lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-3802/22

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-3802/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1381
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-3802

Tsiviilasi

D Li hagi D Li vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5400 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: D L (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: J Š (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: D L (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt D L hageja D L ülalpidamiseks välja elatis 322,50 eurot kuus alates 01.02.2026 kuni D Li täisealiseks saamiseni.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja D L on kohustatud maksma igakuise elatise iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4) hiljemalt jooksva kuu 6. kuupäevaks J Š pangakontole nr xxxx, selgitusega: „Elatis lapse eest“.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
5.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 19.10.20262-26-113675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.10.20262-25-130932/16Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 13.10.20262-26-7415/16Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 13.10.20262-26-17452/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 13.10.20262-26-10616/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 13.10.20262-26-18970/6
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

2-26-3802 üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Nõue ja asjaolud

1.Harju Maakohtu menetluses on D Li hagi D Li vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 01.02.2026 summas 600 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
3.Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Hageja elab hageja seadusliku esindaja juures alates 01.02.2026. Kostja ei osale hageja ülalpidamiskulude kandmises. 17.02.2026 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud keskmiselt 1320 eurot. 19.02.2026 esitatud hagi täpsustuse kohaselt on hageja igakuised kulud 780 eurot. Seejärel esitas hageja 20.02.2026 avalduse, millest nähtub, et hageja igakuised kulud on 725 eurot. Nimetatud kulud koosnevad eluasemekuludest (üür ja kommunaalkulud, lapse osa) summas 250 eurot, toidukuludest summas 280 eurot, riiete ja jalanõude kuludest summas 80 eurot, koolikuludest summas 35 eurot, telefonikuludest summas 30 eurot ning muudest vajalikest kuludest summas 50 eurot. Hageja seaduslikule esindajale laekub hageja eest lapsetoetus summas 80 eurot kuus ning tema sissetulek on 1000 eurot. Kostja sissetulek on ligikaudu 2500 eurot kuus. Arvestades lapse tegelikke vajadusi ning vanemate sissetulekute erinevust, on 600 euro suurune elatis hageja hinnangul põhjendatud ja proportsionaalne. Kohtu seisukoht
4.01.06.2026 toimus käesolevas asjas kohtuistung, millele kostja ei ilmunud. Hageja palus kohtuistungil rahuldada hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 alusel tagaseljaotsusega.
5.Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 413 lg 1 alusel. Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

2-26-3802 lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (TsMS § 410). Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud (TsMS § 413 lg 1 I lause). Kutse toimetati kostjale kätte 12.05.2026 TsMS § 3141 lg 2 alusel e-posti aadressile xxxx. Kostja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jäämiseks. Tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei hinnata ning lähtutakse sellest, et kostja on hageja väited omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause). Antud juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendamatu. Seetõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused

6.Arvestades, et hageja on erinevates menetlusdokumentides esitanud oma igakuiste kulude kohta erinevaid andmeid, lähtub kohus hagi lahendamisel hageja viimasena esitatud menetlusdokumendis toodud andmetest, st 20.02.2026 avaldusest, mille kohaselt on hageja igakuised kulud kokku 725 eurot. Kohus selgitab, et juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Hageja palus mõista kostjalt välja elatise summas 600 eurot kuus, leides, et vanemate ülalpidamiskohustus ei peaks jagunema võrdselt, kuna nende majanduslik olukord on erinev. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on 1000 eurot kuus ning kostja sissetulek ligikaudu 2500 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei anna hagiavalduses esitatud asjaolud alust kõrvale kalduda ülalpidamiskohustuse jaotuse võrdsuse põhimõttest. Hageja on tuginenud üksnes sellele, et vanemate sissetuleku suurus on erinev. Kohus selgitab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et tema seaduslik esindaja ei ole objektiivselt võimeline suuremat sissetulekut teenima või et tema töö- ja teenimisvõimalused oleksid võrreldes kostjaga oluliselt piiratud. Üksnes vanemate erineva tegeliku sissetuleku põhjal ei saa järeldada, et lapse ülalpidamiskohustus peaks nende vahel jagunema ebavõrdselt. Hageja igakuised kulud on 725 eurot. Kuivõrd elatis on mõeldud lapse kulude katteks, lapse kulusid saab katta lapsetoetuse arvelt ja mõlemad vanemad peavad last ülal pidama

2-26-3802 võrdses ulatuses (st kumbki peab katma 50% lapse kuludest), saab kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks olla 322,50 eurot kuus (725 – 80 = 645 s.o vanemate kanda jäävad kulud pärast lapsetoetuse mahaarvamist; seega ühe vanema kohustus on 645 / 2 = 322,50).

7.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 322,50 eurot kuus alates 01.02.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui hageja igakuised ülalpidamiskulud tulevikus muutuvad ning käesoleva kohtulahendiga väljamõistetud elatis ei kata enam hageja põhjendatud vajadusi või ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse kõrvale kalduda vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsuse põhimõttest, on hagejal õigus esitada TsMS § 459 alusel hagi väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Nimetatud sätte alusel on menetlusosalisel õigus nõuda kohtulahendiga väljamõistetud perioodiliste maksete suuruse või tasumise tähtaja muutmist asjaolude muutumise korral.
8.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
9.Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11.Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd üldjuhul kannavad elatise nõudes pooled oma menetluskulud ise (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-9924, p 10). Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
12.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 12.10.20262-26-17996/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 12.10.20262-26-21737/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja