4. juuni 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-19799
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi V.B väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
870,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post:
vastu võlgnevuse
Kostja: V.B (isikukood XXX; elukoht: XXX-i, 66284
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista V.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja V.B vahel 23.03.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89015657485 ja 25.03.2024 järelmaksulepingust nr L89015676466 tulenev võlgnevus summas 484,49 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 379,32 eurot ja viivisest perioodi 21.03.2025 kuni 03.06.2026 eest summas 105,17 eurot.
Välja mõista V.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 23% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt (379,32 eurolt) alates 04.06.2026 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta hagi põhivõla 146,17 euro ja kõrvalnõuete 118,60 euro osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 66% ulatuses V.B kanda ja 34% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista V.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 496,32 eurot.
7.Välja mõista V.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 18.12.2025. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS Inbank Finance ja kostja vahel 23.03.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89015657485 (edaspidi leping I), mille alusel sai kostja kauba maksumusega 464,99 eurot ja 25.03.2024 järelmaksulepingust nr L89015676466 (edaspidi leping II), mille alusel sai kostja kauba maksumusega 481,19 eurot. Kostja kohustus lepingu I alusel saadud kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 20.04.2024 kuni 20.03.2025. Kostja on lepingu I alusel teinud põhiosa katteks tagasimakseid 135,94 eurot, tasumata on põhiosa 329,05 eurot. Lepingu II alusel saadud kauba eest kohustus kostja tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 20.04.2024 kuni 20.03.2025. Kostja on lepingu II põhiosa katteks teinud tagasimakseid summas 284,75 eurot, tasumata on põhiosa 196,44 eurot. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt öeldi lepingud üles 26.11.2024.
5.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 525,49 eurot, intressi 45,24 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 118,51 eurot ning edaspidi viivise lepingutejärgses määras 23% aastas alates 20.11.2025 põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
6.Poolte vahel sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
7.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
8.Kohus on kontrollinud, et krediidikulukuse määr lepingu I puhul 49,23% aastas ja lepingu II puhul 49,59% aastas ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on lepingud kehtivad.
9.Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja esitas 18.03.2026 vastuse kohtule, milles märkis, et tal ei ole esitada täiendavaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude (VÕS § 108 lg 1), mille kohaselt juhul kui laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu I alusel saadud 274,11 eurot ja lepingu II alusel saadud 105,21 eurot ning lepingujärgsed viivised 23% aastas alates 21.03.2025 kuni põhinõuete tasumiseni.
11.Hageja on hagis selgitanud, et on teinud kostja suhtes krediidianalüüsi kostja esitatud laenutaotluste ja avalike andmebaaside põhjal ning järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa ja osamaksete väiksusest ei rakendatud seetõttu kontoanalüüsi.
12.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi. See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 221-13098, p 18 jj).
13.Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku, finantskohustuste ja/või majandamiskulude suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Pelgalt asjaolu, et tegemist on väikses summas ja osamaksetega tasutava järelmaksuga ei vähenda krediidiandja kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega krediidivõimelisuse hindamisele kohalduvat hoolsusstandardit. Ka väikese krediidisumma puhul esineb risk, et tarbija võtab endale kohustusi (nt mitmeid erinevaid järelmakse), mille täitmine võib osutuda tarbija jaoks üle jõu käivaks arvestades tema sissetulekuid ja juba võetud finantskohustusi.
14.Seega ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingute sõlmimist kindlaks tehtud, sest hageja on tuginenud
üksnes kostja esitatud andmetele ning krediidiandja sisemistele protseduurireeglitele, mis määravad järelmaksu saamise tingimused.
15.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
16.VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai lepingu I alusel kauba maksumusega 464,99 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid 190,88 euro ulatuses. Lepingu II alusel sai kostja kauba maksumusega 481,19 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid kogusummas 375,98 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada mõlema lepingu põhivõla katteks tehtud makseteks.
17.Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepinguid lugeda 26.11.2026 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu.
18.Kuivõrd lepingute alusel saadud kauba eest viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.03.2025, on lepingud lõppenud tähtaja möödumise tõttu ning raha maksmise kohustus muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1).
19.Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude ja põhivõlalt arvestatud viivised enne lepingute lõppemist. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.
20.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).
21.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivise määra, mis on 23% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates lepingute lõppemisest s.o 21.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
22.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhivõla nõue on põhjendatud 379,32 euro ulatuses (274,11 + 105,21) ja viivised lepingujärgses määras s.o 23% aastat perioodi 21.03.2025 kuni 03.06.2026 summas 105,17 eurot ning edaspidi lepingujärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.
23.Ülejäänud osas s.o põhivõla 146,17 euro ja kõrvalnõuete 118,60 euro (intress 45,24 eurot, sissenõudmiskulude 60 euro ja viivised enne põhivõla sissenõutavaks muutumist) osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
24.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
25.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.
26.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja kulu 676 eurot (ilma käibemaksuta).
27.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 870,10 eurot tasuda riigilõivu 245 eurot, mille hageja on tasunud.
28.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse ja seisukoha koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses summas 507 eurot.
29.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 496,32 eurot (245 eurot + 507 eurot ja sellest 66%).
30.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.