Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jüri-Karl Leppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.06.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-128333
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi TORUDEABI24.EE OÜ vastu 80 euro ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
96,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja F V Kostja TORUDEABI24.EE OÜ (registrikood 12369199), seaduslik esindaja N I
Menetlusliik
lihtmenetlus
Jätta hagiavaldus rahuldamata.
Määrata menetluskulud hageja AS-i ÜHISTEENUSED kanda.
Määrata, et kostjale TORUDEABI24.EE OÜ hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 25.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TORUDEABI24.EE OÜ-lt (kostja) 240 euro saamiseks. Kohus tegi 26.11.2025 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 04.12.2025 nõudele vastuväite.
Hageja esitas 12.01.2026 hagiavalduse kostja vastu. Hageja nõudis kostjalt 40 eurot tasumata leppetrahvide eest, 40 eurot sissenõudekulusid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lõike 1 alusel ja viivist 11,97 eurot perioodi 13.06.2023 kuni 12.01.2026 eest.
Hagiavalduse kohaselt oli kostja 29.05.2023 parkinud sõiduki numbrimärgiga xxxx hageja opereeritaval parkimisalal xxxx. Sõiduk oli pargitud xxxx külalise kohale ning sellel kohal parkimiseks tuleb parkimine registreerida xxxx valvelauas. Kostja oli sõiduki registreerinud xxxx galeriis, mis ei anna õigust parkida xxxx külalise kohal. Seega parkis kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude summas 40 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus lisaks leppetrahvile nõuda ka sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lõike 1 alusel summas 40 eurot ning viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.06.2023.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja oli parkimisel kasutanud hoones asuvat parkimisautomaati ehk kostja parkis sõiduki tingimustele vastavalt. Hageja ei ole tõendanud tegeliku kahju tekkimist ega selle ulatust, mis õigustaks sellises määras leppetrahvi sissenõudmist. Kostja palub vähendada leppetrahvi miinimumini.
Kohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-2316, p 16).
Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist, sest kostja on rikkunud parkimislepingust tulenevat kohustust. Leppetrahv on VÕS § 158 lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu rikkumisel kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks kehtiva lepingu ja leppetrahvi 2 (5)
kokkuleppe olemasolu, kostja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ning kostja vastutus lepingu rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160). Lisaks peab hageja teatama kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Leppetrahvi eelduseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lõike 1 esimese lause järgi tõendama hageja (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Üldjuhul piisab leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430/58, p 18).
Pooled ei vaidle, et kostja on sõiduki omanik, sõiduk oli 29.05.2023 pargitud hageja opereeritaval parkimisalal xxxx ning kostja oli sõiduki parkimise registreerinud xxxx galeriis. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lõigetest 2 ja 4 lähtuvalt ilma tõendeid hindamata tuvastatuks.
Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9). Parkimislepingule on iseloomulik, et see sõlmitakse ühelt poolt parkimiskorraldaja poolt vastava teabe (infotahvlite) avaldamisega parkla sissesõidu juures ning teistelt poolt parkija poolt sõiduki parkimisega vastavate tingimuste mõjupiirkonnas (vt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11 teine lõik; TlnRnKo 29.06.2023, 2-22-136652, p 8).
Kohus leiab ülal tuvastatud vaidluse all mitte olnud asjaoludest lähtuvalt, et pooled sõlmisid 29.05.2023 lepingu. Kohus leiab, et see leping on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lõike 1 mõttes ning infotahvlitel kujutatud tüüptingimused (dtl 35) on saanud VÕS § 37 lõike 1 järgi lepingu osaks, sest lepingutingimused on infotahvlitega kostjale parklasse sissesõitmisel teatavaks tehtud (dtl 89-91). Kohus leiab, et lepingu osaks on saanud ka liiklusmärgil (dtl 36) välja toodud tasu maksmise kohustus, mistõttu on see leping käsitatav asja kasutamiseks sõlmitud tasulise lepinguna ehk üürilepinguna (VÕS § 271).
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõiduki parkimise elektrooniliselt registreerinud. Hageja väidab, et ta ei ole seda sellel konkreetsel parkimiskohal parkimiseks teinud nõuetekohaselt. Kohus juhtis 03.02.2026 kirjaga hageja tähelepanu, et hageja peab tõendama leppetrahvi aluseks olevaid asjaolusid, sealjuures selgelt välja tooma, millist lepingutingimust kostja rikkus ja kuidas see on tõendatud. Täiendavalt märkis kohus, et kohtu esmahinnangul ei ole lepingutingimustes (dtl 35) sellist tingimust sätestatud (dtl 117).
Kohus leiab, et VÕS § 37 lõike 1 mõttes oli saanud lepingu osaks tingimus nr 4 (dtl 35). Selle tingimus esimese lause järgi ei pidanud sõidukijuht muu hulgas parkimise eest tasuma ega asetama parkimise õigust tõendavat dokumenti armatuurlauale, kui ta pargib elektroonilise parkimisloa alusel.
Hageja on ise välja toonud, et kostja oli sõiduki parkimise registreerinud xxxx galeriis (p 7; dtl 29). Järelikult ei pidanud kostja parkimise eest tasuma, sest ta oli selle elektrooniliselt registreerinud. Kostja väitel oli tal registreerimise järel õigus parkida kaks tundi (dtl 67). Kohus loeb esitatud fotoga tõendatuks kostja väite, et parkimise registreerimist võimaldav seade asub hoones sees (dtl 67). Hageja ei ole väitnud ega
3 (5)
tõendanud, et kostjal oleks tekkinud kohustus parkimistasu maksta, sealjuures pole hageja väitnud, et kostja oleks ületanud selliselt registreerimisega ette nähtud parkimise aega.
Kohus leiab, et VÕS § 37 lõike 1 mõttes ei ole lepingu osaks saanud hageja väidetud täiendav tüüptingimus, mille järgi oli sellel parkimiskohal parkimise eelduseks parkimise registreerimine just xxxx valvelauas (dtl 124). Kohus tuvastab esitatud fotode järgi, et sõiduk parkis kohas, mille juures oli kirjas „xxxx“, „KÜLALINE“ ja „Parkimine registreerida valvelauas“ (dtl 41 ja 44). Esmalt rõhutab kohus, et „Parkimine registreerida valvelauas“ on väga väikses kirjas ning võib jääda ka tavalist hoolsust rakendades sõidukijuhil märkamata. Siinsel juhul on aga määrav see, et pole täpsustatud, millises valvelauas tuleb parkimine registreerida. Seega ei ole sellist tingimust, nagu hageja väidab, kostjale teatavaks tehtud. Seetõttu leiab kohus, et hageja väidetud tingimust ei ole kostja saanud ka rikkuda.
Isegi kui asuda seisukohale, et nimetatud tüüptingimus sai lepingu osaks, ei muutuks kohtu lõppjäreldus. Kohus peab omal algatusel kontrollima ka tüüptingimustel sõlmitud lepingupunktide kehtivust VÕS §-de 42-44 järgi (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.2). Tüüptingimusi tuleb VÕS § 39 lõikest 1 lähtuvalt tõlgendada kostja kasuks. Kuivõrd tingimust saab tõlgendada ka nii, et nõuetekohaselt on parkimine registreeritud ka siis, kui parkimine on registreeritud mistahes valvelauas, siis tuleb lugeda nõuetekohaseks parkimiseks ka see, kui kostja registreeris parkimise xxxx galeriis asuvas automaadis.
Seega ei ole kostja kohtu hinnangul parkimistingimusi rikkunud, sest ta oli parkimise registreerinud ja lepingu osaks ei olnud saanud tingimus, mille järgi oli sellel parkimiskohal õigus parkida üksnes siis, kui see on registreeritud xxxx valvelauas.
Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse.
Kohus jätab menetluskulud hageja kanda, sest kohus tegi otsuse hageja kahjuks (TsMS § 162 lg 1).
Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. peatüki 5. jao erisusi.
Kostja esitas 04.05.2026 menetluskulude nimekirja. Kostja palub hagejalt välja mõista 200 eurot, mis hõlmab käesoleva vaidluse ettevalmistamisele, dokumentide koostamisele, õiguslikule analüüsile ning ettevõtte tööaja kulule tehtud põhjendatud kulutusi (dtl 134).
Kostjat ei ole esindanud mõni TsMS § 218 lõikes 1 nimetatud lepinguline esindaja. Sealjuures ei ole kostjat esindanud ka kostja töötaja (TsMS § 218 lg 2). Kõik kostja menetlusdokumendid on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt (dtl 66 ja 134). Seega ei ole kostjale saanud tekkida lepingulise esindaja kulusid TsMS § 175 lõike 1
4 (5)
mõttes (vt ka RKTKo 18.10.2016, 3-2-1-88-16, p 15). Sealjuures, kui kostjat oleks esindanud kostja töötaja, kuuluksid hüvitamisele üksnes esindamisega seotud sõidukulud (TsMS § 175 lg 2).
Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis viitaksid sellele, et kostjale on tekkinud asja läbivaatamise kulusid või kohtuväliseid kulusid 200 euro ulatuses (TsMS §-d 143 ja 144). Kohus ei tuvasta selliseid asjaolusid ka TsMS § 174 lõigetest 1 ja 8 lähtuvalt hagita menetluse sätteid arvestades ise tsiviilasja materjalidest. Kohus määrab seega, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.
(allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.