Aktiva Finance Group OÜ hagi A-M Li vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
8017,43 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149, Tallinn); lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: [email protected]) Kostja: A-M L (isikukood: xxxx, elukoht xxxx)
KOHUS OTSUSTAB:
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A-M Li vastu osaliselt.
2.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi A-M Li vastu Swedbank AS-i (esialgne krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenevates nõuetes järgmiselt:
2.1.Välja mõista kostjalt A-M Lilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Swedbank ASi (esialgne krediidiandja) ja kostja A-M Li vahel 17.03.2019 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 623,91 eurot ja viivised alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;
Välja mõista kostjalt A-M Lilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Swedbank ASi (esialgne krediidiandja) ja kostja A-M Li vahel 06.02.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 367,95 eurot ja viivised alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;
2.3.Välja mõista kostjalt A-M Lilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Swedbank ASi (esialgne krediidiandja) ja kostja A-M Li vahel 13.03.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 444,16 eurot ja viivised alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;
2.4.Välja mõista kostjalt A-M Lilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks
Swedbank AS-i (esialgne krediidiandja) ja kostja A-M Li vahel 05.05.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 342,79 eurot ja viivised alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni;
2.5.Välja mõista kostjalt A-M Lilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Swedbank ASi (esialgne krediidiandja) ja kostja A-M Li vahel 05.06.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 681,23 eurot ja viivised alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A-M Li vastu Swedbank AS (esialgne krediidiandja) ja kostja A-M Li sõlmitud 16.08.2018 laenulepingust nr xxxx ja 07.11.2019 laenulepingust nr xxxx tulenevates nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud 34% ulatuses kostja A-M Li ja 66% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 200 eurot ja mõista kostjalt A-M Lilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 34% hageja menetluskuludest ehk 408 eurot. Kostjal A-M Lil rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi A-M Li vastu võla nõudes. Hagiavalduses palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 443,49 eurot, intress 451,41 eurot, sissenõudmiskulud 230,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 839,52 eurot, viivis alates 14.07.2023 kuni põhinõude summas 384,75 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 22,00% aastas, viivis alates 14.07.2023 kuni põhinõude summas 1 114,30 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 20,00% aastas ja viivis alates 14.07.2023 kuni põhinõude summas 3 944,44 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 18,90% aastas.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid Swedbank (krediidiandja) ja kostja 7 lepingut:
2.1.16.08.2018 laenuleping nr xxxx summas 1500 eurot, intressimääraga 22% aastas, krediidikulukuse määraga on 24,73%. Väikelaenu lepingu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt xxxx OÜ ning xxxx, keskmine töötasu suurus oli 800 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse olemasolevad kuumaksed koos Swedbanki krediitide kuumaksega ca 136 eurot (sh kohustused Swedbankis 94 eurot kuus). 2/7
Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel, kostjal jäi võlgu alates 01.09.2022.
2.2.17.03.2019 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx, 06.12.2019 muudatuse kokkuleppe, 07.02.2020 muudatuse kokkulepe ja 28.09.2020 muudatuse kokkulepe krediidiga 1000 eurot, intressimääraga 20% aastas, krediidikulukuse määraga on 22,98%. Enne limiidi suurendamist hinnati kostja keskmiseks töötasu suuruseks xxxx 940 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse olemasolevad kuumaksed koos Swedbanki krediitide kuumaksega 297 eurot (sh teised kohustused Swedbankis 277 eurot kuus). Kostjal on võlgnevus alates 10.03.2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.09.2022.
2.3.07.11.2019 laenulepingu nr. xxxx summas 1550 eurot, intressimääraga 18,90% aastas, krediidikulukuse määraga on 20,89%. Väikelaenu lepingu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja sissetulek tööandajalt xxxx, keskmiselt summas 940 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse olemasolevad kuumaksed koos Swedbanki krediitide kuumaksega ca 197 eurot (sh kohustused Swedbankis 136 eurot kuus). Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel, võlg tekkis 12.08.2022 osamaksest.
2.4.06.02.2020 laenulepingu nr. xxxx summas 1500 eurot, intressimääraga 18,90% aastas, krediidikulukuse määraga on 22,27%. Väikelaenu lepingu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja sissetulek tööandajalt xxxx, keskmiselt summas 880 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse olemasolevad kuumaksed koos Swedbanki krediitide kuumaksega ca 237 eurot (sh kohustused Swedbankis 197 eurot kuus). Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel, võlg tekkis 01.09.2022.
2.5.13.03.2020 laenulepingu nr. xxxx summas 1500 euro, intressimääraga 18,90% aastas, krediidikulukuse määraga on 21,67%. Väikelaenu lepingu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja sissetulek tööandajalt Tallinna Tehnikaülikool, keskmiselt summas 940 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse olemasolevad kuumaksed koos Swedbanki krediitide kuumaksega ca 277 eurot (sh kohustused Swedbankis 237 eurot kuus). Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel, võlg tekkis 01.08.2022.
2.6.05.05.2020 laenulepingu nr. xxxx summas 1000 eurot, intressimääraga 18,90% aastas, krediidikulukuse määraga on 23%. Väikelaenu lepingu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja sissetulek tööandajalt xxxx, keskmiselt summas 950 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse olemasolevad kuumaksed koos Swedbanki krediitide kuumaksega ca 324 eurot (sh kohustused Swedbankis 297 eurot kuus. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel, võlg tekkis 01.08.2022.
2.7.05.06.2020 laenulepingu nr. xxxx summas 1750 eurot, intressimääraga 18,90% aastas, krediidikulukuse määraga on 22,06%. Väikelaenu lepingu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja sissetulek tööandajalt xxxx, keskmiselt summas 958 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse olemasolevad kuumaksed koos Swedbanki krediitide kuumaksega ca 371 eurot (sh kohustused Swedbankis 324 eurot kuus. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel, võlg tekkis 01.08.2022.
3.Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud 3/7
teavet, kliendi igakuist netosissetulekut ja seda, et on igakuised kohustused oleks väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal. Regulaarsed majapidamiskulud võttis pank krediidivõimelisuse analüüsil arvesse üldkohaldatavate määradena. Creditinfo maksehäired kõikide laenude väljastamise ajal puudusid. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Swedbank AS loovutas 16.03.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Vastuseks 13.12.2024 kohtunõudele esitas hageja 09.01.2025 menetlusdokumendis VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Leping nr xxxx alusel sai kostja laenu 1 500 eurot ja on teinud tagasimakseid summas 2 054,50 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on kostja tagastanud laenu põhiosa. Leping nr xxxx alusel sai kostja krediiti kokku 2 954,63 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2 330,72 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.10.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 10.08.2023. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 623,91 eurot (2954,63-2330,72) ning hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 623,91 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Leping nr xxxx sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 1 550 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1 963,07 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb lugeda, et kostja on tagastanud laenu põhiosa. Leping nr xxxx sai kostja laenu kokku summas 1 500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1 132,05 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.09.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostja oli seega tagasimaksetega osaliselt viivituses alates 01.04.2024 osamaksest. Kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud summa 367,95 eurot (1500-1132,05) ja hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 367,95 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Leping nr xxxx alusel sai kostja laenu kokku summas 1 500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1055,84 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.09.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostja on seega tagasimaksetega osaliselt viivituses alates 01.03.2024 osamaksest. Kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud summa 444,16 eurot (1500-1055,84) ning hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 444,16 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Leping nr xxxx alusel sai kostja laenu 1000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 657,21 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.09.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostjal tuleb tagastada 342,79 eurot (1000657,21) ning hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 342,79 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Leping nr 20-040023-VL alusel sai kostja laenu 1750 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1068,77 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 681,23 eurot (1750-1068,77) ning hageja palub välja mõista edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 681,23 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
5.Kostjale on menetlusse võtmise määrus koos hagimaterjalidega kätte toimetatud 07.12.2023 Ametlike Teadaannete kaudu ja 09.01.2025 menetlusdokument 23.01.2026 Ametlike Teadannete kaudu. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused 4/7
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja täpsustusega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
8.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23)
10.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
11.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses, avalikes registrites esitatud andmete ja Swedbanki arvelduskonto alusel.
12.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 5/7
1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
13.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja on andnud kostjale kahe aasta jooksul (so perioodil 16.08.2018 kuni 5.06.2020) 7 krediidilepingu alusel laenu kogusummas 11 755 eurot intressimääraga vahemikus 18,9% kuni 22%. Samal ajal on kostja keskmine kuusissetulek olnud vahemikus 800-958 eurot ehk kostja sissetulek ei ole oluliselt selle perioodi jooksul muutunud. Hageja ei ole selgelt välja toonud, milliseid finantskohustusi ja kui suures summas laenuandja võttis kostja puhul laenutaotluste analüüsil arvesse. Hageja selgitustest ei nähtu, et krediidiandjad oleks kogunud teavet kostja regulaarsete majapidamiskulude (toidukulud, kommunaalkulud, sideteenused, kindlustusmaksed jms) kohta. Hageja väide, et regulaarsed majapidamiskulud võttis krediidiandja krediidivõimelisuse analüüsil arvesse üldkohaldatavate määradena, ei anna arvesse võetud majapidamiskuludest ja selle suurusest mitte mingit ülevaadet. Samuti ei ole hinnatud tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.
14.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
16.Hageja on 09.01.2025 menetlusdokumendis esitanud vastavad alternatiivnõuded. Ümberarvestusest tulenevalt ei olnud kostja laenulepingute ülesütlemise ajal veel täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses, mistõttu tuleb lepingute ülesütlemised lugeda tühiseks VÕS § 416 lg 1 mõttes. Pooltevahelised laenulepingud kehtisid kuni tagastamise lõpptähtpäevani: lepingu xxxx puhul 01.02.2025, lepingu nr xxxx puhul 01.05.2025, lepingu xxxx puhul 01.05.2025 ja lepingu xxxx puhul 01.06.2025. Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu järgi oli igakuine püsimakse summa 40 eurot. Arvestades tagasimakse suurust (40 eurot) ja viivituse algust (10.08.2023), oleks kostja pidanud põhivõla 623,91 eurot, tasuma hiljemalt 10.11.2024. Seega on nimetatud lepingute alusel muutunud põhivõlg sissenõutavaks.
6/7
17.Sissenõudmiskulude eelduseks on VÕS § 113 2 kohaselt lepingulise rahalise kohustuse olemasolu ja vastava kohustuse täitmisega viivitamine. Peale tagasimaksete uuesti määramist, on lepingute ülesütlemised tagajärjetud, kuna kostja ei olnud sel ajahetkel viivituses vähemalt kolme osamaksega, st kokku lepitud ülesütlemise eeldused olid täitmata, mistõttu on ka sissenõudmiskulude nõude eeldused täitmata. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 34% ja hageja kanda 66% ulatuses.
19.TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv 700 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kohtukulu. Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot tund ilma käibemaksuta. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot. Põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) on 4 tundi summa 480 eurot (4*120). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1200 eurot (700+20+480). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 34% hageja menetluskuludest ehk 408 eurot. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.