2-23-149912/11 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 26.01.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võla nõudes. Viru Maakohtu 05.03.2024 määrusega anti asi alluvusel üle Harju Maakohtule. Kohus võttis hagi menetlusse 10.04.2024. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja kaks lepingut: 26.06.2022 järelmaksuga müügileping nr xxxx (leping 1) ja 05.03.2023 järelmaksuga müügileping nr xxxx (leping 2). Lepingu 1 alusel anti kostjale krediiti summas 1 259,98 eurot, intressimääraga 14,90% aastas ja krediidisumma maksti välja kauba müüjale 11.07.2022. Kostja poolt on lepingu 1 katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 730 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 596,22 eurot, intressi katteks 124,47 eurot, lepingutasu katteks 9,31 eurot. Lepingu 2 alusel anti kostjale krediiti 1294,93 eurot, intressimääraga 14,90% ja krediidisumma maksti välja kauba müüjale 22.03.2023. Lepingu 2 alusel ei ole kostja teostanud ühtegi tagasimakset. Krediidikulukuse määr on lepingu 1 puhul 31,56% ja lepingu 2 puhul 31,12%. Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, olles viivituses mõlema krediidilepingu raames vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (20.04.2023, 20.05.2023, 20.06.2023, 20.07.2023) edastas krediidiandja 28.08.2023 lepingute ülesütlemise teate andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks ning tehes lepingu ülesütlemise hoiatuse. LHV Finance AS luges lepingud 11.09.2023 erakorraliselt üles öelduks. Nõue on loovutatud hagejale 26.09.2023 seisuga.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 297,88 eurot, millest krediidilepingu 4848514 põhivõlgnevus 1 294,93 eurot, intress 84,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 72,42 eurot, lepingutasu 19.90 eurot, sissenõudmiskulu 35,00 eurot ja millest krediidilepingu 4355489 põhivõlgnevus 663,76 eurot, intress 90,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 37,12 eurot. Hageja on esitanud 13.11.2025 menetlusdokumendis juhuks, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet mõlema lepingu puhul VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestuse. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 27.04.2024 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Hagi aluseks olev leping kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks ning kohus on kontrollinud, et lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034), mille kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lepingu 1 sõlmimisel on kostja märkinud taotlusel oma sissetulekute suuruseks 1 600 eurot, millise summa on krediidiandja korrigeerinud lähtudes statistilistest andmetest laenusaaja elukoha keskmise sissetuleku osas ning korrigeerinud selle summale 1 099 eurot ning võtnud laenusaaja laenuteenindusvõimekuse väljaarvutamisel ka aluseks. Igakuiseks finantskohustuseks on laenusaaja märkinud taotlusel 500 eurot. Maksehäirete kontrolli (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Krediidiandja arvutuste järgi oli krediidiandja arvutanud kostja maksimaalseks kuumakseks 104 eurot, leping 1 sõlmiti igakuise osamaksega 101,22 eurot. Lepingu 2 sõlmimisel oli kostja märkinud igakuisteks sissetulekuteks 2 000 eurot ja püsivateks finantskohustusteks 500 eurot kuus. Krediidiandja kontrollis sissetulekuid ja kohustusi arvelduskonto väljavõtte alusel ning arvestas regulaarse sissetulekuna 1 855,12 eurot ja igakuisteks finantskohustuste suuruseks 820,04 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest, mille tulemusena nähtus, et kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Krediidiandja arvutas maksimaalseks kuumakseks 255 eurot, leping sõlmiti kuumaksega 71,12 eurot.