Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
927,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja Z.T (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi Z.T (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista Z.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 299 eurot, s.o põhinõue. Välja mõista Z.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (299 eurot) tasumata osalt määraga 16% aastas alates 11.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Välja mõista Z.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 255,34 eurot, s.o põhinõue. Välja mõista Z.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (255,34 eurot) tasumata osalt määraga 16% aastas alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Välja mõista Z.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev 10.04.2026 10.05.2026 10.06.2026 10.07.2026
10.08.2026 14,38 10.09.2026 14,70 10.10.2026 15,06 10.11.2026 15,01 Välja mõista Z.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis määraga 16% aastas käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.T vastu 202,71 euro väljamõistmiseks, sealhulgas viivisenõuded kokku 73,59 eurot, intressinõuded kokku 69,12 eurot, sissenõudmiskulude nõuded kokku 60 eurot.
6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 84% ulatuses Z.T kanda ja 16% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
8.Välja mõista Z.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 651 eurot, s.o riigilõiv 205,80 eurot ja lepingulise esindaja kulu 445,20 eurot.
9.Välja mõista Z.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 651 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 628 eurot väljamõistmiseks Z.T-lt . Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14.06.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.T (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 03.12.2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 870,71 eurot,
2 (12)
millest põhinõue on 668 eurot, intress on 69,12 eurot, viivis on 73,59 eurot ja sissenõudmiskulud on 60 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 16% aastas põhinõudelt (299 eurolt ja 369 eurolt) alates 04.12.2024 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 29.10.2023 järelmaksulepingu nr L89014138468, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 299 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel, kuid ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Lepingust tulenevalt on intressimäär 16% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 37,05% aastas (arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 299 eurot, igakuine osamakse 17,20 eurot, periood 10.12.2023–10.11.2025 ja laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot). Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o alates 10.12.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 26.03.2024 summas 31,03 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 299 eurolt perioodi 27.03.2024–03.12.2024 eest summas 32,94 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 29.03.2024 saadetud meeldetuletuskiri 15 eurot, 08.04.2024 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot, 23.04.2024 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 30.10.2023 järelmaksulepingu nr L89014147404, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 369 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel, kuid ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Lepingust tulenevalt on intressimäär 16% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 33,89% aastas (arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 369 eurot, igakuine osamakse 15,72 eurot, periood 10.12.2023–10.11.2026 ja laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot). Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o alates 12.12.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 26.03.2024 summas 38,09 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 369 eurolt perioodi 27.03.2024–03.12.2024 eest summas 40,65 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 29.03.2024 saadetud meeldetuletuskiri 15 eurot, 08.04.2024 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot, 23.04.2024 saadetud meeldetuletuskiri 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
1.3.Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja taotlustes esitatud andmetest tema sissetuleku ja kohustuste kohta. Kostja avaldas igakuiseks sissetulekuks vastavalt 900 eurot ja 1000 eurot ning igakuiste kohustuste suuruseks 68 eurot. Arvestati ka vastavate lepingute osamaksete 17,20 eurot ja 15,72 eurot. Krediidivõime hindamisel rakendati põhimõtet, et sissetulekud ületavad kohustusi ning pärast maksete
3 (12)
tasumist jääb kostjale märkimisväärne reserv (vastavalt 814,80 eurot ja 916,28 eurot). Arvestades laenutoodete ja summade väiksust kontoväljavõtet ei nõutud. Nende andmete põhjal järeldati, et kostja on krediidivõimeline. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 29.12.2024. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 13.01.2025. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
6.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.1.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 29.10.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89014138468 (dtl 44–50). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 299 eurot. Kostja
4 (12)
kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 15 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset, kuumakse suurusega 17,20 eurot, viimase osamakse suurus 17,12 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 10.12.2023 ja viimane osamakse 10.11.2025 (dtl 48). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.
6.2.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 30.10.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89014147404 (dtl 90–91). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 369 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 15 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 36 osamakset, kuumakse suurusega 15,72 eurot, viimase osamakse suurus 15,35 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10. kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 10.12.2023 ja viimane osamakse 10.11.2026 (dtl 91). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
7.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, pd 14-15). Laenulepingust nr L89014138468 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 37,05% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot, intressimäär oli 16% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 24 osamaksega (dtl 45). Laenulepingust nr L89014147404 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 33,89% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot, intressimäär oli 16% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 36 osamaksega (dtl 90). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 29.10.2023 ja 30.10.2023 lepingute sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,16%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks vastavalt 23,55% ja 20,72%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingute krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
8.Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5 (12)
9.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, p-d 13 ja 17).
9.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, p 23).
6 (12)
Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, , p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, p 35).
9.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 166 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevaid asjaolusid ei esitanud. Hageja esitas ümberarvestuse. Hagis on hageja leidnud, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja taotlustes esitatud andmetest tema sissetuleku ja kohustuste kohta. Kostja avaldas igakuiseks sissetulekuks vastavalt 900 eurot ja 1000 eurot ning igakuiste kohustuste suuruseks 68 eurot. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat teavet tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Krediidiandja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotlustes küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole
7 (12)
hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kostja laenutaotlustes esitatud teavet kostja sissetulekute ja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistrist. Asjas ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekute suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
10.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed
8 (12)
sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
11.Hageja tõi välja, et kostja ei ole lepingute alusel tagasimakseid teinud. Lepingu nr L89014138468 osas tekkisid kostjal põhiosa maksete võlgnevused järgmiselt (dtl 46): 10.01.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 3,24 eurot; 10.02.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 10,41 eurot; 10.03.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 11,07 eurot. Lepingu nr L89014147404 osas tekkisid kostjal põhiosa maksete võlgnevused järgmiselt (dtl 91): 10.02.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 4,35 eurot; 10.03.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 7,98 eurot. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 07.03.2024, milles teatas, et kui kostja ei tasu võlga täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 21.03.2024, siis on krediidiandjal õigus lepingud üles öelda (dtl 57). Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 26.03.2024 (dtl 58). Eeltoodust nähtuvalt ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingute ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal. Hageja märkis 15.03.2026 vastuses, et lepingud ei ole ülesütlemisega lõppenud (dtl 196).
12.Hageja esitas ümberarvestuse (dtl 195 jj). Lepingust nr L89014138468 nähtub, et viimase osamakse tähtpäev oli 10.11.2025. Seega lõppes leping alates 11.11.2025. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai laenu 299 eurot. kostja ei ole lepingute alusel tagasimakseid teinud. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 299 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 299 eurot väljamõistmiseks kostjalt. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Hageja tugineb sellele, et lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas (0,04% päevas). Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 403 4 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 16% aastas, 0,04% päevas (dtl 45). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (299 eurot) tasumata osalt määraga 16% aastas alates 11.11.2025 (lepingu lõppemisest) kuni põhinõude tasumiseni.
13.Lepingust nr L89014147404 nähtub, et viimase osamakse tähtpäev saabub 10.11.2026, mistõttu ei ole tänaseks lepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt (dtl 197 jj). Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole võlausaldajale makseid teinud, võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole 10.04.2026 sissenõutavaks muutunud, on (põhiosa summas 113,66 eurot): Maksetähtpäev
Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude eeltoodud graafiku järgi. Perioodi eest 10.12.2023–10.03.2026 sissenõutavaks muutunud põhivõla suuruseks on 255,34 eurot (369-113,66), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt 255,44 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 16% aastas (0,04% päevas) ja viivise ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus märgib, et hageja esitatud arvutuses on ebatäpsus ning õigeks põhiosa suuruseks on 255,34 eurot, mitte 255,44 eurot Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 16% aastas, 0,04% päevas (dtl 90). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude (255,34 eurot) tasumata osalt määraga 16% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 16% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
14.Hageja viivisenõuded kokku 73,59 eurot ja intressinõuded kokku 69,12 eurot jäävad rahuldamata täies ulatuses. Arvestades, et lepingud ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Sissenõudmiskulude nõuded kokku 60 eurot jäävad rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
16.TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.06.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 14.06.2024. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (14.06.2024) oli hagihinnaks 927,07 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 774,88 eurot.
10 (12)
Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 84% ulatuses ning jättis rahuldamata 16% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.
16.1.Hagilt hinnaga 927,07 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 245 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 205,80 eurot.
16.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 1014 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning hagi koostamisele ja lisade kogumisele ning komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 4 tundi; 13.03.2026 seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele 1,5 tundi; 05.05.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele ning kohtule esitamisele 0,5 tundi. Kohus ei pea kogu esitatud ajakulu põhjendatuks ning vähendab ajakulu 4 tunni ja 15 minutini. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele menetlustoimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele, mistõttu peab kohus põhjendatuks esialgsete toimingute suuremat ajakulu. Samas tuleb arvestada, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keeruka faktilise ega õigusliku vaidlusega ning hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid ei olnud mahukad. Lisaks pidi hageja menetluse käigus ümberarvestuse esitama. Sellest tulenev täiendav ajakulu ei olnud tervikuna tingitud asja keerukusest ega kostja tegevusest. Seetõttu ei saa kogu selleks kulunud aega lugeda põhjendatuks ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kohus arvestab ka, et hageja ei esitanud menetluse kestel täiendavaid sisuliselt uusi või keerukaid seisukohti ning esitatud menetlusdokumendid ei olnud mahult ega sisult sellised, mis oleks eeldanud ulatuslikku analüüsi või keerukat õiguslikku argumentatsiooni. Samuti oli menetluskulude nimekiri kohtule juba varem esitatud ning selle lõplik vormistamine ei vajanud olulist täiendamist, mistõttu vähendab kohus menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega 15 minuti võrra. Eeltoodut arvestades ning hinnates menetluse liiki, vaidluse faktilist ja õiguslikku keerukust, menetlusdokumentide mahtu ning esindaja tehtud toimingute tegelikku vajalikkust, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu on kokku 4 tundi ja 15 minutit.
16.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks
11 (12)
menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, p 18; RKTKm 11.02.2015, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 4 tunni 15 minuti ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 510 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja kulu (ilma käibemaksuta). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 445,20 eurot.
17.Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1279 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 651 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 628 euro osas.
18.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
19.Kuna kostjal ei ole menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, siis kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.