V Bi hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks, viivise saamiseks
Hagihind
1 778,81 eurot
Menetlusosalised
Hageja: VB (xxxx), volitatud esindaja vandeadvokaat E M Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood: 11223507), volitatud esindaja M A
Menetluse liik
Lihtmenetlus, pooled ära kuulatud 16.02.2026, Tallinn, osalesid E.M ja M.A
RES0LUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalilt V Bi kasuks kahju hüvitist 1615,10 eurot, alates 15. juulist 2025 viivist võlgnetavalt hüvitiselt võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni hüvitise tasumiseni.
3.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude suurus kindlaks määramata.
4.Välja mõista AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalilt V Bi kasuks riigilõivu 315 eurot, lepingulise esindaja kulusid 1413,60 eurot (käibemaksuga) ja
alates otsuse jõustumisest võlgnetavalt kuludelt viivist võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 2. lauses sätestatud määras kuni nende hüvitamiseni Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega on 30 päeva arvates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.V B ja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vahel oli sõlmitud kaskokindlustuse leping (poliis nr xxxx – lisa 1).
2.24.01.2025 toimunud tulekahju tagajärjel hävis kindlustusvõtja poolt kindlustatud sõiduk. Kindlustusandja otsustas, et sõiduki taastamine on majanduslikult ebaotstarbekas. Kindlustusandja hindas sõiduki turuväärtuseks enne kahjujuhtumi toimumist 35000 eurot ja jäänuki väärtuseks 800 eurot. Arvestades omavastutust 220 eurot ja jäänuki väärtust 800 eurot, kandis kindlustusandja avaldajale üle kahjuhüvitise summas 33980 euro.
3.Kindlustusvõtjale tekkinud kahju hüvitamise aluseks oli kindlustusandja 05.03.2025 otsus (lisa 2), kus kindlustusandja märkis järgmist: „Käesolevaga teatame, et AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal (edaspidi BTA) otsustas hüvitada sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx, omanikule 24.01.2025 tekkinud kahju. Sõiduki avariieelne väärtus on 35000.00 eurot. Väljamaksmisele kuuluv summa on 33980.00 eurot (hüvitamisele kuuluvat summat on vähendatud lepingujärgse omavastutuse võrra summas 220.00 eurot, sõiduki jäänuki väärtuse võrra summas 800.00 eurot). Pärast avariijärgses seisundis ja komplektsuses sõiduki üleandmist BTA-le, hüvitatakse täiendavalt jäänuki väärtus summas 800.00 eurot (eelduseks on pärast sõiduki üleandmist avalduse esitamine Transpordiameti Liiklusregistrikeskusesse BTA kasuks võõrandamise kohta ja selle koopia edastamine BTA volitatud esindajale).“
4.Veidi aja pärast mõtles kindlustusandja kahju hüvitamise osas ümber. 10.03.2025 teatas kindlustusandja, et taganeb oma 05.03.2025.a otsusest ning ekspertiisi tulemuse saabumisel hüvitatakse kindlustusvõtjale viimase sõiduki väärtus vastavalt eksperdi poolt leitud turuväärtuse hinnale (lisa 3). 25.06.2025 saatis kindlustusandja kindlustusvõtjale e-kirja (lisa 4), kus teatas muuhulgas järgmist: „19.03.2025 Sõiduki turuväärtuse hindamise ekspertiisi akti nr 6329 kohaselt oli Teie sõiduki juhtumieelseks turuväärtuseks 33000 eurot./.../Tulenevalt eeltoodust on V B saanud hüvitist enam, kui talle kahju tekkis, kuna tema sõiduki väärtus oli 33 000 eurot, kuid hüvitati väärtuse 35000 euro alusel. Seega on V B saanud alusetult kindlustusandjalt hüvitist 33980 – (33 000 – 220) = 1200 eurot, millise osas on V B alusetult rikastunud.
Tasutud hüvitisega on V B`ile hüvitatud ka sõiduki jäänuki hüvitis summas 800 eurot, milline tasaarvestatakse tasutud hüvitisega. Kostja palus hagejale tagastada alusetult saadud hüvitis summas 1 200 (üks tuhat kakssada) eurot kindlustusandja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali arveldusarvele nr xxxx Swedbangas 5 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest s.o hiljemalt 03.07.2025.“ Seega teatas kindlustusandja, et mõtles pärast 05.03.2025 otsuse tegemist kahju hüvitamise osas (täpsemalt hüvitise summa osas) ümber ning nõudis, et kindlustusvõtja tagastaks osaliselt kahjuhüvitise.
5.Hageja ei nõustunud kindlustusandjaga. Oma õiguste kaitseks abi saamiseks ei jäänud kindlustusvõtjal üle muud kui pöörduda õigusteadmistega isiku (advokaadi) poole. Kindlustusvõtja ja Advokaadibüroo Cuesta vahel sõlmiti õigusteenuse osutamise leping 30.06.2025.
6.Advokaadibüroo Cuesta vandeadvokaat E M analüüsis kliendi (hageja) poolt kirjeldatud olukorda, kliendi poolt edastatud dokumente, esitades seejuures kliendile täpsustavaid küsimusi ja arutades temaga probleemi ning koostas seejärel hageja nimel vastuskirja kindlustusandja 25.06.2025.a e-kirjale. Vastuskiri saadeti kostjale 03. 07.2025.a (lisa 5). Vastuskirjas teatas kindlustusvõtja, et peab kindlustusandja poolset ümbermõtlemist kahju hüvitamise osas ning jäänuki maksumuse hüvitamisest keeldumist põhjendamatuks. Kindlustusvõtja selgitas põhjalikult (viidetega õigusaktidele ja kohtupraktikale), et taoline kindlustusandja poolne käitumine on lubamatu, vastuolus õigusaktide, kindlustuslepingu ja kohtupraktikaga. Samas vastuskirjas esitas kindlustusvõtja kindlustusandjale nõude jäänuki maksumuse summas 800 eurot ning kahju hüvitamise nõude (kohtueelne õigusabikulu) summas 2420,07 eurot, mis oli tekkinud kindlustusvõtjale seoses kindlustusandja käitumisega (kahjuhüvitise summa osas ümbermõtlemine pärast otsuse tegemist, jäänuki maksumuse hüvitamisest keeldumine ja alusetult saadu tagastamise nõude esitamine).
7.Pärast kindlustusvõtja lepingulise esindaja 03.07.2025 kirja saamist sai kindlustusandja oma ebaseaduslikust käitumisest aru, andes nõusoleku jäänuki maksumuse hüvitamiseks summas 800 eurot ning samuti õigusabikulu (osaliseks) hüvitamiseks. Vastuseks kindlustusvõtjale teatas kindlustusandja oma 04. 07. 2025 ekirjas (lisa 6) järgmist: „Oleme Teie seisukohad kätte saanud ning käesolevaga teatame, et Teie 03.07.2025 vastuse punktis 2 toodut mööname ning hüvitame V Bile jäänuki vastavalt 05.03.2025 tehtud otsusele hiljemalt 10.07.2025. Kostja aktsepteeris osaliselt hageja õigusabikulusid. Kostja leidis, et kindlustusandja vastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 4,5 h ulatuses, mille sisse mahub dokumentidega tutvumine ja vastuse koostamine. Kostja hüvitas 800 eurot sõiduki jäänuki hüvitist ning esindaja kulusid 4,5 x 190+km = 1060,20 eurot.
8.Kindlustusandja kandis jäänuki maksumuse 800 eurot kindlustusvõtjale 04.07.2025 (lisa 7). Kindlustusandja hüvitas õigusabikulusid1060,20 eurot (lisa 8), jättes hüvitamata kindlustusvõtjale tekkinud ja 03.07.2025 vastuskirjas nõutud kulust 1359,87 eurot (2420,07 – 1060,20).
9.Hageja ei ole nõus, et kindlustusandja hüvitas vaid osa õigusabikulusid.
10.Kostja käitus vastuoluliselt, muutis ilma hageja nõusolekuta oma kindlustushüvitise maksemise otsustust, põhjustas hagejale kahju sellega, et hageja pidi õiguste maksma panemiseks kasutama õigusnõustamise teenust ja kandma kulusid.
11.Cuesta vandeadvokaat E M osutas hagejale teenust. Ta tegeles kliendi probleemiga (kindlustusandja poolne ümbermõtlemine kahjuhüvitise summa osas pärast otsuse tegemist, jäänuki maksumuse hüvitamisest keeldumine ning alusetult saadu tagastamise nõude esitamine) ja esitas kindlustusandjale 03.07.2025 kirja 9 tunni ja 25 minuti ulatuses (vandeadvokaadi töö tunnihinnaga 190 eurot). Sama advokaadibüroo jurist V M T abistas vandeadvokaati 1 tunni ja 15 minuti ulatuses (juristi töö tunnihinnaga 130 eurot). Kliendile osutati õigusteenust 03.07.2025 vastuse saatmise aja seisuga 1951,67 euro ulatuses (käibemaksuta summa), koos käibemaksuga 2420,07 euro ulatuses. Osutatud õigusteenuse eest on kindlustusvõtjale esitatud 03.07.2025 arve nr 2025/0234 summas 2 420,07 eurot (koos käibemaksuga) (lisa 10). Kindlustusandjale esitatud 03.07.2025.a vastuskirjale (milles nõuti kahjuna ka kohtueelse õigusabikulu hüvitamist) oli lisatud arve koos spetsifikatsiooniga. Kuna kindlustusvõtja on füüsiline isik ega saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis nõudis kindlustusandja kindlustusvõtjalt ka käibemaksu osa hüvitamist.
12.Seoses sellega, et kindlustusandja keeldus pärast 03.07.2025 vastuse ja kahju hüvitamise nõude saamist osaliselt kahju hüvitamisest, tekkis kindlustusvõtjal veel täiendav õigusabikulu 1 tunni ja 5 minuti ulatuses (vandeadvokaadi töö tunnihinnaga 190 eurot), mille eest esitati kindlustusvõtjale 11.07. 2025 arve nr 2025/0247 summas 205,83 eurot, koos käibemaksuga 5 255,23 eurot (lisa 11). Osutatud õigusteenus hõlmas kindlustusvõtjaga suhtlust kahju osalisest hüvitamisest keeldumise teemal, sealhulgas selgitusi kindlustusandjale miks tuleb kahju täies ulatuses hüvitada. Arve nr 2025/0234 ja arve nr 2025/0247 kokku summas 2675,30 eurot on kindlustusvõtja poolt tasutud (lisa 12). Kokku on hagejale tekkinud kahju (kohtueelne õigusabikulu) suurus 2675,30 eurot (arve nr 2025/0234 spetsifikatsioonil kajastatud tegevused ja sellega seotud kulu summas 2420,07 eurot pluss arve nr 2025/0247 spetsifikatsioonil kajastatud tegevused ja sellega seotud kulu summas 255,23 eurot). Kindlustusandja on hüvitanud sellest kindlustusvõtjale 1060,20 eurot ja hüvitamata on 1615,10 eurot (2675,30 – 1060,20). Hagejale tekkinud õigusabikulu summas 2675,30 eurot on vajalik ja põhjendatud.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt hageja kasuks 1615,10 eurot, viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 15. juulist 2025.a. kuni võla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht
14.Hageja kahju hüvitisega seotud nõuded on lahendatud. Hageja on kahjunõude menetluse ajal esitanud alusetuid ja paisutatud nõudeid. Olenemata poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingust, esitas järjekindlalt soovavaldusi suurema summa saamiseks, milleks puudus alus. Hageja soovis meelevaldselt oma hävinud sõiduki eest saada olulises ulatuses paisutatud hüvitist 45000 eurot ning seda isegi sellises ulatuses, mida hageja oma sõidukit soetades ise ei tasunud. Hageja soetas sõiduki 40000 euro eest. Hageja soovis peale oma hävinud sõiduki kasutamist mitmete aastate jooksul
saada hüvitist ulatuses, mis ületas hageja enda poolt sõiduki soetamise kulud aastaid tagasi. Nõude esitamine ei ole heauskne. Samuti soovis hageja oma hävinud sõidukis väidetavalt olnud vara eest hüvitist, kuigi vastava hüvitise nõude esitamise õigust pooltevahelise lepingu alusel hagejal ei olnud.
15.Peale kostja poolt tellitud ekspertiisi hageja sõiduki väärtusele ning selle alusel tasutud hüvitisele lahenes sõiduki väärtuse teema. Hageja püüdis tulemusetult pooltevahelise lepingu tingimusi ja lepingueelseid läbirääkimisi vaidlustada.
16.Nüüd soovib hageja saada hüvitist kostjalt põhjendamatute õigusabikulude näol. Sel eesmärgil on hageja palganud järgmise advokaadi, et oma nõudele kaalu saada ning nõuet kasvatada. Kostja hinnangul on hagejale tasutud põhjendatud ulatuses hageja poolt saadud õigusabikulud kahjuhüvitise vaidluses kohtuväliselt ning enama nõudmiseks pole hagejal alust.
17.Vastuargumendid on hagejale juba kohtuväliselt esitatud. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet ning palub jätta hagi rahuldamata. Hagejale on hüvitatud esindaja tehtud töö eest põhjendatud kulud 4,5 töötunni eest. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
20.VÕS § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
21.VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ning lg 2 järgi on kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustataks.
22.VÕS § 450 lg 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.
23.VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule
kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 489 lg 1 järgi peab kindlustusandja tegema kindlaks kahju suuruse.
24.VÕS § 491 lg 1 sätestab, et kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud.
25.VÕS § 101 lg 1 p 3, 6, § 113 lg 1 2. lause ja 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 113 lg 2 1. lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
26.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
27.Kooskõlas VÕS § 82 lõike 7 1. lausega muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
28.Hageja on tõendanud kohtule esitatud kindlustuspoliisiga, et V B ja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vahel oli sõlmitud kaskokindlustuse leping (tõend: poliis nr xxxx, dtl 12, hagi lisa 1), millega oli kindlustatud sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx. Seega oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 8, § 422 lg 1 1. lause tähenduses vabatahtlik kahju kindlustamise leping.
29.Pooled ei vaielanud selle üle, et 24.01.2025 toimunud tulekahju tagajärjel hävis hageja poolt kindlustatud sõiduk ehk saabus risk, mille vastu oli sõiduk kindlustatud ja leidis aset kindlustusjuhtum VÕS § 423 lg 1, 2 järgi. Nii tekkis kostjal VÕS § 489 lg 1 alusel
kohustus teha kindlaks kahju suurus ja hüvitada VÕS § 8 lg 1-2, § 76 lg 1, 2, § 422 lg 1, § 423 lg 1, § 476 lg 1 hagejale tekkinud kahju.
30.Kostja kaskokindlustuse tingimusete A6-2023.01.pd (dtl 91 jj) p 9.1.3 sätestab, et BTA on kohustatud, kui juhtum on kindlustusjuhtumiks tunnistatud, tegema kahju suuruse kindlaksmääramise otsuse 10 tööpäeva jooksul arvates kahjujuhtumi toimumise asjaolude ja selle ulatuse määramiseks ning kindlustushüvitise tasumiseks vajaliku teabe, dokumentide (sh remondikalkulatsioonide) saamisest.
31.Hageja tõendas kohtule esitatud kostja 05.03.2025.a otsusega (lisa 2, dtl 14), et sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx taastamisremont pole otstarbekas; sõiduki avariieelne väärtus oli 35000 eurot ja jäänuki väärtus on 800 eurot, ja arvestades omavastutust 220 eurot ning jäänuki väärtust 800 eurot, otsustas kostja hagejale hüvitada kahju 33980 eurot (eelduseks oli pärast sõiduki üleandmist avalduse esitamine Transpordiameti Liiklusregistrikeskusesse BTA kasuks võõrandamise kohta ja selle koopia edastamine BTA volitatud esindajale). Vaidlus puudus ka selles, et kostja kandis hagejale üle 33980 eurot. Seega on kostja ülalviidatud sätete alusel teinud kindlaks kahju suuruse ja otsustanud hagejale selle hüvitada ning otsustatud ulatuses kahju ka hüvitanud, millest 800 eurot hüvitas 04.07.2025 (dtl 26). Hageja on kostja 05.03.2025 otsuse kätte saanud, milles polnud vaidlust.
32.Viidatud 05.03.2025 otsusest ei nähtu, et tegemist oleks kindlustusandja esialgse hinnanguga kahju suuruse kohta ning et kahju suurust veel menetletakse ja kahju suurus selgub siis kui ekspert on andnud hinnangu.
33.Eeltoodu alusel leiab kohus, et 05.03.2025 otsuse tegemisega oli kostja lõpetanud kooskõlas tingimuste p 9.1.3 järgi oma kohustuse täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud VÕS § 489 lg 1 järgi ning 05.03.2025 otsusega määras ta kindlaks kahju suuruse ja selle hüvitamise ning siis muutus hageja nõue VÕS § 450 lg 1, § 82 lg 7 1. lause alusel sissenõutavaks.
34.Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja e-kirjaga 10.03.2025, et kostja taganes oma 05.03.2025 otsusest ning teatas, et ekspertiisi tulemuse saabumisel hüvitatakse hagejale sõiduki väärtus vastavalt eksperdi leitud turuväärtuse hinnale (lisa 3, dtl 16). Hageja on tõendanud kohtule kostja esitatud e-kirjaga 25.06.2025, et kindlustusandja teatas, et 19.03.2025 sõiduki turuväärtuse hindamise ekspertiisi akti nr 6329 kohaselt on sõiduki juhtumieelseks turuväärtuseks 33000 eurot ning et hageja on saanud kostjalt alusetult hüvitist 1200 eurot. Hageja tõendas viidatud kirjaga, et kostja palus hagejal tagastada kostjale hüvitise 1200 eurot (dtl 17, lisa 4).
35.TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Vaidlust ei ole selles, et kindlustusvõtja sai tahteavalduse (kahju hüvitamise otsus) kätte ja see muutus kehtivaks. TsÜS § 72 järgi ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus.
36.Kostja on VÕS § 489 lg 1 järgi kahju suuruse kindlaks teinud 05.03.2025, otsustanud selle hüvitada, teavitanud otsusest hagejat (märkimata, et kahju suurust veel menetletakse ja see suurus võib edaspidi muutuda), kuid on asunud pärast 05.03.2025 kahju suurust jälle kindlaks tegema ja seejärel on oma 05.03.2025 otsusest taganenud. Kuna hageja sai kätte kostja tahteavalduse ehk 05.03.2025 otsuse kahju hüvitamise kohta ning alles pärast seda otsustas, et kahju suurus on väiksem ja leidis, et hagejal tuleb osa hüvitisest tagasi maksta, siis ei saanud kostja oma 05.03.2025 tahteavaldusest ühepoolselt loobuda ega seda tagasi võtta TsÜS § 72 mõttes.
37.Hageja on tõendanud, et vandeadvokaat E.M esitas 03.07.2025 hageja nimel vastuse kostja 25.06.2025 e-kirjale (lisa 5, dtl 20), milles ei pidanud kostja ümbermõtlemist kahju hüvitamise osas ning jäänuki maksumusega seonduvates küsimustes põhjendatuks ning nõudis jäänuki maksumuse hüvitamist esialgses ulatuses. Lisaks on tõendatud, et ta nõudis samas kirjas kostjalt ka õigusabikulude hüvitamist 2420,07 eurot. Hageja on tõendanud, et pärast oma lepingulise esindaja 03.07.2025 kirja saamist otsustas kostja jääda oma varasema seisukoha (05.03.25) juurde ja hüvitada jäänuki maksumuse 800 eurot hiljemalt 10.07.2025. Lisaks oli kostja nõus hüvitama osa kohtueelsetest õigusabikuludest 1060,20 eurot (dtl 25- 28, hagi lisa 6,7,8).
38.Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et sõiduki kahju kuulus hüvitamisele ülalpool viidatud sätete alusel vastavalt kostja 05.03.2025 otsusele. Hageja kasutas oma õiguste maksma panemiseks AB Cuesta teenuseid. Viidatud asjaolud on tõendatud eelmainitud 03.07.2025 kirjaga ja hilisema 07.07.2025 e-kirjavahtusega (dtl 20, 30).
39.VÕS § 491 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 2,3, § 115 lg 1 alusel saab hageja nõuda kohtueelsete õigusabikulude kui kahju kindlakstegemisega seotud nõuete esitamise kulusid. Viidatud § 491 lg 1 ei võta kindlustusvõtjalt õigust kasutada kahju kindlakstegemisel esindajat (nt advokaati või juristi). Kindlustusvõtja kohtueelsed õigusabikulud, et oma nõue kohtus maksma panna, kuuluvad VÕS § 128 lg 3 järgi hüvitamisele, kui kindlustusandja on lepingut rikkunud.
40.Kostja otsustas 05.03.2025 kahju hüvitada tolles otsus märgitud ulatuses ja tingimustel, kuid seejärel muutis oma arvamust ja leidis, et hageja peab talle osa kahju hüvitisest tagasi maksma. Alles hageja lepingulise esindaja 03.07.2025 kirja järgselt oli kostja nõus oma esialgse otsusega ning hüvitas hagejale ka jäänuki kahju ehk ülejäänud osas kahju 800 eurot (04.07.2025 maksis 800 eurot, dtl 26). Kohus leiab, et kostja rikkus pärast 03.05.2025 lepingust tulenevat kahju hüvitamise kohustust osaliselt VÕS § 100, § 422 lg 1, 476 lg 1 mõttes. Seega on hagejal tekkinud kahju ehk kulud õigusabile, et oma kindlustushüvitise nõue maksma panna ja hüvitis kätte saada ning mitte seda tagasi maksta, otseses ja põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 3, 4 järgi kostja lepingust tuleneva kohustuse rikkumisena. Õigusabikulude tekkimine pidi ja sai olla ka kindlustusandjale ettenähtav rikkumise tagajärjena, sest on ilmne, et isik võib kasutada õiguste teostamisel õigusabi teenust. Kostja väited sellest, et hageja esitas kohtueelselt korduvalt ebareaalseid hüvitisi, on ainetud, sest hageja ei ole vaidlustanud kostja 05.03.2025 otsust. Kostja väited hageja nõuetest muude kahjustatud asjade eest ei ole põhjendatud, kuna pole olnud vaidluse esemeks ega ka 05.03.2025 otsuse sisuks.
41.Hageja nõudis kostjalt oma 03.07.2025 nõudekirjas õigusabikulusid 2420,07 eurot hiljemalt 08.07.2025. Hageja on tõendanud, et esindaja nõudis hagejalt osutatud teenuse eest tasu kokku 2675,30 eurot arvete nr 2025/0234 03.07.2025 ja nr 2025/0247 11.07.2025 järgi. Esitatud spetsifikatsioonide järgi on kulunud esindajal ja büroo juristil 03.07.2025 nõudekirja eelduseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, nõudekirja koostamiseks 10 tundi ja 35 minutit ning 07.07.2025 nõudekirja koostamiseks aega veel 1 tund ja 15 minutit. Aeg, mis on kulunud õigusabile selleks, et panna oma nõue maksma olukorras, kus kindlustusandja muutis oma otsustust, on olnud veidi üle 1 tööpäeva ning on kohtu arvates põhjendatud ja kooskõlas juhtunu asjaoludega. Et hageja kasutas oma nõude esitamiseks teise esindaja teenuseid kui väidetavas lepitusmenetluses, ei tähenda, et neid kulusid pole tekkinud või need oleks asjakohatud.
42.Hageja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldusega, et ta on advokaadibüroole Cuesta ära maksnud 2675,30 eurot (dtl 37, maksekorraldus). Seega on kohtueelsed õigusabikulud on tõendatud ja põhjendatutud VÕS § 128 lg 3 tähenduses.
43.Kostja hüvitas hagejale kohtueelseid õigusabikulusid 1060,20 eurot (dtl 25- 28) ehk rikkus VÕS § 127 lg 1, 128 lg 2, 3 ja § 491 lg 1 tulenevat kohustust osaliselt. Hageja kahju hüvitamise nõue tõendatud ja põhjendatud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, 4, § 128 lg 2,3, § 491 lg 1, § 115 lg 1 alusel 1615,10 eurot ning märgitud summa tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
44.Kostja ei ole nõus märgitud summat tasuma, olles ülalviidatud kahju hüvitamise kohustusega endiselt rikkumises ehk viivituses VÕS § 100 mõttes. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 2. lause ning lg 2 1. lause ning TsMS § 376 järgi viivist seadusjärgses määras võlgnetavalt hüvitiselt alates hagi esitamisest, so alates 15.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni.
45.Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitist 1615,10 eurot, viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras võlgnetavalt hüvitiselt alates 15. juulist 2025 kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulud
46.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad kulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostja kulude suurus jääb kindlaks määramata.
47.Hageja menetluskulude (lõplik) nimekiri (dtl 108) on kostjale kätte toimetatud 17.04.2026. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
48.Hageja menetluskuluks on lõiv 315 eurot TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 järgi, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
49.Arvestuse järgi on lepingulise esindaja kulud kokku 3435,84 eurot (käibemaksuga). Arvestuse järgi on esindaja teinud tööd 14 tundi ja 05 minutit ulatuses, mille eest on
esitatutud arved. Lisaks on esitamata arve 30 minuti eest, mis hõlmab kohtu 08.04.2026 kirjaga tutvumist ning kulude nimekirja täiendamist 95 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 117,80 eurot. Tasu määr on 190 eurot tunnis.
50.Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus ei ole seotud vastaspoole väidetega ega ka sellega, kas vastuväiteid on esitatud.
51.Esindaja kulud ei ole nõutud ulatuses põhjendatud. Hagiavaldus oli lihtne, ei sisaldanud palju väiteid, asjas oli esitatud vähe tõendeid. Vaidlus oli vaid osade õigusabikulude suuruse üle, mida kostja ei pidanud põhjendatuks. Selline vaidlus on vandeadvokaadist esindaja puhul tavaline, lihtne ega nõua erilisi pingutusi.
52.Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 1) hagiavalduse koostamiseks, esitamiseks 2 töötundi; 2) ärakuulamisel osalemiseks, ettevalmistamiseks, istungi protokolliga tutvumiseks kokku 1 tund, arvestades, et ärakuulamine kestis alla ca 1 tunni; 3) kohtu korralduste (kirjad, määrus), kostja vastustega tutvumiseks, arvamuste esitamiseks ja menetluskulude nimekirja ja selle täiendamiseks kokku 3 tundi. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud tööaeg on kokku 6 tundi ja vastav tasu 1140 eurot, koos käibemaksuga vastavalt 1413,60 eurot.
53.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, 175 lg 1, § 144 p 1 järgi lõivu 315 eurot, esindaja kulusid 1413,60 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 kohaselt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.