 42, 43) ja kohtlevad sarnaseid kliente sarnastes olukordades võrdselt. Makseteenuse lepingu erakorralise ülesütlemise alus ei pea tulenema poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest, vaid võib tuleneda ka seadusest, sh on krediidiasutus kohustatud lepingu erakorraliselt üles ütlema RahaPTS § 42 lg-s 4 sätestatud asjaolude esinemisel. Kuna kostja lõpetas hagejaga lepingu RahaPTS § 42 lg 4 alusel, ei olnud kostjal krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 9 1 järgi kohustust avalikustada hagejaga makseteenuse lepingute ülesütlemise põhjuseid. Arvestades, et põhiliseks asjaoluks, millele kostja lepinguid üles öeldes tugines, oli rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduv kahtlus, siis ei pea ega saa krediidiasutus kahtluse korral üksikasjalikult põhjendada lepingu ülesütlemise põhjuseid, kuna nimetatu võib kahjustada võimaliku kuriteo uurimist. Krediidiasutusel on RahaPTS § 42 lg 4 ja § 49 järgi kohustus teavitada tekkinud kahtlustusest Rahapesu Andmebürood (RAAB), millega lõppevad krediidiasutuse ülesanded asjaolude väljaselgitamiseks. RahaPTS § 42 lg 4 kohaselt loetakse hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe ja dokumentide andmisest keeldumist kliendi poolt lepingu oluliseks rikkumiseks. Eelnimetatud teabe ja dokumentide andmisest keeldumiseks tuleb lugeda ka ebapiisava teabe ja dokumentide andmine. Seega on olukorras, kus hageja ei esitanud piisavat teavet ja dokumente, et tõendada et tema tegevus ja raha päritolu ei ole vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga ja kostjal puudus KAS § 89 lg 91 kohustus põhistada lepingute ülesütlemist, jaguneb tõendamiskoormis selliselt, et hagejal on kohustus tõendada enda ja oma rahaliste vahendite vastavust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga. Seega rikkus hageja oluliselt makseteenuse lepinguid, kuna ei põhistanud piisavalt, et tema tegevus ja raha päritolu ei ole vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga. Kostja ei ole kuritarvitanud RahaPTS § 42 lg-st 4 tulenevat makseteenuste lepingute erakorralise ülesütlemise õigust. Kostja viitas ülesütlemisavalduses tingimuste punktidele, mille alusel ta lepingud üles ütles ning selgitas 13.12.2022 kirjas täiendavalt, et lepingud öeldi üles järgmistel põhjustel: 1) pangal on tekkinud variisiku kahtlus; 2) varade päritolu ei ole arusaadav; 3) ettevõtte äritegevus ja tehingute eesmärk on arusaamatu. Kostja selgitas kohtumenetluses täiendavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusi ning märkis, et tal ei olnud võimalik täita RahaPTS § 20 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust, st ta ei suutnud tuvastada, kes on hageja tegelik kasusaaja. Kostjalt kui krediidiasutuselt ei saa nõuda võimaliku süüteo asjaolude põhjalikku väljaselgitamist. Ka kohus ei saa siinses menetluses anda hinnangut hageja suhtes esitatud kahtlustustele, sest kahtlustuste põhjendatuse väljaselgitamine on RAAB-i ja uurimisasutuste ülesanne.
3.3.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
2-23-12608 Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohtu otsus olulise osas põhjendamata, sh jättis maakohus tähelepanuta hageja väited ja hindamata hageja esitatud tõendid. Maakohtu otsus on sedavõrd puudulikult põhjendatud, et see võib anda alust saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.2.Maakohus hindas vääralt lepingute erakorralise ülesütlemise õiguspärasust alles kohtumenetluses kostja esitatud erakorralise ülesütlemise põhjenduste alusel, mis ei sisaldunud ülesütlemisavalduses. Ülesütlemise alust tuleb hinnata avalduses esitatu alusel. Kostja viitas ülesütlemisavalduses üksnes ÜT p-le 14.2.1.3 ja MTL p-le 14.6.2, lisamata põhjendusi. Maakohus lubas kostjal põhjendamatult esitada kohtumenetluses uued faktilised asjaolud ja uue õigusliku aluse (RahaPTS § 42 lg 4), millele kostja ei olnud avalduses tuginenud. Kostjal ei olnud alust öelda lepinguid VÕS § 196, ÜT p 14.2.1.3 ja MTL p 14.6.2 alusel üles, sest hageja ei keeldunud teabe/dokumentide andmisest. Hageja esitas 06.10.2022 kostjale laenulepingud ning küsis 17.10.2022 kostjalt täiendavate dokumentide vajaduse kohta. Kostja ei esitanud hagejale lisaküsimusi.
4.3.Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostjal oli alus lepingud RahaPTS § 42 lg-t 4 alusel erakorraliselt põhjendusi esitamata üles öelda. Maakohus tõlgendas vääralt RahaPTS § 42 lg-t 4, samastades keeldumise ebapiisava teabe esitamisega. Hageja ei ole keeldunud dokumentide esitamisest. Hageja oli valmis koostööks. Maakohus ei ole toonud esile, millise konkreetse teabe jättis hageja esitamata. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja rikkus oluliselt lepinguid, kuna ei põhistanud piisavalt, et tema tegevus ja raha päritolu ei ole vastuolus RahaPTS-s vm seaduses sätestatuga. Kuna kostja ei esitanud lisaküsimusi, ei olnud hagejal võimalik täiendavat teavet anda. Pärast seda, kui kostja põhjendas kohtumenetluses oma kahtlusi, esitas hageja dokumendid nende kahtlust kummutamiseks. Sellest hoolimata võttis maakohus aluseks üksnes kostja väited (spekulatiivsed kahtlused), sh asjaolud, mis leidsid aset pärast ülesütlemisavalduse esitamist, kuid jättis tähelepanuta hageja vastuväited raha seadusliku päritolu kohta ja neid kinnitavad tõendid. Maakohus leidis vääralt, et KAS § 89 lg-t 9 1 järgi ei olnud kostjal kohustust lepingute erakorralist ülesütlemist põhjendada. See on lubatav vaid erandlikel asjaoludel. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ja maakohus ei ole neid tuvastanud. Ka juhul, kui need asjaolud oleksid esinenud, oleks tulnud avaldusse märkida viide, et selle sätte alusel ei esita kostja põhjendusi. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
2-23-12608
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja tuvastusnõuded, kuid jätab hageja kohustamisnõude läbi vaatamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
7.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt ülal p 3.1), kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
8.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus vääralt seisukohale, et kostjal oli alus öelda hagejaga sõlmitud lepingud RahaPTS § 42 lg 4 alusel erakorraliselt üles.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus asus vääralt seisukohale, et kostjal ei olnud KAS § 89 lg 91 järgi kohustustust erakorralist ülesütlemist hagejale põhjendada.
9.1.Kuigi VÕS § 196 lg 1 ei näe ette, et kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise avalduses tuleb selgelt esile tuua ülesütlemise aluseks olevad asjaolud, peab krediidiasutus KAS § 89 lg 91 järgi üldjuhul põhjendama isikule makseteenuse lepingu ülesütlemist, sh tuleb isikule anda teavet ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta. Eeltoodu ei kehti KAS § 89 lg 91 järgi üksnes juhul, kui põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. Eeltoodu kohaselt on krediidiasutuse põhjendamiskohustus KAS § 89 lg 9 1 järgi piiratud juhul, kui krediidiasutusele saavad teenuse osutamise käigus teatavaks asjaolud, mis viitavad kuritegelikust tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või sellise tegevuse katsele, või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega. Sellises olukorras on krediidiasutusel RahaPTS § 49 lg 1 järgi kohustus teatada neist asjaoludest Rahapesu Andmebüroole (RAAB) ning RahaPTS § 51 lg 1 järgi kohustus hoida teate esitamisega seonduvat kliendi eest konfidentsiaalsena. Eeltoodud konfidentsiaalsuskohustus kehtib siiski üksnes teatud aja. RahaPTS § 49 lg 7 järgi annab RAAB asjakohastel juhtudel krediidiasutusele tagasisidet nende poolt teavitamiskohustuse täitmise ning saadud teabe kasutamise kohta ning võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral teha RahaPTS § 57 järgi krediidiasutusele ettekirjutuse tehingu peatamiseks või piirata kontol oleva vara käsutamist. Ettekirjutuse tegemise korral on krediidiasutusel RahaPTS § 51 lg 1 järgi konfidentsiaalsuskohustus kuni ettekirjutuse täitmiseni. Muul juhul, kus RAAB ei võta krediidiasutuse teate alusel samme asjaolude edasiseks uurimiseks, st ei tee ettekirjutust ega edasta RahaPTS § 60 lg 7 järgi krediidiasutusele andmeid vajalikus ja piisavas ulatuses ühiste meetmete võtmiseks, ei saa seaduse mõtte kohaselt konfidentsiaalsuskohustus edasi kesta. Seega võib krediidiasutus jätta makseteenuste lepingute erakorralise ülesütlemise erandkorras KAS § 89 lg 9 1 järgi põhjendamata eelkõige siis, kui ta on edastanud vastava teabe RAAB-ile ja ei ole veel saanud RAAB-ilt tagasisidet või on RAAB teatanud vajadusest võtta ühiselt samme ning hoida teavet kliendi eest jätkuvalt konfidentsiaalsena.
2-23-12608
9.2.Siinses asjas ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis annaks ülaltoodu valguses alust järeldada, et tulenevalt konfidentsiaalsuskohustusest või muul seadusest tuleneval alusel ei võinud kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise asjaolusid avaldada. Seega saab lähtuda eeldusest, et kostjal oli kohustus erakorralist ülesütlemist põhjendada.
9.3.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja rikkunud KAS § 89 lg-st 9 1 tulenevat põhjendamiskohustust. Kostja saatis 24.10.2022 e-kirjaga (dtl 17) hagejale lepingute ülesütlemise avalduse, märkides e-kirjas järgmist: „Meil on väga kahju teatada, aga oleme otsustanud Teie kliendilepingu (ehk makseteenuse lepingu) koos teiste teenustega ühepoolselt lõpetada. Põhjuseks on AS LHV Pank üldtingimuste punkt 14.2.1.3 ja makseteenuse lepingu tingimuste punkt 14.6.2“. Lepingute ülesütlemise avalduses (dtl 18) oli märgitud järgmist: „Juhindudes Teie ettevõttega (Gregon Invest OÜ 16296729) 30.08.2021 sõlmitud kliendilepingu (ehk makseteenuse lepingu) lepingu punktist 14.6.2 ja AS LHV Pank (Pank) üldtingimuste punktist 14.2.1.3 teatame, et Pank ütleb erakorraliselt üles (lõpetab) Teie ettevõttega sõlmitud kliendilepingu (ehk makseteenuse lepingu) ning sellest tulenevalt kõik muud teenuselepingud (üldtingimuste punkt 14.2.13) arvates 26.10.2022 kuupäevast“. Seega viitas kostja lepinguid erakorraliselt üles öeldes üksnes tingimuste punktidele, täpsustamata, millisel täpsel põhjusel ja millistel asjaoludel ta lepingud üles ütleb. ÜT p-de 14.1, 14.2, 14.2.1 ja 14.2.1.3 kohaselt (dtl 583–584) oli pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt ilma etteteatamata üles öelda (erakorraline ülesütlemine), sh oli mõjuva põhjusega tegemist mh juhul, kui klient või temaga seotud isik on rikkunud kohustust, mille täpne järgimine on lepingu täitmise jätkamisel panga huvi püsimise eelduseks, seejuures oli selliseks kohustuseks mh piisavate oma majandustegevuse, raha või muu vara päritolu seaduslikkust tõendavate või muude panga hoolsusmeetmete kohaldamiseks kohustuslike andmete ja dokumentide esitamine panga nõudel. Kuigi ÜT p 14.2.2 järgi oli mõjuva põhjusega tegemist ka juhul, kui pank kahtlustab klienti või temaga seotud isikut rahapesus või terrorismi rahastamises, ning ÜT p 14.2.3 järgi koosmõjus p-ga 5.2.10 see, et isik on pangale saab tunnustatud ja usaldusväärsete allikate alusel teatavaks info, mille kohaselt on isik või temaga seotud isik kõrgendatud riskiga isik panga rakendatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite alusel, ei ole kostja ülesütlemisavalduses neile punktidele viidanud. MLT p-de 14.6 ja 14.6.2 kohaselt (dtl 29) oli pangal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui klient rikub oluliselt lepingust või üldtingimustest tulenevat kohustust, sh loetakse lepingust tuleneva kohustuse rikkumist oluliseks mh juhul, kui klient ei ole panga nõudmisel esitanud oma rahaliste vahendite seadusliku päritolu kinnitamiseks vajalikke andmeid või dokumente või on tema suhtes muul mõjuval põhjusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Arvestades ÜT p 14.2.1.3 ja MLT p 14.6.2 sõnastust, ei saa siinsel juhul pidada ülesütlemisavalduse põhjendusena üksnes neile punktidele viitamist piisavaks KAS § 89 lg 91 tähenduses, sest neist punktidest ei ole võimalik mõistlikult aru saada, milline on konkreetsel juhul hagejale etteheidetav rikkumine ja/või lepingu ülesütlemise põhjus. Viidatud punktidest nähtub mitmeid erinevaid aluseid. Seetõttu ei olnud
2-23-12608 hagejal võimalik ülesütlemisavaldusest üheselt aru saada, millisel põhjusel temaga lepingud lõpetati. Eelnevat arvestades rikkus kostja ringkonnakohtu hinnangul põhjendamiskohustust. Sellel kohustuse rikkumisel ei ole aga siinse vaidluse lahendamisel tähtsust, sest KAS 89 lg 9 2 järgi ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust. Samuti ei võta see ringkonnakohtu hinnangul siinsel juhul kostjalt õigust tugineda lepingu ülesütlemise ajal (ekslikult) konfidentsiaalsena hoitud lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevatele asjaoludele.
10.Edasi märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendamatult hindamata kostja 24.10.2022 ülesütlemisavalduse sisu ja sellest tulenevalt välja selgitamata, mis oli ülesütlemisavalduse kohaselt lepingute erakorralise ülesütlemise faktiline ja õiguslik alus. Seetõttu asus maakohus ekslikult seisukohale, et kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud lepingud RahaPTS § 42 lg 4 alusel üles.
10.1.Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja 24.10.2022 avaldust mõista selliselt, et kostja ütles lepingud üles seetõttu, et hageja ei esitanud kostjale (piisavat) teavet ja/või dokumente. Kuna ülesütlemisavaldus on kindlale isikule tehtud ühepoolne tahteavaldus, tuleb selle sisu tõlgendada vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-s 1 sätestatule, s.o vastavalt avalduse tegija tahtele, kui avalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma, ning kui avalduse saaja avalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb avaldust tõlgendada nii, nagu avalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi (vt ka RKTKo 22.03.2023, 2-21-3552/52, p 23–24). Hageja lepinguline esindaja jäi ringkonnakohtu istungil seisukohale, et punktid, millele, kostja ülesütlemisavalduses viitas, sisaldavad erinevaid aluseid (klient ei esita piisavaid andmeid hoolsusmeetmete täitmiseks, keeldub andmete esitamisest, on mõjuv põhjus arvata, et on rahapesu kahtlus ja esineb terrorismi rahastamise kahtlus) (dtl 748, ajamärk 01:01:35), st ülesütlemisavalduses viidatud punktidest ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel pank lepingu üles ütles. Kostja lepinguliste esindajate väitel seisnes panga etteheide hagejale peamiselt rahapesu kahtluses, aga ka selles, et pank ei saanud piisavalt dokumente ning esines variisiku kahtlus (dtl 748, ajamärgid 01:04:12 ja 01:07:26). Kuna kostja lepinguliste esindajate esile toodud alused ei sisaldunud kostja 24.10.2022 ülesütlemise avalduses, ei saanud hageja panga vastavasisulist tahet teada ega pidanudki seda teadma. Ringkonnakohtu hinnangul sai hagejaga sarnane mõistlik majandus- ja kutsetegevuses tegutsev panga klient üldtingimusi ja makseteenuse lepingu tingimusi lugedes mõista kostja 24.10.2022 e-kirjas ja ülesütlemisavalduses märgitut selliselt, et pank heitis talle ette panga nõudel andmete ja dokumentide esitamata jätmist. Kuigi avalduses viidatud MLT p 14.6.2 nägi lepingu erakorralise ülesütlemise alusena lisaks andmete ja dokumentide esitamata jätmisele ette ka rahapesu kahtluse, ei tulenenud sellist alust avalduses märgitud ÜT p-st 14.2.1.3. Selline alus tulenes hoopis ÜT p-st 14.2.2, millele kostja ei viidanud. Seega sai mõistlik klient tingimuste punkte koos ja süsteemiselt lugedes järeldada, et tema puhul võis olla panga tahteks öelda leping erakorraliselt üles põhjusel, et hageja jättis panga nõudel vajalikud andmed ja/või dokumendid esitamata. Mõistlikul sarnasel isikul ei olnud kostja avalduse alusel põhjust arvata, et kostja ütles lepingu erakorralisel üles rahapesukahtluse tõttu.
2-23-12608
10.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostjal alust öelda lepingut erakorraliselt üles põhjusel, et hageja jättis kostjale hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe ja/või dokumendid esitamata. Krediidiasutusel lasub kohustus kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks kliendi suhtes RahaPTS § 20 lg-s 1 sätestatud hoolsusmeetmeid ning klient peab RahaPTS § 20 lg 5 järgi krediidiasutuse nõudmisel esitama hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikud dokumendid ja andma asjakohast teavet, samuti kohustatud isiku nõudmisel kinnitama esitatud teabe ja dokumentide õigsust oma allkirjaga. Kui krediidiasutusel on kliendiga ärisuhe loodud, kuid ta ei suuda täita RahaPTS alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid RahaPTS § 42 lg 1 p 1 tähenduses või tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega RahaPTS § 42 lg 1 p 2 tähenduses, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine RahaPTS § 42 lg 4 järgi oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda. Riigikohtu praktika kohaselt on pangal kui kohustatud isikul ka pärast lepingu sõlmimist kohustus hoolsusmeetmeid rakendada ja rahapesu kahtluse tekkimisel kahtluste kõrvaldamiseks kliendilt informatsiooni küsida ning kui klient keeldub vajaliku teabe või dokumentide esitamisest, on pangal mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus ärisuhe lõpetada (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536/29, p 15). Seega näeb RahaPTS § 42 lg 4 lepingu erakorralise ülesütlemise alusena ette selle, et klient keeldub hoolsusmeetmete rakendamisel ja rahapesu kahtluse korral teabe ja dokumentide esitamisest. RahaPTS § 42 lg 4 ei näe ette võimalust öelda leping erakorraliselt üles juhul, kui kliendi esitatud teave ei ole piisav. Siinsel juhul oli ÜT p-d 14.1, 14.2, 14.2.1 ja 14.2.1.3 järgi lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks see, et klient rikub kohustust esitada panga nõudel piisavad oma majandustegevuse, raha või muu vara päritolu seaduslikkust tõendavad või muude panga hoolsusmeetmete kohaldamiseks kohustuslikud andmed ja dokumendid. Samas nägid MLT p-d 14.6 ja 14.6.2 erakorralise ülesütlemise alusena ette selle, et klient ei esita panga nõudmisel oma rahaliste vahendite seadusliku päritolu kinnitamiseks vajalikke andmeid või dokumente. Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemal juhul aluseks see, et klient on jätnud panga nõutud andmed või dokumendid esitamata. Kostja lepinguline esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tingimuste punkte tuleb tõlgendada RahaPTS § 42 valguses, sest need kannavad sama eesmärki. Ka ringkonnakohtu hinnangul on ülal viidatud tingimuste punktide eesmärk takistada rahapesu ja terrorismi rahastamist ning krediidiasutusel peab olema õigus öelda sel eesmärgil makseteenuse leping erakorraliselt üles, kui krediidiasutus nõuab hoolsusmeetmete nõuetekohaseks rakendamiseks kliendilt teavet ja/või dokumente ning klient keeldub vajaliku teabe ja/või dokumentide esitamisest. Sisuliselt sama olukorraga on tegemist ka siis, kui krediidiasutus nõuab kliendilt teavet ja/või dokumente, kuid klient jätab nõude täitmata. RahaPTS mõtte ja eesmärgiga ei ole aga kooskõlas see, kui krediidiasutus võib öelda lepingu erakorralist üles ka siis, kui klient esitab talle nõutud teabe ja/või dokumendid, kuid krediidiasutus ei pea seda piisavaks. Krediidiasutus peab silmas pidama, et lepingu erakorraline ülesütlemine on kõige äärmuslikum meede ning enne selle rakendamist tuleb rakendada vähem piiravaid abinõusid. Ebapiisava teabe ja/või dokumentide esitamise korral on krediidiasutusel õigus ja kohustus rakendada täiendavalt hoolsusmeetmeid ja küsida kliendilt täiendavat teavet ja dokumente. Sellest tulenevalt saab lepingu erakorraliseks ülesütlemise aluseks pidada ÜT p-de 14.1, 14.2, 14.2.1 ja 14.2.1.3 järgi seda, kui pank küsib kliendilt täiendavaid andmeid, sest algselt esitatud andmed ja/või dokumendid olid ebapiisavad, kuid klient ei esita neid.
2-23-12608 Siinsel juhul ei olnud kostjal alust öelda hagejaga lepinguid teabe ja/või dokumentide esitamata jätmise või ebapiisava teabe esitamise tõttu erakorraliselt üles, sest hageja esitas kostjale nõutud dokumendid ning kostja ei nõudnud hagejalt täiendava teabe ja/või dokumentide esitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja soovis saada hagejalt hoolsusmeetmete rakendamiseks teavet ja dokumente, pooled kohtusid 03.10.2022 ja hageja andis kostjale raha päriolu kohta selgitusi, kohtumise järel palus kostja edastada tehingute aluseks olevad laenulepingud hageja ja kolmandate isikute vahel hiljemalt 05.10.2022 ning hageja esindaja saatis 06.10.2022 nõutud dokumendid. Seega on hageja täitnud kostja nõuded ning kostjal ei olnud õigust öelda sel alusel lepinguid erakorraliselt üles.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostjal alust öelda hagejaga sõlmitud lepinguid üles ka VÕS § 196 lg 1 alusel hoolsusmeetmete rakendamise võimatuse või rahapesukahtluse tõttu.
11.1.Nagu ülal märgitud, et tähenda ülesütlemisavalduses rahapesukahtluse märkimata jätmine vältimatult seda, et ülesütlemisavaldus oleks kehtetu või et kohus ei saaks selle aluse ülesütlemisavaldusse (ekslikult) märkimata jätmise korral hinnata, kas kostjal oli alus öelda hagejaga lepingud üles põhjusel, et kostjal ei olnud võimalik täita hoolsusmeetmeid või et kostjal oli tekkinud hageja suhtes põhjendatud rahapesukahtlus.
11.2.Arvestades seda, et krediidiasutusel on RahaPTS § 42 lg 1 järgi keelatud luua kliendiga ärisuhet, kui ta ei suuda täita RahaPTS alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid või kui tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega, peab olema krediidiasutusel RahaPTS mõtet ja eesmärki silmas pidades õigus ka neil alustel kliendiga leping erakorraliselt lõpetada. Seetõttu saab ringkonnakohtu hinnangul pidada objektiivselt põhjendatud rahapesukahtlust VÕS § 196 lg 1 tähenduses mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse öelda äriühinguga sõlmitud makseteenuse leping erakorraliselt üles (vrd tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu erakorraline ülesütlemine VÕS § 7201 lg 2 p 1 järgi). Nagu ülal märgitud, on aga lepingu erakorraline ülesütlemine viimane abinõu, kui muud abinõud ei ole piisavad.
11.3.Kostja tõi hoolsusmeetmete osas esile, et tal ei olnud võimalik täita RahaPTS § 20 lg 1 p-s 3 nimetatud kohustust tuvastada hageja tegelik kasusaaja ja mõista hageja üldist omandija kontrollistruktuuri. Kostja selgitas küll seda, millistel asjaoludel on tal tekkinud kahtlus, et hageja tegelik kasusaaja võib olla W, kuid kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta ei saanud hoolsuskohustust hagejast tulenevatel asjaoludel täita. Arvestades seda, et hageja oli esitanud kostjale kogu viimase nõutud teabe ja dokumendid, ei saa ringkonnakohus asjas esitatu põhjal järeldada, et kostjal oli hoolsuskohustutse täitmine takistatud ning hageja suhtes oli põhjendatud rakendada kõige piiravamat abinõu. Seega ei kinnita asjas esitatud asjaolud, et kostjal oli lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus.
11.4.Rahapesu kahtluse osas esitas kostja oma selgitused selle kohta, et tal tekkis talle teadaolevaid asjaolusid ja dokumente koosmõjus hinnates kahtlus, et hageja ja tema seaduslik esindaja on variisikud, kes investeerivad hageja nimel kolmanda isiku teadmata päritoluga raha. Ringkonnakohus märgib, et RahaPTS § 4 lg 1 järgi on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui
2-23-12608 selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest ning 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine. Seega on rahapesu vahetu objekt kuritegeliku tegevuse tulemusel saadu vara või selle asemel saadud vara (vt ka RKKKo 22.06.2015, 3-1-1-94-14, p 247). Siinsel juhul ei ole kostja toonud selgelt esile, millist eelloetletud tegevust ta heidab hagejale ette ning kostja etteheidetest ei nähtu, milline konkreetne kuritegelikku laadi asjaolu viitab rahapesule. Kostja väidetest saab järeldada, et kostjal oli kahtlus, et hageja investeerib enda nimel Wle kuuluvat raha, mille päritolu ei olnud teada. Kostja ei ole väitnud, et W raha oli saadud kuritegelikust tegevusest või selle asemel ega toonud esile asjaolusid, mis sellele viitaksid. Ainuüksi seda, et kostjal olid kahtlused raha päritolu osas, ei saa pidada põhjendatud rahapesu kahtluseks. Olukorras, kus kostjal oli kahtlusi raha päritolu kohta, tuli kostjal rakendada hoolsusmeetmeid ning nõuda hagejalt vastava teabe ja teavet kinnitavate dokumentide esitamist. Kostja nõudiski hagejalt teabe ja dokumentide esitamist ning hageja esitas kostjale kõik raha ülekandmise aluseks olevad lepingud. Kuigi kostja arvates olid talle esitatud lepingud näilised, ei ole Riigikohus pidanud seda piisavaks aluseks rahapesu põhjendatud kahtlusele (vt RKHKm 14.05.2014, 3-3-1-77-13, p 20; RKHKm 20.05.2014, 3-3-1-76-13, p 14). Pelgalt kostja oletused, et tehingute tegemise asjaolud viitavad sellele, et tehingud võivad olla tehtud tagantjärgi, eesmärgiga jätta kostjale mulje raha ülekandmise õiguslikust alusest, ilma et kostjale oleks teada ühtki asjaolu, mis viitab kuritegelikul teel või selle asemel omandatud raha hagejale ülekandmisele, ei saa järeldada, et kostjal tekkinud rahapesu kahtlus oli objektiivselt põhjendatud. Mh märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole toonud esile, et kahtluse tekkides edastas ta RahaPTS § 49 kohaselt oma kahtluse kohta teate RAAB-ile ega seda, kas ja milliseid samme otsustas RAAB teate saamisel võtta. Ka ringkonnakohtu istungil ei andnud kostja lepinguline esindaja selgelt teavet rahapesukahtlusest RAAB-ile teatamise kohta, väites et selline teave on konfidentsiaalsusega kaitstud, jättes arvestamata, et RahaPTS § 51 järgi on konfidentsiaalsuskohustusel ajalised piirid. Eeltoodu viitab sellele, et kostja ei pruugi olla vastavat teadet RAAB-ile esitanud või ei ole RAAB pidanud teate alusel kahtlust piisavalt põhjendatuks, et rakendada abinõusid või astuda edasisi samme selle uurimiseks.
12.Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kostjal ei olnud ühelgi tema esile toodud alusel õigust hagejaga sõlmitud lepinguid 24.10.2022 üles öelda, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hageja tuvastusnõuded rahuldada, kuid hageja taotletust erinevas sõnastuses. Kuigi hageja palus tuvastada, et kostja 24.10.2022 ülesütlemisavaldus on tühine, on Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui ülesütlemise alust ei ole, on ülesütlemine tagajärjetu (toimetu), mitte tühine, ning tehing kehtib (vt nt RKTKo 29.04.2026, 2-22-5065/58, p 19). Sellest tulenevalt tuvastab ringkonnakohus, et kostja 24.10.2022 ülesütlemisavaldusel ei ole õiguslikku toimet ning poolte vahel 25.08.2021 sõlmitud kliendileping ja 25.10.2021 sõlmitud Traderi konto leping kehtivad.
13.Lisaks palus hageja kohustada kostjat ülalnimetatud lepinguid täitma, kuid ei täpsustanud, millise lepingust tuleneva konkreetse kohustuste täitmist ja millisel viisil ta nõuab. Sellest järeldab kolleegium, et kohustamisnõude esitamisel oli hageja eesmärgiks saada kostjalt jätkuvalt makseteenuseid. Olukorras, kus hageja taotleb lepingute kehtivuse tuvastamist ja ei taotle ühegi konkreetse kohustuse täitmist kostjalt kindlal viisil, piisab ringkonnakohtu hinnangul hageja õiguste ja huvide kaitseks sellest, kui kohust tuvastab, et lepingud kehtivad. Lepingute kehtivuse tuvastamise korral on kostjal seadusest tulenev kohustus lepinguid täita
2-23-12608 ning selleks ei ole kostjat vaja eraldi kohustada. Seda arvestades jätab ringkonnakohus hageja kohustamisnõude TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja tuvastusnõude, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuigi ringkonnakohus jätab hagi kohustamisnõude osas läbi vaatamata, on selle nõude osakaal kogu vaidluse eset arvestades sedavõrd marginaalne, et see ei anna alust jaotada menetluskulusid eeltoodust erinevalt.
15.Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
05.06.2026 täiendav otsus
RESOLUTSIOON
Täiendada Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2026 otsust ja jätta poolte maakohtus kantud menetluskulud AS-i LHV Pank kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.