Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 28.05.2026, Tallinn 2-24-138095 Holm Bank AS hagi K Bi vastu põhivõlgnevuse 1992,45 euro, intressi 205,39 euro, viivise 93,57 euro, sissenõudmiskulude 10 euro ja edasiulatuva viivise nõudes 2779,60 eurot
nende Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), asukoht Posti tn 30, Haapsalu linn, 90504 Haapsalu linn Hageja volitatud esindaja: K T, (isikukood xxxx), e-post: xxxx Kostja: K B (isikukood xxxx), elukoht teadmata
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Holm Bank AS hagi K Bi vastu.
2.Jätta menetluskulud Holm Bank AS kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Holm Bank AS esitas 22.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2232,85 euro saamiseks. Kohus tegi 24.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses sellega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 06.12.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Kohus selgitas määruses tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning tõendamiskoormist (dtl 24-32).
3.Hageja esitas 12.12.2024 Harju Maakohtule hagi K Bi vastu põhivõlgnevuse 1992,45 euro, intressi 205,39 euro, viivise 93,57 euro, sissenõudmiskulude 10 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 34-41).
4.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid hageja (endise nimega AS Koduliising) ja kostja 07.01.2019 maksekaardi lepingu nr xxxx, millega hageja väljastas kostjale maksekaardi ja andis laenu 2000 euro, intressimääraga 42% aastas, krediidi kulukuse määraga 42% aastas ja viivisemääraga 42% aastas (0,12% päevas) (dtl 42-45). 31.03.2021 sõlmisid hageja ja kostja maksekaardi lepingu lisakokkulepe (dtl 51), mille alusel sai kostja krediiti limiidiga 2000 eurot, intressiga 42% aastas, viivisemääraga 24% aastas (0,07% päevas). Leping on tähtajatu.
5.Kostja kohustus tasuma igakuiselt hageja esitatud maksekorraldused. Kostja on korrektselt tasunud vähemalt minimaalse osamakse summad 2019 veebruarist kuni 2024 maini. Kostja jättis tasumata maksekorraldused alates juunist 2024. Kokku on kostja tasunud maksed summas 11 417,60 eurot.
6.Hageja on kostjale edastanud e-posti aadressile xxxx tasuta teated ning lepingus märgitud elukoha aadressile xxxx tasulised meeldetuletused: 12.07.2024 (tasuta), 18.07.2024 (5 eurot), 12.08.2024 (tasuta), 19.08.2024 (5 eurot).
7.Kostjal olid tasumata 01.06.2024, 01.07.2024, 01.08.2024, 01.09.2024 ja 01.10.2024 maksekorraldustel väljastatud minimaalsed osamaksed. 23.09.2024 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 91), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 07.10.2024 üles (dtl 92).
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja järgmist. Krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil on hageja küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja esitas 27.12.2018 krediiditaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1500 eurot ja igakuisteks kohustusteks 340 eurot. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ, mille andmetel kostjal maksehäired puudusid. Kostja oli varasem hea klient ning käsitles seetõttu teda usaldusväärse kliendina. Kostjal oli pangaga sõlmitud varasemast ajast laenuleping ning laenuleping oli tema poolt tasutud korrektselt. Hageja võttis arvesse kostja igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot ning kohustuseks 340 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Kostja täitis enda laenukohustusi pikaajaliselt, seetõttu on näha, et tegemist on hiljem tekkinud makseraskusega. Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel.
9.Kohus jättis hagi 17.03.2025 määrusega käiguta ning kohustas hagejat hagi täpsustama. Kohtule nähtuvalt on hageja arvestanud kogu põhivõlgnevuse summalt intressi ning viivist üheaegselt. Samuti selgitas kohus hagejale veel kord tarbijakrediidile kohalduvat õigust ning selgitas, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimise kohta. Hagejal tuli esitada täiendavad tõendid (sh kostja konto väljavõte) ning tõendite puudumisel teha nõude ümberarvestused (dtl 115-119).
10.Hageja teatas 12.05.2025 vastuses kohtule, et ei esita täiendavat ümberarvestust ega kõrvalda puudusi kohtumääruse tähenduses. Hageja seisukoht on, et esitatud hagiavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele.
11.Kohus võttis 14.05.2025 hagi menetlusse (dtl 137-140).
12.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 09.06.2025 avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, kuid kostja ei ole hagile tähtajaks (30.06.2025) vastust esitanud.
13.Hagiavalduse punktis 3.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
15.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
16.Kohus selgitas hagejale 06.12.2024 ja 17.03.2025 määrustega tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist ning andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitanud andmed ega tõendid (VÕS § 4034 lg 13) ei ole piisavad järeldamaks, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet laenu väljastamisel kostjale.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagiavalduses välja toonud, et krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil on hageja küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Hageja selgitas, et esitas 27.12.2018 krediiditaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1500 eurot ja igakuisteks kohustusteks 340 eurot. Krediidiandja on teinud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ, mille andmetel kostjal maksehäired puudusid. Krediidiandja on leidnud, et kostja oli varasem hea klient ning käsitles seetõttu teda usaldusväärse kliendina, kostja varasemalt pangaga sõlmitud laenuleping oli korrektselt tasutud. Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja võttis arvesse kostja igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot ning kohustuseks 340 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav, tegemist on hiljem tekkinud makseraskusega.
18.Hageja on kohtule esitanud tõendina laenutaotluse (dtl 48) ja maksehäirete päringu (dtl 105).
19.Kohtule nähtuvalt ei ole krediidiandja kontrollinud kostja taotluses märgitud sissetulekut ega ka kostja kohustuste, sh teiste finantskohustuste suurust ning olemasolu. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja kulusid eluasemele, toidule ega igapäevaseks eluks vajalikule. Krediidiandja on tuginenud kohustuste olemasolu ja suuruse kontrollimise asemel kostja esitatud taotluses märgitule.
20.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
21.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
22.Seega leiab kohus et, hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud piisavalt kostja laenuvõimet laenulepingu sõlmimisel. Hageja selgitus, mille kohaselt krediidiandja tugines kostja esitatud andmetele ja kostja on olnud krediidiandja hinnangul hea klient ning see on kostja krediidivõimelisuses veendumiseks piisav, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest. Krediidiandja ei ole küsinud pangakonto väljavõtet, kontrollinud sissetulekute olemasolu EMTA-st ega Pensioniregistrist. Ega ole ka kontrollinud kostja kohustuste suurust, sh teiste finantskohustuste olemasolu ja suurust. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta.
23.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
24.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
26.Kohus selgitas 06.12.2024 ja 17.03.2025 määrustega hagejale tarbijakrediidile kohalduvat õigust, kohtupraktikat ja tõendite puudumisel kohustust esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga. Hageja on teatanud 12.05.2025 vastuses kohtule, et ei esita täiendavat ümberarvestust ega kõrvalda puudusi kohtumääruse tähenduses. Hageja seisukoht on, et esitatud hagiavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Hageja on hagiavalduse punktis 1.4 märkinud, et kostja on kokku teinud tagasimakseid summas 11 417,60 eurot.
27.Laenulepingu alusel anti kostjale krediiti limiidiga 2000 eurot (dtl 42-45). Hageja on esitanud kohtule kaarditehingute väljavõtte perioodi 22.01.2109-04.05.2021(dtl 52-65) ja perioodi 03.04.2021-05.06.2024 (dtl 66-78) eest. Hageja ei ole hagiavalduses avaldanud, millises vsummas on kostja krediiti korduvalt kasutanud. Kuid esitatud väljavõtetelt nähtuvad tehtud ostud kokku summas 11 190,79 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid summas 11 417,60 eurot.
28.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
29.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
30.Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Hageja ei ole ümberarvestust esitanud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Lepingu sõlmimise päeva 07.01.2019 ja kaardi uuendamise päeval 31.03.2021 seisuga oli seadusjärgne intressimäär 0%.
31.Hageja on selgitanud kohtule, et laenusumma 2000 eurot katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 11 417,60 eurot. Kohtule esitatud tehingute väljavõtetelt nähtub, et kostja on kasutanud korduvalt krediiti kokku summas 11 190,79 eurot. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, tuleb kõik maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks. Seega on kostja tasunud krediidiandjale rohkem, kui hageja põhinõue ja võimalik seadusjärgne intressinõue VÕS § 4034 lg 7 alusel kokku. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
34.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).