Aktiva Finance Group OÜ hagi A.Z vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
25 633,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: A.Z (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A.Z suhtes osaliselt.
2.Mõista kostjalt A.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Coop Pank AS ja kostja vahel 29.09.2022 sõlmitud laenulepingust nr L453499 tulenevad, uuesti määratud tulevikus sissenõutavaks muutuvad krediidi põhiosa tagasimaksed järgmiselt: Maksepäev
3.Mõista kostjalt A.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt võlaõigusseaduse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.
4.Mõista kostjalt A.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Coop Pank AS ja kostja 07.07.2023 sõlmitud laenulepingust nr L532260 tulenevad, uuesti määratud tulevikus sissenõutavaks muutuvad krediidi põhiosa tagasimaksed järgmiselt: Maksepäev
Põhiosa jääk
Põhiosa
10.06.2028
7347,42 eurot
23,98 eurot
10.07.2028
7276,64 eurot
71,89 eurot
10.08.2028
7204,75 eurot
73,03 eurot
10.09.2028
7131,72 eurot
74,18 eurot
10.10.2028
7057,54 eurot
75,34 eurot
10.11.2028
6982,20 eurot
76,53 eurot
10.12.2028
6905,67 eurot
77,74 eurot
10.01.2029
6827,93 eurot
78,96 eurot
10.02.2029
6748,97 eurot
80,20 eurot
10.03.2029
6668,77 eurot
81,47 eurot
10.04.2029
6587,30 eurot
82,75 eurot
10.05.2029
6504,55 eurot
84,05 eurot
10.06.2029
6420,50 eurot
85,38 eurot
10.07.2029
6335,12 eurot
86,72 eurot
10.08.2029
6248,40 eurot
88,09 eurot
10.09.2029
6160,31 eurot
89,48 eurot
10.10.2029
6070,83 eurot
90,88 eurot
10.11.2029
5979,95 eurot
92,32 eurot
10.12.2029
5887,63 eurot
93,77 eurot
10.01.2030
5793,86 eurot
95,25 eurot
10.02.2030
5698,61 eurot
96,75 eurot
10.03.2030
5601,86 eurot
98,27 eurot
10.04.2030
5503,59 eurot
99,82 eurot
10.05.2030
5403,77 eurot
101,39 eurot
10.06.2030
5302,38 eurot
102,99 eurot
10.07.2030
5199,39 eurot
104,61 eurot
10.08.2030
5094,78 eurot
106,26 eurot
10.09.2030
4988,52 eurot
107,93 eurot
10.10.2030
4880,59 eurot
109,63 eurot
10.11.2030
4770,96 eurot
111,36 eurot
10.12.2030
4659,60 eurot
113,11 eurot
10.01.2031
4546,49 eurot
114,89 eurot
10.02.2031
4431,60 eurot
116,70 eurot
10.03.2031
4314,90 eurot
118,54 eurot
10.04.2031
4196,36 eurot
120,41 eurot
10.05.2031
4075,95 eurot
122,30 eurot
10.06.2031
3953,65 eurot
124,23 eurot
10.07.2031
3829,42 eurot
126,19 eurot
10.08.2031
3703,23 eurot
128,17 eurot
10.09.2031
3575,06 eurot
130,19 eurot
10.10.2031
3444,87 eurot
132,24 eurot
10.11.2031
3312,63 eurot
134,33 eurot
10.12.2031
3178,30 eurot
136,44 eurot
10.01.2032
3041,86 eurot
138,59 eurot
10.02.2032
2903,27 eurot
140,77 eurot
10.03.2032
2762,50 eurot
142,99 eurot
10.04.2032
2619,51 eurot
145,24 eurot
10.05.2032
2474,27 eurot
147,53 eurot
10.06.2032
2326,74 eurot
149,85 eurot
10.07.2032
2176,89 eurot
152,21 eurot
10.08.2032
2024,68 eurot
154,61 eurot
10.09.2032
1870,07 eurot
157,05 eurot
10.10.2032
1713,02 eurot
159,52 eurot
10.11.2032
1553,50 eurot
162,03 eurot
10.12.2032
1391,47 eurot
164,58 eurot
10.01.2033
1226,89 eurot
167,18 eurot
10.02.2033
1059,71 eurot
169,81 eurot
10.03.2033
889,90 eurot
172,48 eurot
10.04.2033
717,42 eurot
175,20 eurot
10.05.2033
542,22 eurot
177,96 eurot
10.06.2033
364,26 eurot
180,76 eurot
10.07.2033
183,50 eurot
183,50 eurot
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt võlaõigusseaduse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.
6.Jätta resolutsiooni punktides 2-5 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
7.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
7.1.Jätta menetluskulud 56% ulatuses kostja A.Z kanda ja 44% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.2.Mõista kostjalt A.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 918,40 eurot.
kasuks välja
7.3.Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (918,40 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;
2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Aktiva Finance Group (hageja) esitas 17.06.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A.Z (kostja) vastu Coop Pank AS ja kostja vahel 29.09.2022 sõlmitud laenulepingust nr L453499 ja 07.07.2023 sõlmitud laenulepingust nr L532260 tulenevate võlgnevuste nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 19 228,49 eurot, intressi 1261,01 eurot, haldustasu 12 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1686,94 eurot ning viivised alates 18.06.2025 kuni lepingu nr L453499 põhinõude summas 9621,60 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 15,90% aastas ja kuni lepingu nr L532260 põhinõude summas 9606,89 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18,90% aastas. Kohtu nõudel hageja täiendas hagiavaldust, esitas 09.09.2025 ümberarvestused ja alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastavalt alternatiivsetele nõuetele palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L453499 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus summas 5856,06 eurot, intress VÕS § 94 lg 1 alusel ja lepingujärgne viivis 15,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule (periood 10.08.2026 – 10.10.2028). Vastavalt alternatiivsetele nõuetele palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L532260 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus summas 7300,62 eurot, intress VÕS § 94 lg 1 alusel ja lepingujärgne viivis 18,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule (periood 10.06.2028 – 10.07.2033).
2.Kohus võttis hagiavalduse 22.01.2026 määrusega menetlusse.
3.Hageja 20.03.2026 täpsustas nõudeid, jättes maksegraafikutest välja intressi nõuded VÕS § 94 lg 1 alusel.
4.Kostjale toimetati hagiavaldus, ümberarvestused ja lisad ning menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 03.03.2026 isiklikult allkirja vastu kostja elukoha aadressile.
Kohtuotsuse selgitused
5.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Vaidlust ei ole, et Coop Pank AS ja kostja vahel on 29.09.2022 sõlmitud laenuleping nr L453499 ja 07.07.2023 sõlmitud laenuleping nr L532260, mille alusel kostja sai laenu vastavalt 12 000 eurot ja 10 000 eurot. Lepingu nr L453499 krediidi kulukuse määraks oli 18,30%, intressimääraks 15,90%. Lepingu nr L532260 krediidi kulukuse määraks oli 21,57%, intressimääraks 18,90%. Kostja kohustus tasuma laenud tagasi maksegraafikute alusel. Nõuete aluseks olevate lepingute krediidi kulukuse määr jääb ülemmäära piiresse. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja sai kasutada krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalused lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.
8.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
9.Kostja ei täitnud laenulepingust nr L453499 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 31.10.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli lepingust nr L453499 tulenev võlgnevus alates 22. osamaksest, s.o 10.08.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 25. osamakseni, s.o 10.11.2024. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja ei täitnud lepingust nr L532260 tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 29.11.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 30.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli lepingust nr. L532260 tulenev võlgnevus alates 14. osamaksest, s.o 10.09.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 17. osamakseni, s.o 10.12.2024. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. 28.11.2024 loovutas Coop Pank AS lepingust nr L453499 ja 30.12.2024 lepingust nr L532260 tulenevad kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatised nõuete loovutamisest.
10.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS §
108 lg 1 mõttes.
11.VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
12.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
13.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
14.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid
tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt põhistanud. Laenuandja on laenusaaja maksevõime hindamisel võtnud arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning on teinud päringu Maksu- ja Tolliametisse ning Taust.ee-sse. Sealjuures ei antud laenude puhul selge, kas laenuandja arvestas laenusaajal ülalpeetavate olemasolu ning kas laenuandja küsis ja kontrollis kostja pangakonto väljavõtteid ning neid ei ole lisatud ka hagiavaldusele. Ilma konto väljavõteteta ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamine piisav, sealjuures arvestades laenusummade suurust. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tarbijakrediidi puhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt TlnRnKo 13.10.2020, 2-18-9977, p 12; TlnRnKo 28.01.2021, 2-18-977, p 43; TlnRnKo 08.11.2021, 2-20-106661, p 55; TlnRnKo 16.12.2022, 2-20-3933, p 67). Laenuandja ei ole ka eristanud laenutaotluses majandamiskulusid ja finantskohustusi, samuti pole küsinud finantskohustuste olemust ja kestvust. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Praktikas on teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023. a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-2113098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus leiab, et laenuandja ei kontrollinud piisavalt kõiki kostjaga seotud asjaolusid ning ei ole seega täinud vastustundliku laenamise kohustust.
17.Hageja esitas 09.09.2025 alternatiivsed nõuded juhul, kui kohus leiab, et laenude väljastamise on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu nr L453499 alusel laenu summas 12 000 eurot ning on tagasimakseid teostanud kogusummas 6143,94 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 5856,06 eurot (12 000 - 6143,94). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.11.2024 kehtivalt üles öelduks,
kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L453499 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus summas 5856,06 eurot, intress VÕS § 94 lg 1 alusel ja lepingujärgne viivis 15,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule (periood 10.08.2026 – 10.10.2028). Kostja sai lepingu nr L532260 alusel laenu summas 10 000 eurot ning on tagasimakseid teostanud kogusummas 2699,38 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 7300,62 eurot (10 000- 2699,38). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 30.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L532260 tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus summas 7300,62 eurot, intress VÕS § 94 lg 1 alusel ja lepingujärgne viivis 18,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule (periood 10.06.2028 – 10.07.2033). 20.03.2026 teatas hageja kohtule, et ümberarvestuse kohaselt hageja lepingutest tuleneva nõude puhul intressi ei nõua.
18.Kohus leiab, et hagejal on põhjust karta, et kostja ei täida lepingust tulenevate edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate maksete tasumise kohustust ning seetõttu on põhjendatud hageja edasiulatuva nõude rahuldamine TsMS § 369 kohaselt. Edasiulatuvalt mõistab kohus välja lepingu nr L453499 puhul hageja poolt uuesti määratud igakuised põhiosamaksed alates 10.08.2026 kuni 10.10.2028 ning lepingu nr L532260 puhul hageja poolt uuesti määratud igakuised põhiosamaksed alates 10.06.2028 kuni 10.07.2033.
19.Kuivõrd hageja väidetud meeldetuletuskirjad on saadetud ajal, mil ümberarvestuse kohaselt kostja ei oleks olnud võlgnevuses, ei ole võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata.
20.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbija muid lepingutasusid ei võlgne, seega jääb rahuldamata hageja haldustasu nõue.
21.Vastavalt 09.09.2025 menetlusdokumendile nõuab hageja lepingujärgset viivist vastavalt 15,90% ja 18,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast. Kuigi VÕS § 4034 lõige 7 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise rikkumisel ei võlgne tarbija muid tasusid, ei saa viivist pidada tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, s.t viivis ei ole VÕS § 403 4 lg 7 nimetatud muu tasu. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Vastutustundliku laenamise põhimõtte mõttega ei ole kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul olukorras, kus laenu andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb rakendada seadusjärgset viivisemäära. Menetluskulud
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on käesolevas asjas 25 633,97 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, kokku summas 14 461,94 eurot, s.o 13 156,68 eurot (5856,06 + 7300,62 põhinõuded) + 1305,26 eurot seadusjärgne viivis aasta eest alates kohtuotsuse tegemisest) ehk hageja nõudest rahuldatakse 56%. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 56% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 44% ulatuses hageja kanda.
23.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1400 euro ja hageja õigusabikulude 507 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise, ning maksekäsu kiirmenetluse kulu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on 507 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Põhjendamatu on esindaja tunnitasu 169 eurot tunnis. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse ja tõendite mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, ning, et hagejat esindab jurist, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja vajalikuks tunnihinnaks 120 eurot tunnis, ehk õigusabikuluks seega 240 eurot.
24.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuludeks 1640 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 918,40 eurot (56% 1640-st).
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna kostja ei ole menetluses osalenud, seega ei saa kostjal olla ka kulusid.
27.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.