Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.05.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-16634
Kohtuasi
X-i hagi Y vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2607,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXX), seaduslik esindaja C
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata Y 21.10.2025 ja 22.10.2025 ning X-i 06.01.2026 ja 24.03.2026 esitatud tõendid.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 19.09.2025 otsus muutmata.
3.Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y kanda. Rahaliselt kindaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 01.11.2024 (täiendatud 06.11.2024) Pärnu Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis miinimumsummas (287,72 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (25.01.2035) ja tagasiulatuv elatis 3297,64 eurot (287,72 x 12 = 3452,64 eurot – makstud elatis 155 eurot). Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja C (hageja ema) ja kostja (hageja isa) laps. Peale vanemate kooselu lõppemist jäi hageja elama ema juurde. Kostja ei osale hageja kasvatamises. Kostja antavast elatisest ei piisa hageja vajaduste rahuldamiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal on terviseprobleemide tõttu määratud puue. Kostjal on osaline töövõime, ta töötab osalise koormusega. Kostjal on ka teine alaealine laps Q, keda ta toetab kokkuleppel sularahas. Hageja eluasemekulud on ülepaisutatud, tema sidekulud ja telefoni järelmaksu tasub kostja. Kostjal ei ole võimalik tasuda hagejale tema soovitud elatist. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 19.09.2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.01.2024 kuni 30.10.2024 eest 1448,80 eurot ja elatise perioodi 01.11.2024 kuni 30.09.2025 eest 3109,24 eurot ning igakuise elatise alates 01.10.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (25.01.2035) 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et kostja on hageja isa. Hageja elab oma emaga ja hageja igapäevaseid kulud kannab ema. Kostja on tasunud hagejale elatist 2024. aastal järgmiselt: juulis 5 eurot, augustis 50 eurot, septembris 50 eurot ja oktoobris 50 eurot. Hageja viibib kostjaga vähem kui seitse päeva kuus.
3.2.Alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus ei tohi PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise alus on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Kui vanem peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes (PKS § 101 lg 7).
2-24-16634
3.3.Kuivõrd hageja palus kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis ei ole PKS §-s 101 sätestatu järgi hagejal vaja tema vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostja vaidlustas hageja eluasemekulud 200 eurot kuus, kuid hageja selgituse ja esitatud tõendite põhjal luges maakohus hageja eluasemekulude suuruse tõendatuks. Asjaolu, et hageja ei saa koos emaga elada ühisvaraks olevas korteris on põhjustatud asja materjalidest nähtuvalt suuresti kostja enda tegevusest, hageja vanemate halbadest suhetest ja seonduvalt vanemate vahelisest ühisvara jagamise vaidlusest. Maakohus leidis, et praegusel juhul saab eeldada, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär.
3.4.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud miinimumulatuses ülalpidamiskohustuse ulatus hageja suhtes oleks: alates 1.11.2023 kuni 31.03.2024 260,33 eurot (baassumma 249,78 + 50,55 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 289,76 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)) ja alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimasest keskmisest brutokuupalgast 3%) – 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
3.5.PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
3.6.Maakohus tuvastas, et Eesti Töötukassa poolt on kostjale määratud osaline töövõime perioodil 20.01.2022–05.05.2027. Kostjale on määratud töövõimetoetus perioodiks 06.04.2022–05.04.2027. Perioodil 1.11.2023– 31.03.2024 on kostjale makstud töövõimetoetust keskmiselt 318,06 eurot kuus ja perioodil 01.04.2024–31.01.2025 351,75 eurot kuus. Töövõime hindamise otsusest nähtub, et kostjal on mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise ning käelise tegevuse valdkondades, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused.
3.7.Maakohus tuvastas Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes, et kostja töötasu suurus perioodil 2023 november kuni 2025 jaanuar W OÜ-s oli vahemikus 662,96–1216,32 eurot, s.o keskmiselt 854,68 eurot kuus.
3.8.Maakohus tuvastas, et kostjal oli perioodil 01.11.2023–14.02.2025 Swedbank AS-is kaks arvelduskontot, üks limiidikontot ja üks hoiukonto. Kinnistusosakonna andmetel kuulub kostjale ühisomandina (hageja ema C-ga) korteriomand XXX. Transpordiameti andmetel kuulub kostjale sõiduauto Opel Astra (aasta 2004) ja ta omab väärtpaberikontot. Äriregistri andmetel puudub kostjal osalus äriühingutes ning tema vastu ei ole algatatud täitemenetlusi.
3.9.Kostja arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et kostja ei maksa igakuiseid tavapäraseid eluasemega seotud kulusid (nagu näiteks üür, kommunaalkulud, elekter jms) ja ravimitele kulub maksimaalselt 65 eurot kuus ja seda mitte igakuuliselt. Kostja arvelduskontolt nähtuvad igakuulised ülekanded Eesti Lotole ja kolmandatele isikutele, sularaha sissemaksed. Krediidikonto väljavõttelt nähtuvad mh igakuulised maksed välismaa äriühingutele ja
2-24-16634 Kaup.24-le, kuid mille eest tasutakse, ei ole kostja tõendanud. Maakohus leidis, et kostja pangakontode väljavõtetele tuginedes on põhjendatud arvata, et kostja teenib lisatulu.
3.10.Maakohus rõhutas, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15).
3.11.Maakohus tuvastas, et kostjal on veel teine alaealine 17-aastane laps. Kostja peab oma kaht alaealist last võrdselt kohtlema ja tagama neile ülalpidamise. Kostja väitel ta oma vanemale pojale, kes elab kostjast eraldi, igakuuliselt elatist ei maksa, kuid ostab asju, sh kooliasju, ja annab aeg-ajalt sularaha. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, missuguses ulatuses ta annab oma teisele alaealisele lapsele ülalpidamist.
3.12.Maakohus leidis, et arvesse võttes hageja poolt välja toodud vajadusi ühes kuus, kostja sissetulekute suurust, sh töövõimetoetuse suurust, on kostja võimeline hagejale tasuma igakuist elatist miinimummääras. Otsuse tegemise seisuga tuleb kostjalt elatis välja mõista hagiavalduse esitamisest 01.11.2024 kuni 30.09.2025 3109,24 eurot (5 x 289,76 + 6 x 301,74 = 3259,24 eurot – kostja poolt menetluse ajal makstud elatis 150 eurot (2024 novembris 50 eurot ja detsembris 50 eurot ning 2025 jaanuaris 50 eurot). Alates 01.10.2025 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis muutuvas miinimummääras, mis otsuse tegemise ajal on 301,74 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
3.13.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
3.14.Maakohtu hinnangul ei saanud praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõudmine olla kostja jaoks üllatav, kuivõrd kostja pidi eeldama, et tal kui lapsega koos mitteelaval vanemal on kohustus vähemalt seadusjärgses määras elatist tasuda. Samas leidis maakohus, et tagasiulatuva elatise nõue hagiavaldusele eelneva 12 kuu eest on kostja jaoks siiski majanduslikult liiga koormav. Maakohus leidis, et tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud alates 01.06.2024, s.o ajast, mil vahetult enne seda oli hageja vanematel 14.05.2024 riiklikul perelepitusteenusel olles konkreetselt juttu elatise tasumisest. Seega tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud perioodi 01.06.2024–30.10.2024 eest kokku 1448,80 eurot (5 x 289,76), mis on kooskõlas kostja majandusliku olukorraga. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 19.09.2025 otsus ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal puuduvad eluasemega seotud kulutused. Kostja tasub neid sularahas tööandjale. Töötukassa toetus on kostjale ette nähtud selleks, et ta üldse tööl saaks käia. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostjal on lisasissetulekud. Maakohus on põhjendamatult jätnud hageja ema konto väljavõtted välja nõudmata. Kostja ei pea maksma kinni hageja ema otsuseid lahutada hageja kostjast ja elada Kuressaares.
2-24-16634 Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Osas, milles maakohtu otsust ei ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuses 21.10.2025 ja 22.10.2025 erinevaid dokumentaalseid tõendeid. Hageja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele 06.01.2026 ja 24.03.2026 päringus dokumentaalsed tõendid: telefoni ekraanipildid iseloomustamaks kostja suhtlusviisi ja panga väljavõtte selle kohta, et kostja tasub hagejale elatist vaid 50 eurot kuus.
9.Kolleegium selgitab, et apellatsioonimenetluses on tõendite esitamine oluliselt piiratud. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seejuures peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust TsMS § 652 lg 4 järgi oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama ning seda tegemata jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Esitatud tõendite lubatavust kontrollides juhindub ringkonnakohus mh sellest, et TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna kostja ei ole põhjendanud, milliste asjaolude tõendamiseks ta on apellatsioonkaebuses tõendid esitanud ning miks tal ei olnud neid tõendeid varem esitada, siis jätab ringkonnakohus kostja 21.10.2025 ja 22.10.2025 esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata. Hageja tõendites kajastatud asjaolu kohta, s.o kostja suhtlusstiil kohta (enne maakohtu otsuse tegemist) oli hagejal võimalik esitada tõendid juba maakohtus. Kuivõrd hageja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik varem kostjat iseloomustavaid tõendeid varem esitada ning kostja iseloomul ja suhtlemisstiilil ei ole ka elatise nõude lahendamisel tähtsust, siis jätab ringkonnakohus hageja 06.01.2026 esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata ka hageja 24.03.2026 esitatud päringule lisatud panga väljavõtte hageja ülalpidamiseks 50 euro maksmise kohta, sest selle üle pooled ei vaidle, et kostja tasub hagejale ülalpidamist ulatuses, mida tema peab põhjendatuks. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuotsuse täitmisel saab ja tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid. Ringkonnakohus tagastab hageja ja kostja apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid. Kuna dokumentaalsed tõendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende füüsiliselt tagastamiseks, kuid need tuleb kõrvaldada asja materjalidest (digitaalsest toimikust).
2-24-16634
10.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
11.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kostja esitatust võib aru saada, et apellatsioonimenetluses vaidleb kostja jätkuvalt selle üle, et ta ei ole võimeline tasuma elatist PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud suuruses, sest tema sissetulekud on väikesed ja tal on terviseprobleemid.
13.Hageja nõudis kostjalt elatise väljamõistmist PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eeldatavasti kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 20.1). Kuna hageja nõudis kostjalt elatist miinimummääras, siis ei pidanud maakohus elatise põhjendatud ulatust eraldi tuvastama ja võis lähtuda seaduses sätestatud eeldusest. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja elab oma emaga ja hageja ema annab hagejale ülalpidamist. Seega ei pidanud praegusel juhul maakohus elatise nõude lahendamiseks välja nõudma hageja ema arvelduskonto väljavõtet.
14.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuva põhjuse puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15 ja ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2).
15.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 854,68 eurot kuus ning töövõimetoetus 351,75 eurot kuus. Asjaolu, et töövõimetoetust makstakse osalise töövõimega isikule selleks, et motiveerida teda tööl käima, ei võimalda jätta töövõimetoetust kostja sissetulekuna arvestamata. Töövõimetoetuse seaduse § 1 sätestab, et töövõimetoetuse
2-24-16634 seaduse ja töövõimetoetuse maksmise eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Kui töövõimetoetus on ette nähtud sissetuleku tagamiseks, siis saab seda arvesse võtta kostja sissetuleku suuruse hindamisel. Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga selles, et kostja pangakontole sularaha maksete tegemisest saab iseenesest pidada võimalikuks, et kostja teenib lisatulu. Samuti ei saa nõustuda maakohtuga, et kui kostja pangakontodest ei nähtu makseid seoses eluasemega, siis saaks iseenesest järeldada, et kostjal neid kulusid ei ole. Kolleegium nõustub kostjaga, et põhjendatud on järeldada, et kostjal on kulud, sh eluasemekulud, seoses kostja igapäevaste vajaduste kandmisega. Samas ei ole maakohus nendele põhjendamatutele kahtlustustele tuginedes tuvastanud kostja sissetulekuid ebaõigesti, s.o suuremas või väiksemas ulatuses, kui need tegelikult on, s.o kostja töötasu keskmiselt 854,68 eurot kuus ning töövõimetoetus 351,75 eurot kuus.
16.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse PKS § 102 lg 2 alusel vähendada elatist alla PKS §-s 101 sätestatud määra. Olukorras, kus maakohus tuvastas kostja sissetulekuna töötasu keskmiselt 854,68 eurot kuus ning töövõimetoetuse 351,75 eurot kuus, on praegusel juhul põhjendatud järeldada, et sellest on võimalik tasuda hagejale PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud miinimumelatist. Arvestades kostja sissetulekuid ei olnud maakohtul põhjendatud järeldada, et kostja ei oleks osalise töövõime tõttu suuteline hageja ülalpidamiseks tasuma hagejale PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud miinimumelatist. Maakohus märkis asjakohaselt, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, missuguses ulatuses ta peab üleval oma teist alaealist last. Esile toodud asjaolusid ja kostja sissetulekuid arvestades pole praegusel juhul põhjendatud ka arvata, et hagejale elatise tasumisel miinimummääras võiks kostja teine laps, keda kostja peaks samuti üleval, osutuda varaliselt vähem kindlustatuks kui kohtuotsuse alusel elatist saav laps. Pealegi on vanema kohustus hankida nii enda kui ka kõigi oma alaealiste laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Menetluskulude jaotus
17.Sees apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja tähtajaks esitanud ei ole. Seega puuduvad hagejal rahaliselt kindlaksmääratavad kulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.