Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

mittevaralisi nõudeid ega pretensioone seoses veeavariiga, mis toimus 15.09.2025 ja mis on käesoleva tsiviilvaidluse aluseks.

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-5459.

Tagastada avaldajale pool riigilõivust ehk 25 eurot AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali kontole xxxx, selgitusega „xxxx, tsiviilasi 2-26-5459“.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohus menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) avaldus Viking Development OÜ (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Menetlusosalised esitasid 01.06.2026 Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissilepingu resolutsioonis märgitud tingimustel (dtl 7476). Menetlusosalised palusid, et kohus kinnitaks kompromissi ja lõpetaks tsiviilasjas menetluse. Menetlusosalised kinnitasid, et nad on täielikult teadlikud TsMS §–s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning nõustuvad nendega. Avaldaja taotleb poole riigilõivu tagastamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lõike 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete järgi, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lõike 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 477 lõike 6 järgi võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, kompromiss on täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Menetlusosalistel on õigus TsMS § 477 lõike 6 järgi menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kompromiss kuulub kinnitamisele TsMS § 428 lg 1 punkti 4 ja § 430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle (TsMS § 432 ja § 477 lg 1). Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitamise määrus on täitedokument.

TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kokku, et kummagi poole menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad kandnud poole enda kanda ning pooled ei nõua teineteiselt mingite menetluskulude hüvitamist.

Juhindudes TsMS § 150 lg 2 punktist 1 ja avaldaja taotlusest (dtl 69-70), tagastab kohus avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust, sest menetlusosalised sõlmisid kompromissi. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 25 eurot, mis tuleb kanda käesoleva määruse resolutsioonis näidatud arveldusarvele.

(allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.