Tsiviilasi N A R hagi A R vastu elatise nõudes 2715,66 eurot Tsiviilasja hind Hageja: N A R (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: A S (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: J Š Kostja: A R (isikukood xxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A Rilt N A Ri kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.02.2025 kuni 31.01.2026 kokku summas 416,42 eurot.
3.Välja mõista A Rilt elatis N A Ri kasuks alates 01.02.2026 kuni 31.03.2026 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
4.Välja mõista A Rilt elatis N A Ri kasuks alates 01.04.2026 kuni N A R täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
5.Resolutsiooni p-s 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Elatise summad kanda iga jooksva kuu 10. kuupäevaks A S arvelduskontole nr xxxx selgitusega „elatis“.
7.Juhul, kui A R on kohtumenetluse kestel N A Rile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
8.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
01.02.2026 esitatud hagiavalduse kohaselt on A S (hageja seaduslik esindaja) ning A Ril (kostja) ühine laps N A R (hageja), kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega tasuda elatist lapse ülalpidamiseks. Kostja on tasunud mitteregulaarselt 250 eurot kuus ning alates 01.11.2025 ei täida ülalpidamiskohustust lapse eest üldse. Ajavahemikul 01.02.2025 kuni 31.01.2026 pidi kostja maksma hagejale elatist kokku 3 592,84 eurot, kuid on tasunud 2 760 eurot, s.o 832,84 eurot vähem (3 592,84 eurot - 2 760 eurot). Hageja keskmised igakuised kulud lapse ülalpidamiseks moodustavad kokku 605 eurot, mh kommunaalkulud (sh sihtotstarbelised teenused) 120 eurot, toitumine 150 eurot, ravimid ja vitamiinid 65 eurot, riided ja jalatsid 95 eurot, muud kulud (kodukulutused, majapidamistarbed, transpordikulud, meelelahutus, koolitarbed jms) 175 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates 01.02.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.02.2025 kuni 31.01.2026 eest summas 832,84 eurot. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et tema eesmärk on jätkata elatise tasumist nii kiiresti kui tema majanduslik olukord seda võimaldab. Samas vaidlustab kostja hageja tagasiulatuva nõude. Pärast lahutust oli pooltevaheline suuline kokkulepe elatise tasumiseks suurusjärgus 200–250 eurot kuus. Hageja ei esitanud enne kohtusse pöördumist kirjalikku nõuet elatise suurendamiseks ega teavitanud, et kokkulepitud elatisest ei piisa. Kostja lõpetas elatise maksmise alates 01.11.2025, kuna kostja sissetulek langes alates 01.10.2025 ligikaudu 800 euroni kuus ning kostja ei olnud enam objektiivselt võimeline elatist sellises suuruses tasuma. Hetkel on kostja töötu ning maksevõime ajutiselt piiratud. Kostja on välismaalane ning tema ajutine elamisluba on seotud töötamisega, mistõttu on uue töö leidmine esmatähtis. Kostja on sunnitud lähiajal eluasemekulusid vähendama ja praegusest üüripinnast välja kolima, kuna tal ei ole kindlat töökohta ega stabiilset sissetulekut. Kostja on valmis tasuma ajutiselt 50 eurot kuus kuni sissetuleku taastumiseni ning pärast tööle asumist jätkama elatise maksmist täies ulatuses ja tasuma võimaliku võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida
indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli baassummaks 282,31 eurot ning alates 01.04.2026 on baassummaks 295,86 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on A S ja kostja (dtl 18-24). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis
võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtul puudub seega alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
6.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Kohus on oma 02.03.2026 kirjas (dtl 94-97) kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole majanduslikult suuteline elatist hagejale nõutud määras tasuma, siis tuleb kohtule vastavaid asjaolusid tõendada, s.h esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta ning andmeid ja dokumente kostja varalise seisundi kohta. Kostja on menetluses esitanud tõendina oma konto väljavõtte perioodist 01.09.2025 kuni 13.03.2026 (dtl 102116) ning dokumente, millest võib järeldada, et kostjal on kohustused AS-i Inbank Finance ning Esto AS-i ees (dtl 122-131). Samuti on esitatud üürileping igakuise üürikohustusega 880 eurot (dtl 136140). Kostja konto väljavõttest nähtuvalt on kostja sissetulek olnud kokku 7686,53 eurot, s.o keskmiselt 1281,09 eurot kuus. Kuni detsembrini 2025 on kostja saanud töötasu ning veebruari sissetulekuks on olnud makse Eesti Töötukassalt. Kohus selgitab, et üksnes töötuks olemine ja erinevate kohustuste olemasolu ei vabasta kostjat tema ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja ei ole käesoleval juhul töövõimetu ning kohtule ei ole toodud esile ühtegi asjaolu, mis takistaks kostjat täiendavat sissetulekut teenida ja uut tööd leida. Asjaolu, et kostja on välismaalane, ei tähenda automaatselt, et kostja väljavaated sissetuleku leidmiseks oleks raskendatud. Arvestades kostja keskmist sissetulekut, siis asub kohus seisukohale, et kostjal on olnud võimalus nimetatust ka hagejale elatist miinimummääras tasuda. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-
07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.02.2025 kuni 31.01.2026 summas 832,84 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kuigi kostja on menetluses märkinud, et pooltel oli kokkulepe elatise tasumise osas summas 250 eurot, siis ühtegi tõendit kokkulepe olemasolu kohta ei ole kostja menetluses esitanud. Seega oleks kostja pidanud tasuma elatist hagejale kehtivas miinimummääras, s.o perioodil 01.02.2025 kuni 31.03.2025 summas 575,44 eurot ning 01.04.2025 kuni 31.01.2026 summas 3017,40 eurot, kokku 3591,84 eurot. Hageja on nimetatud summast arvestanud maha kostja tasumised 2750 euro ulatuses (dtl 26) ning seega on jäänud kostja võlgnevuseks 841,84 eurot. Samas ei nähtu, et hageja seaduslik esindaja oleks viidatud
perioodil elatist järjepidevalt nõudnud. Kohtule nähtub, et hageja ema on alles 22.12.2025 tuletanud kostjale meelde, et kostja ei ole elatist tasunud (dtl 27-33). Nimetatu aga ei tähenda seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejale tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Samas tuleb kohtul vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmise asjaoluga arvestada nõude ulatuse määramisel. Seega on kohus seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane kostjalt PKS § 108 alusel hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust PKS § 102 lõike 2 alusel vähendada poole võrra, s.o summani 416,42 eurot, sest käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne 2025 detsembrit oleks hageja kostjalt elatist nõudnud ning tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine suuremas summas võib ohustada kohtu hinnangul jooksvate elatismaksete tasumist. Kohus märgib, et jooksva elatise tasumine on antud olukorras prioriteetne, kuna hageja vajab ülalpidamist igapäevaselt.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.02.2025 kuni 31.01.2026 kokku summas 416,42 eurot, elatis alates 01.02.2026 kuni 31.03.2026 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 05.01.2033) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise summad tuleb tasuda hageja taotlusel hageja seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 10.kuupäevaks.
9.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
10.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust.
Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.