Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A T Kostja: A K (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi A K vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 02.07.2025 Harju Maakohtule hagi A K (kostja) vastu võla nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
1.1.ESTO AS (registrikood 14180709, krediidiandja) ja kostja sõlmisid 27.10.2022 krediidikonto lepingu nr xxxx (leping), mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 4000 eurot.
1.2.Krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale väljamakseid kogusummas 9140 eurot.
1.3.Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 8190,14 eurot, millest krediidiandja arvestas 5274,40 eurot põhiosa katteks, 2626,84 eurot intressi katteks, 248,90 eurot kiire väljamakse tasu katteks, 25 eurot meeldetuletustasude katteks ja 15 eurot lepingu muudatuse tasude katteks.
1.4.Kostja jättis tasumata 01.10.2024, 01.11.2024, 01.12.2024 ja 01.01.2025 tagasimaksed.
1.5.Krediidiandja saatis kostjale 30.12.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.01.2025.
1.6.Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu 15.01.2025 üles.
1.7.Krediidiandja loovutas 31.01.2025 nõude kostja vastu hagejale.
1.8.Hageja saatis kostjale 03.02.2025, 14.02.2025 ja 05.03.2025 meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega maksumustega vastavalt 25 eurot, 5 eurot ja 5 eurot.
1.9.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 3865,60 eurot, intressi 151 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 196,02 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivise põhinõude tasumata osalt alates 01.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kohus võttis hagi 10.09.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 28 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.Hagiavaldus ja 10.09.2025 määrus on kostjale kätte toimetatud 10.09.2025 kättetoimetamisportaalis TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 08.10.2025. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.
4.Kohus selgitas 20.10.2025 kohtunõudes hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul võib krediidi võimaldamisel olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ning et hagejal on õigus esitada alternatiivne nõudearvestus, mis võtaks arvesse võimalikku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Samuti selgitas kohus hagejale, et kohus hindab võimalikku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja alternatiivse nõudearvestuse valguses ka lepingu ülesütlemise kehtivust ning hagejal on selle osas võimalik esitada oma seisukoht.
5.Hageja esitas 31.10.2025 vastuses kohtunõudele alternatiivse nõudearvestuse. Hageja selgitas, et krediidiandja tegi kostjale väljamakseid kokku 9140 eurot, millest 7,96 eurot pidas krediidiandja kinni väljavõtu tasu katteks. Seega on kostja kontole laekunud 9132,04 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 8190,14 eurot, mille hageja arvestab nõude ümberarvestuses põhiosa katteks. Põhiosa jääk on seega 941,90 eurot. Põhinõudele lisandub intressinõue 115,74 eurot, viivisenõue 79,98 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 30 eurot. Viimane väljamakse kostja kontole on tehtud 24.09.2024, seega arvestab hageja intressi alates 25.09.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.01.2025 VÕS § 94 sätestatud määras kogu kostjale 2/6
väljastatud laenusummalt 9132,04 eurot. Viivist arvestab hageja alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast summalt 941,90 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (T. Tampuu. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
8.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse (dtl 9). Täidetud on TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus, et kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Hagiavaldus ei ole aga asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
9.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis krediidiandja lepingu alusel kostja käsutusse rahasumma, mille kostja kohustus tagastama ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 3-2-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
10.Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et kostja esitas krediidilepingu sõlmimiseks elektroonilise taotluse veebilehel www.esto.ee ning krediidiandja on kostjale lepingu alusel krediiti välja maksnud. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks.
11.Hageja tõi esile, et 27.10.2022 sõlmitud lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 48,67%, arvestades krediidisummat 4000 eurot, intressimäära 39,9% aastas, väljavõtu tasu 8 eurot ning et krediidilimiit tagastatakse 60 võrdse tagasimaksena. 22.03.2024 sõlmitud lepingu muudatuse kohaselt oli krediidi kulukuse määr on 51,11% aastas, arvestades krediidisummat 4000 eurot, intressimäära 42% aastas ning et krediidilimiit tagastatakse 60 võrdse tagasimaksena.
12.Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab sarnase tulemuse (48,24% ja 51,11% vastavalt). Seetõttu ei esine VÕS § 408 lg-s 9 sätestatud alust intressimäära alanemiseks.
13.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). 30.11.2023 seisuga oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 väljastatud laenudele) Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja muutmise ajal kehtinud VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (48,9% ja 52,08% vastavalt) ning lepingut ei ole alust pidada osutatud sätte alusel tühiseks.
14.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku 3/6
laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
16.Kuivõrd hagiavalduses on hageja kostjale antud krediidisummalt arvestanud intressi VÕS §-s 94 sätestatud määra ületavas määras, on hageja nõude eelduseks muuhulgas see, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja krediidivõimelisust VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt.
17.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab koguma teavet tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 17 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
18.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
19.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt omandas krediidiandja enne lepingu sõlmimist andmed kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste ja majapidamiskulude kohta kostja esitatud laenutaotluselt. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1000 eurot, finantskohustused 200 eurot kuus ja majapidamiskulud 200 eurot kuus. Krediidiandja arvestas kostja majapidamiskulude suurusena minimaalset määra 215,30 eurot. Krediidiandja tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile ning tuvastas, et kostja nelja kuu keskmine sissetulek oli 1133,44 eurot. Samuti tegi krediidiandja päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võttis AS-i Creditinfo krediidiskooringu. Krediidiandja tuvastas, et krediidi taotlemise hetkel puudusid kostjal kehtivad maksehäired (dtl 3, 5).
20.Hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 403 4 lg 2 mõttes ning ei ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.
21.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema teiste varaliste kohustuste ja majapidamiskulude suuruse kohta VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4 mõttes, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele vastavalt KAVS § 50 lg-le 4. Hageja esile toodust ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd nendest ei ole võimalik saada aktuaalset ja ammendavat teavet tarbija finantskohustuste kohta. Lepingu sõlmimise ajal oli ning ka
4/6
käesoleval jätkuvalt on vastavat teavet võimalik saada üksnes tarbija krediidiasutuse konto väljavõttelt.
22.Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 214-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
23.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused lepingu sõlmimiseks täidetud.
24.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
25.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
26.VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
27.Hageja on esitanud alternatiivse nõudearvestuse võimalikku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades (dtl 109).
28.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud alternatiivse nõudearvestuse põhjal võimalik hinnata, kas või millises ulatuses on hageja nõue sissenõutavaks muutunud.
29.Hageja tugineb sellele, et leping on 15.01.2025 ülesöeldud ning tagastamata krediidijääk on seega kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud.
30.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
31.Hageja on välja toonud, et kostja on lepingu alusel saanud laenu kokku 9140 eurot ning teinud tagasimakseid kokku 8190,14 eurot. Hageja ei ole VÕS § 4034 lg-le 7 vastavalt tagasimakseid uuesti määranud, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega ei selgu hageja alternatiivsest nõudearvestusest, millise graafiku järgi pidi kostja krediidi tagastama VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut arvestades. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, millistel kuupäevadel ja millistes summades on krediidiandja kostjale väljamakseid teinud ning millistel kuupäevadel ja millistes summades on kostja teinud tagasimakseid.
32.Eeltoodut arvestades ei nähtu hageja esitatud asjaoludest, kas VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt uuesti määratud maksegraafikut ja kostja tehtud tagasimakseid arvestades oli kostja lepingu ülesütlemise ajal 15.01.2025 viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning kas leping on seega ülesütlemisega lõppenud. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et leping on 15.01.2025 ülesütlemisega lõppenud ning et krediidijäägi tagastamise nõue on ülesütlemise tõttu kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud.
33.Kohus on hagejale selgitanud, et hagejal on õigus esitada alternatiivne nõudearvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ning et kohus hindab ka alternatiivse nõudearvestuse valguses, kas leping on kehtivalt üles öeldud.
34.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja koos alternatiivse nõudearvestusega esitanud seisukohta selle kohta, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ka 5/6
intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades. Seega on kohus andnud hagejale võimaluse nõuetekohase ümberarvestuse esitamiseks ning hageja ei ole nõuetekohast ümberarvestust esitanud.
35.Kohus märgib, et kohtu ülesanne ei ole aidata hagejal ümberarvestuses esinevaid puudusi kõrvaldada ning kuivõrd tarbijakrediidilepingutest tulenevate võlgade sissenõudmine on hageja majandustegevuseks, siis ei saa hagejale olla üllatuseks, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kohtule esitada nõude ümberarvestus ning see, millistele nõuetele ümberarvestus vastama peab (vt TlnRnKm 17.12.2025, 2-25-5764, p 18).
36.Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei selgu hageja esitatud asjaoludest ka seda, millised ümberarvutuste järgsed osamaksed on käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole ka välja toonud, milliseks kuupäevaks kohustus kostja tagastama kogu kasutusse võetud krediidi. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tagastama krediidi osamaksetega, mille suurus oli 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid mitte vähem kui 10 eurot (dtl 4). Hagiavalduse kohaselt on krediidi kulukuse määra arvutamisel krediidiandja lähtunud muuhulgas eeldusest, et kasutusse võetud krediit makstakse tagasi 60 tagasimaksena (dtl 4). Hageja ei ole esile toonud, milline oli kasutusse võetud krediit, millest lähtudes tuleks leida laenu osamaksete suurused. Lähtudes eeldustest, et kostja kohustus krediidi tagastama 60 osamaksega ning krediidileping on sõlmitud 27.10.2022, ei saa kogu krediidi tagastamise tähtaeg saabuda varem kui 27.10.2027. Hageja on välja toonud, et viimane väljamakse kostja kontole tehti aga 24.09.2024, seega saabub krediidi tagastamise tähtaeg tegelikkuses veelgi hiljem.
37.Kuna hageja esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada ei kogu krediidijäägi sissenõutavaks muutumist ega ka seda, kas ümberarvestuse järgi on mõni üksik osamakse käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud, ei saa hagi rahuldada ka osaliselt (vt TlnRnKm 09.06.2025, 2-23-122204, p 9).
38.Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega välja toonud, milline oli intressi arvestamise perioodil kostja kasutuses olnud krediidijääk, millelt kostja kohustus intressi tasuma, ei saa kohus hinnata, millises summas kohustus kostja tasuma intressi, millises ulatuses on hageja intressinõue sissenõutavaks muutunud ning millises ulatuses tuleb kostja tehtud maksed arvestada intressinõude katteks.
39.Viivise ja sissenõudmiskulude eelduseks on VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 113 2 kohaselt lepingulise rahalise kohustuse olemasolu ja vastava kohustuse täitmisega viivitamine. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramist arvestades oleks kostja viivitanud maksete tegemisega. Seetõttu ei ole viivise ja sissenõudmiskulude nõuete eeldused täidetud.
40.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue, intressinõue, viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab seega hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
41.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
42.Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saa kostjal olla tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Lähtuvalt eeltoodust rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.