4.Välja mõista Deutsche Lufthansa AG-lt Lennuabi OÜ kasuks sissenõudmiskulud summas 80 eurot.
5.Välja mõista Deutsche Lufthansa AG-lt Lennuabi OÜ kasuks viivis põhisummalt (s.o. 800 eurot) protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2026 kuni kohtuotsuse täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Menetluskulud jätta Deutsche Lufthansa AG kanda.
7.Rahuldada osaliselt Lennuabi OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
8.Välja mõista Deutsche Lufthansa AG-lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulu summas 1 548,34 eurot.
9.Välja mõista Deutsche Lufthansa AG-lt Lennuabi OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 548,34 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 27.01.2026. a esitatud hagiavalduse kohaselt reisis M T broneering xxxx 01.06.2025 Deutsche Lufthansa AG opereeritaval lennul M T suunaga Bordeaux-FrankfurtTallinn. Lend pidi saabuma 01.06.2025 kell 18:15, kuid Tallinn-Frankfurt lend M T tühistati. Lennu vahemaa Bordeaux-Tallinn vahel on 2354 km. Lennu tühistamise tõttu hilines reisija sihtpunkti üle 3,5 tunni ja reisijal tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. L K broneering xxxx reisis 14.07.2025 kostja opereeritaval lennul XXXX suunaga TallinnFrankfurt-Rooma. Lend pidi saabuma 14.07.2025 kell 18:15 , kuid Frankfurt-Rooma lend XXXX tühistati. Lennu vahemaa Tallinn-Rooma vahel on 2142 km. Lennu tühistamise tõttu hilines reisija sihtpunkti üle 8 tunni ja reisijal tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel on reisijate õigus hüvitisele 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 15003500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Lennu vahemaa Bordeaux-Tallinn vahel on 2354 km ja Tallinn-Rooma vahel on 2142 km. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 01.06.2025 toimuma pidanud lennu M T suunaga Bordeaux-Frankfurt-Tallinn ja 14.07.2025 toimuma pidanud lennu XXXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Rooma tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel. Kostja väidab vastuväites, et 01.06.2025 ja 14.07.2025 olid Frankfurdis sellised ilmastikuolud, mis tingisid lendude M T Frankfurt-Tallinn ja XXXX Frankfurt-Rooma tühistamised. Hageja on seisukohal, et 01.06.2025 lennu M T Frankfurt-Tallinn väljumise ajal kell 14:55 (2:55 PM) ei valitsenud wunderground.com andmetel Frankfurdi lennujaamas selliseid ilmastikuolusid, mis oleksid tinginud lennu tühistamise. Tegemist oli lühikese äikesetormi episoodiga enne lennu väljumist, mis möödus kiirelt ja misjärel taastus selge ilm ja lend oleks saanud väljuda
hilinemisega nagu teised Frankfurdist väljunud lennud. Samuti ei valitsenud wunderground.com andmetel Frankfurdi lennujaamas sedavõrd halvad ilmastikuolud, mis oleksid tinginud lennu XXXX Frankfurt-Rooma tühistamise 14.07.2025. Nimelt oli 14.07.2025 lennu XXXX FrankfurtRooma väljumise ajal 21:50 (09:50 PM) oli läheduses hoovihmasid, kuid puudus äike ja sellised ilmastikuolud, mis oleksid tinginud lennu tühistamise. Lendu oleks saanud lihtsalt edasi lükata. Pealegi selgines ilm järgneva pooltunni jooksul, mis järel oleks saanud lend väljuda hilinemisega. VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja põhinõue on 800 eurot (2 reisijat x 400 eur hüvitis reisija kohta). Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõuetest kuni hagiavalduse esitamiseni 27.01.2026. Hageja esitas nõude kostjale: M T nõude kostjale 03.06.2025 (lisa 6), seega on viivisenõue summalt 400 eurot kuni 27.01.2026 (hagiavalduse esitamiseni) 26,89 eurot ; L K nõude kostjale 18.07.2025 (lisa 7), seega on viivisenõue summalt 400 eurot kuni 27.01.2026 (hagiavalduse esitamiseni) 21,58 eurot. Seega on hageja viivisenõue kogusummas 48,47 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2026 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 80 eurot (2 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Kostja vastus Kohtule 02.04.2026. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu, vaidlusaluste lendude hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mis ei olnud kostja kontrolli all ning mida kostja ei saanud mingil viisil mõjutada. 01.06.2025 Frankfurt-Tallinn lend. Vaidlusalune 01.06.2025 lend pidi väljuma 14.55. Hageja esitas hagi p-s 2.6 avaliku ilmaajaloo väljavõtte, mille kohaselt oli 11.20-14.50 vahelduv äikesetorm, mis seejärel lõppes, st äikesetormi toimumise üle puudub vaidlus. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas äikesetorm oli piisav põhjus lennujaama töö ja kostja reisiplaani halvamiseks ning vaidlusaluse reisi tühistamiseks. Esiteks, kui lennujaama töö on mõned tunnid takistatud, ei tähenda see, et takistuse äralangemisel saaks lennuplaani kellaajale vastavalt jätkata. Eelnevalt laseb lennujaam lahkuda kõigil neil lendudel, mis tunde on oodanud. Kostja märkmete kohasel oli äikesetormide ajal Frankfurdi lennujaama lennusagedus vähendatud kuni 18-le saabumisele ja 6 väljumisele tunnis (lisaks tavalisest madalam liikumiste sagedus ka enne ja pärast tormi). Tavalistes oludes suudab lennujaam pakkuda tunnis 126 liikumist, so umbes 45-55 tõusu ja umbes 45-55 maandumist. Seega, paar tundi äikest 01.06.2025 kell 11.20 kuni 14.50 tähendab, et 14.55-ks on õhku tõusu järjekorda ootamas mitukümmend lennukit. 14.55 planeeritud lend ei saanud väljuda, kuna järjekord oli ees. Teiseks, mõne-tunnine halb ilm mõjutas kogu lennujaama
tööd raskelt ning kostja ei saanud seda kontrollida. Lennujaama töö tõrgete tõendamiseks esitab kostja avaliku lennustatistika väljavõtted flightera.net leheküljelt perioodil 13.00 kuni 15:55 Frankfurdi lennujaamast väljuma planeeritud lendude kohta. Kostja juhib tähelepanu, et viidatud perioodil hilines 100% lende õhkutõusuga. Keskmine hilinemise aeg oli sealjuures 1-2 tundi ning palju lende jäi ka ära (lisaks vaidlusalusele lennule). Kostja hinnangul on sellega ammendavalt tõendatud, et lennujaama toimimise esines olulisi takistusi. Sellised takistused ei ole arusaadavalt kostja kontrolli all. Kolmandaks, illustreerimaks 01.06.2025 olukorda Frankfurdi lennujaamas, esitab kostja lisaks väljavõtted kostja lennufirma Frankfurdi päevaraportist. Tõlked asjakohastest punktides on järgmised (eristatav kellaaja järgi). Eeltoodust on ilmne, et hilinemise tingisid halvad ilmastikuolud ja sellest tulenev lennujaama toimimise takistatus, mitte kostja kontrolli all olevad asjaolud. Neljandaks, rõhutab kostja, et toimetas reisija Tallinnasse esimese võimaliku lennuga veel samal päeval, mida tuleb lennujaama ilmastikuolusid arvestades kostja hinnangul heaks ja asjakohaseks asendusmeetmeks. 14.07.2025 Frankfurt-Rooma lend. Hageja leiab ka vaidlusaluse reisija osas, et ilmastiku olud ei olnud nii halvad, et reisi tühistamist põhjustada, kuna väljumise ajal olid lennujaamas üksnes vihmaolud. Vaidlusalune reis pidi väljuma 21.50. Kostja selgitab järgnevalt, et reisi hilinemise tingis lennujaama eelnevalt mõjutanud äikesetorm, mistõttu kogu lennujaama lennugraafik lükkus hilinemisesse ning lennujaama töötunnid oleksid potentsiaalselt lõppenud enne vaidlusaluse lennu väljumist. Frankfurdi lennujaam ei tööta pärast 23.00 öösel. Vaidlusalune lend pidi väljuma 21.50. 14.07.2025 väljus viimane lend 22.35 (pärast 22.25 ei olnud lende planeeritud, kuna tavaliselt päris viimasele tööminutile lende ei planeerita). Lendu mitte eelnevalt tühistades oleks lennufirma seega riskinud sellega, et lennul ei lasta lennujaama poolt väljuda (kuna töötunnid on läbi) ja reisijad ning pardameeskond tuleb lennukist maha laadida. Seda loetakse üldjoontes reisijatele ebameeldivamaks lahenduseks, kui lennu ette tühistamises. Frankfurdi lennujaamas oli 14.07.2025 päeval tugev äike. Kostja esitab 14.07.2025 kohta Wunderground avaliku ilma-arhiivi väljavõtet, mille kohaselt oli Frankfurdi lennujaamas lõuna paiku tugev vihm. Sarnaselt p-s 2 selgitatuga lõi paaritunnine töötakistus edasise lennugraafiku ka sellel päeval sassi. Frankfurdi lennujaama päevane äike lükkas kogu lennujaama hilinemisesse. Kostja esitab lennujaama väljuvate lendude väljavõtted Flightera avalikust andmebaasist al 20.00 kuni lennujaama sulgemiseni 22.30. Väljavõtete kohaselt kõik väljalennud hilinesid ning mitmeid lende tühistati. Seega ei olnud erakorraline asi kostja kontrolli all. Reisija lennutati Tallinnasse esimesel võimalusel. Reisija lennutati koju järgmisel hommikul. Arvestades, et Frankfurdi lennujaam ei tööta 23.00-05.00, toimus asenduslend seega esimesel võimalusel. Kohtu põhjendused
1.13.04.2026. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
2.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulu kostjalt väljamõistmise osas on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
3.Käesolevas menetluses on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: • Reisijal oli kinnitatud broneering XXXX 01.06.2025 kostja opereeritaval lennul M T Bordeaux-Frankfurt-Tallinn.
• • • • • • •
Lend pidi saabuma 01.06.2025. a kell 18:15, kuid lend tühistati. Bordeaux-Tallinn lennu vahemaa on 2 354 km. Reisija hilines sihtpunkti üle 3,5 tunni. Reisijal oli kinnitatud broneering xxxx 14.07.2025 kostja opereeritaval lennul XXXX Tallinn-Frankfurt-Rooma. Lend pidi saabuma 14.07.2025. a kell 18:15, kuid lend tühistati. Tallinn-Rooma vahemaa on 2 142 km. Reisija hilines sihtpunkti üle 8 tunni.
4.Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista hüvitis summas 800 eurot, viivis ja võla sissenõudmiskulu. Hageja hinnangul ei esinenud lennu tühistamise puhul tegelikkuses erakorralisi asjaolusid, mis oleksid tinginud lendude tühistamise.
5.Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja vastuväite kohaselt oli lendude tühistamise ajal Frankfurti lennujaamas lendamiseks ja maandumiseks sobimatud ilmastikuolud. Kostja pakkus reisijatele asenduslendu.
6.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
9.Määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 1 punkti a kohaselt pakub tegutsev lennuettevõtja lennu tühistamise korral reisijatele abi vastavalt määruse 261/2004 artiklile 8. Määruse 261/2004 artikli 8 lg 1 punkti a kohaselt – kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijale seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmist artikli 7 lõikes 3
osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu.
10.Kohtu hinnangul on lennuettevõtjal õigus raskete ilmastikuolude tõttu lend tühistada ja sellele otsustusele ei ole kolmandatel isikutel põhjust hinnanguid anda. Samas ei tõenda kostja poolt esitatud tõendid, et tegelikkuses oleksid 01.06.2025. a kell 12:55 UTC ja 14.07.2025. a kell 19:50 UTC Frankfurdi lennujaamast lendude väljumise ajal olnud ilmastikuolud, mis tingisid lendude tühistamise.
11.Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest (lisa 7 Daily Report) nähtuvalt ei olnud lennu M T tühistamine tehtud vääramatu jõu tõttu, lend M T ei nähtu ametlikust tühistamisnimekirjast. Kohtu hinnangul toimus seega lennu tühistamine kostja enda tavapärase majandustegevuse käigus, mitte erakorraliste asjaolude tõttu.
12.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei teinud ilmastikuolud 14.07.2025. a lennu XXXX väljumist võimatuks. Samal ajal väljus teise lennuettevõtja lend XXXX. Kostjal oleks olnud võimalus pakkuda reisijale kohta sellel lennul. Kostja suunas reisija sihtkohta järgmisel päeval läbi Viini.
13.Kohus on aga käesolevas menetluses seisukohal, et kostjapoolne tegevus asenduslendude pakkumisel seadis reisijad olukorda, kus tegelikkuse ei olnud reisijal mõistlikku alternatiivi võimalikult kiiresti sihtpunkti jõuda. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks teinud pingutusi, mis oleksid võimaldanud reisijal jõuda sihtpunkti esimesel võimalusel (vt Riigikohtu 19.11.2025. a lahend 2-23-117906 p 17 ja EKo 11.06.2020. C-74/19, p 59-60). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 27.01.2026. a sissenõutavaks muutunud viivise summas 48,47 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 48,47 eurot on põhjendatud.
15.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 28.01.2026. a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja viivitamist ei saa kohtu hinnangul põhjendatuks pidada. TsMS § 367 alusel kohus rahuldab taotluse.
16.Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 80 eurot. Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjal ei ole olnud takistusi kohtuväliselt kohustus tähtaegselt täita. Kostja sellesisulised vastuväited on otsitud ja paljasõnalised.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ja esindajakulu summas 1 330 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 009,67 eurot tasumisele riigilõiv1280 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 280 eurot.
19.TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja menetluskulusid 61,66 euro võrra.
20.Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha ning täiendava seisukoha koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud.
21.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
22.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu käesolevas menetluses, kus tuli esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 1 268,34 eurot.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.