Eesistuja Aleksandr Kondrašov, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.05.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-7773
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X-i vastu põhivõlgnevuse 16 177,44 euro, intressi 967,14 euro, haldustasude 10 euro, viivise 4441,64 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
18 056,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin
6.Mõista X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 250 eurot.
2-24-7773 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 16.05.2024 Harju Maakohtule X-i (kostja) vastu hagi (mida täiendas 06.09.2024), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 16 177,44 eurot, intressi 967,14 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4441,64 eurot ning viivise lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 7,9% aastas alates 17.05.2024 kuni põhinõude 16 177,44 eurot täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 05.02.2020 tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja laenu 20 000 eurot. Laenu sihtotstarve oli sõiduki BMW 650 xi ost ning nõuet tagas sõidukile (XXXXXX / BMW 650 XDRIVE) seatud registerpant. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel ajavahemikul 05.03.2020–05.02.2023. Lepingu alusel maksti kostjale välja 19 700 eurot (= laenusumma 20 000 eurot – lepingutasu 300 eurot). Lepingu täitmiseks tasus kostja 05.03.2020 ja 08.04.2020 kokku 1011,92 eurot (dtl 143, 145).
1.2.06.04.2020 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja tarbijakrediidilepingu muutmise kokkulepe, mille alusel võimaldati kostjale maksepuhkust ajavahemikul 06.04.2020– 05.08.2020. Kokkuleppe sõlmimise seisuga oli kostjal tasumata laen 19 253,86 euro ulatuses ning kostja kohustus laenu tagastama ajavahemikul 05.08.2020–05.05.2023.
1.3.Pärast 06.04.2020 kokkuleppe sõlmimist kostja enam lepingu alusel osamakseid ei teinud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 03.11.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja (17.11.2020) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis esialgne võlausaldaja 24.11.2020 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 26.11.2020 loovutas esialgne võlausaldaja nõude AS-le Aktiva Portfolio. AS Aktiva Portfolio oli ühinenud hagejaga 06.11.2023.
1.4.Pärast lepingu erakorralist ülesütlemist tasus kostja lepingu alusel veel kokku 3126,42 eurot (s.o 30.12.2020 ja 15.06.2021 maksed, dtl 143). Kokku on kostja seega tasunud lepingu alusel 4138,34 eurot (= 1011,92 + 3126,42).
1.5.22.07.2025 esitas hageja kohtule nõude ümberarvestuse (dtl 692-693), mille kohaselt juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal kostja vastu põhivõlgnevuse nõue 15 561,66 eurot (= 19 700 – 4138,34), viivise nõue 4073,35 eurot ajavahemiku 06.05.2023 kuni 22.07.2025 eest ning edasiulatuva viivise nõue seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt 15 561,66 eurot kuni selle täitmiseni.
2-24-7773
2.Hageja ei nõustunud kostja väidetega aegumise osas. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja teinud tagasimakseid kokku 3126,42 euro ulatuses (s.o 30.12.2020 ja 15.06.2021 maksed). Seega on nõude osalise tunnustamisega aegumine katkenud ja uuesti alanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg-d 1 ja 2). Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja oli esmalt seisukohal, et ta tagastas laenu täies ulatuses. Hiljem märkis kostja üksnes, et hageja nõue on aegunud. Kostja märkis, et laenuandja ütles lepingu üles 24.11.2020 ning hageja oleks pidanud esitama hagi hiljemalt 23.11.2023 (TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg-d 1 ja 2). Seoses aegumise katkemisega märkis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tasus pärast lepingu ülesütlemist hagejale 3126,42 eurot (s.o 30.12.2020 ja 15.06.2021 maksed). Kostja ei ole nimetatud makseid teinud ja maksete tõendamise kohustus lasub hagejal. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks pärast laenulepingu ülesütlemist võlgnevust tunnistanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 04.09.2025 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 15 561,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2721,46 eurot ja edasiulatuva viivise määraga 7,9% aastas alates 23.07.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis hagi rahuldamata intressinõude 917,16 eurot, haldustasu nõude 10 eurot ja viivisenõude 1720,18 eurot osas. Maakohus jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud 85,30% ulatuses kostja ja 14,70% ulatuses hageja kanda ning määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et kostja ja esialgne võlausaldaja on sõlminud 05.02.2020 lepingu, mille alusel sai kostja laenu 20 000 eurot ning 06.04.2020 lepingu muutmise kokkulepe, millega kostja sai maksepuhkust. Maakohus tuvastas, et sõlmitud lepingud on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidilepingud ning hageja on tõendanud lepingust tuleneva krediidisumma 19 700 eurot väljamaksmise kostjale. Hageja on ka tõendanud, et esialgne võlausaldaja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning avalduse lepingu ülesütlemiseks (dtl 96–99).
4.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõutud laenujääk on õige ning kas nõue on aegunud.
4.3.Maakohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, tuleb kõik maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks (VÕS § 4034 lg 7). Kui lugeda enne lepingu erakorralist ülesütlemist tehtud maksed (1011,92 eurot) põhivõlgnevuse katteks, siis tekkis kostjal põhiosa võlgnevus alles 05.11.2020 osamaksest (põhiosa võlajääk 19 700 – 1101,92 eurot = 18 598,08 eurot (maakohus märkis ekslikult 18 688,98 eurot). Kuna kostja oli võlgnevuses alles 05.11.2020 osamaksest, siis on 24.11.2020 lepingu erakorraline ülesütlemine kehtetu (VÕS § 416 lg 1). Lepingu viimase osamakse graafikujärgne maksetähtaeg oli 05.05.2023. Seega lõppes leping korraliselt 05.05.2023.
2-24-7773
4.4.Kostja aegumise vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja on saanud laenu 19 700 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 4138,34 eurot (s.o enne lepingu erakorralist ülesütlemist tehtud maksed 1011,92 eurot + pärast lepingu erakorralist ülesütlemist, ajavahemikul 30.12.2021–15.06.2021, tehtud maksed 3126,42 eurot). Seega on põhivõlgnevuse jääk 15 561,66 eurot (= 19 700 – 4138,34) ning kostjal on maksegraafiku järgi tekkinud võlgnevus alates 05.07.2021 osamaksest, mis muutus sissenõutavaks 06.07.2021. Kuna nõude aegumine hakkas kulgema 01.01.2022 ning hagi esitati 16.05.2024 (enne kolme aasta möödumist), siis ei ole nõue aegunud (TsÜS § 154, § 147 lg-d 1 ja 2).
4.5.Hageja on tõendanud, et kostjale on võimaldatud krediiti kokku 19 700 euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimakseid kokku 4138,34 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 15 561,66 eurot. Põhjendatud on ka viivisenõue ajavahemiku 06.05.2023 kuni 22.07.2025 eest lepingujärgses määras 7,9% aastas, kokku 2721,46 eurot.
4.6.Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis jäi intressinõue 967,14 eurot, halduskulude nõue 10 eurot ning viivisenõue 1720,18 eurot rahuldamata.
4.7.Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi 85,3% ulatuses kostja ja 14,7% ulatuses hageja kanda, kuna kohus rahuldas hageja nõude 85,30% ulatuses (hageja nõude suurus oli 22 874,24 eurot, millest kohus rahuldas 19 512,49 eurot). Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja nõue aegunud. Laenuleping lõppes 24.11.2020 erakorralise ülesütlemisega ning hageja pidi pöörduma kohtusse hiljemalt 23.11.2023. Laenulepingu erakorraline ülesütlemine kehtib ja vastab VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kohtule ei ole esitatud nõuet laenulepingu erakorralise ülesütlemise kehtetuks tunnistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks. Tunnistades 24.11.2020 laenulepingu erakorralise ülesütlemise kehtetuks, ületas maakohus hagi lahendamise piire, rikkudes sellega TsMS §-s 439 sätestatut. Nõude aegumine ei ole katkenud. Hageja 27.01.2025 esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on võlgnevuse osaliselt tasunud või tunnistanud võlgnevust pärast laenulepingu ülesütlemist. Kostja on sellele vastu vaielnud. Vaidlusaluste maksete (s.o 30.12.2020 ja 15.06.2021 maksed) tegemist peab tõendama hageja. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja on 27.01.2025 menetlusdokumendis esitanud tõendid kostja poolt enne ja pärast lepingu ülesütlemist tehtud tagasimaksete kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ei tuvasta neid uuesti.
2-24-7773 Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus hagi lahendamisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas hageja nõue on aegunud. Maakohus on kostja aegumise vastuväitele juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue ei ole aegunud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kostja hinnangul ületas maakohus hagi lahendamise piire kui tunnistas 24.11.2020 laenulepingu erakorralise ülesütlemise kehtetuks. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul tuleb arvestada, et tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millisel juhul peab kohus omal algatusel kontrollima, kas leping kehtib. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Tarbijakrediidilepingute puhul peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-2113098, p 13 ja selles viidatud kohtupraktika). Ka Euroopa Kohtu praktika järgi on pädeval kohtul kohustus omal algatusel kontrollida ega tarbijakrediidilepingu tingimused ei ole ebaõiglased (EKo 07.11.2024, C-178/23, p 38, EKo 05.03.2020, C-679/18, p-d 18–24). Seega oli maakohtul praeguses vaidluses kohustus omal algatusel tuvastada lepingu ja ülesütlemisavalduse kehtivus.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et lepingu erakorraline ülesütlemine vastab VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud nõuetele. VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Maakohus tuvastas, et enne lepingu erakorralist ülesütlemist tegi kostja lepingu alusel makseid 1011,92 eurot, arvestas tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks ning tuvastas, et kostjal tekkis sellest tulenevalt võlgnevus alates 05.11.2020 osamaksest. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja tarbijakrediidilepingu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, s.o praegusel juhul 05.11.2020, 05.12.2020 ja 05.01.2021 osamaksetega. Siinsel juhul ütles krediidiandja lepingu erakorraliselt üles juba 24.11.2020, seega VÕS § 416 lg-t 1 rikkudes. Seega tuvastas maakohus õigesti, et 24.11.2020 lepingu erakorraline ülesütlemine oli VÕS § 416 lg 1 järgi kehtetu ning leping ei lõppenud erakorralise ülesütlemisega, vaid tähtaja möödumisel 05.05.2023.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi on esitatud enne aegumistähtaja möödumist.
11.1.05.02.2020 lepingu järgi kohustus kostja laenu tagastama igakuiste osamaksetena ajavahemikul 05.03.2020–05.02.2023 ning 06.04.2020 lepingu muutmise kokkulepe järgi igakuiste osamaksetena ajavahemikul 05.08.2020–05.05.2023. Hageja on selgitanud, et kostja on teinud lepingu alusel makseid kokku 4138,34 euro ulatuses järgnevalt: enne lepingu erakorralist ülesütlemist 05.03.2020 ja 08.04.2020 maksed kokku 1011,92 eurot (dtl 143, 145) ning pärast lepingu erakorralist ülesütlemist lisaks 30.12.2020 kell 11.17 makse 1051,67
2-24-7773 eurot, 30.12.2020 kell 11.18 makse 1062,83 eurot ja 15.06.2021 kell 21.15 makse 1011,92 eurot (dtl 143). 22.07.2025 menetlusdokumendist nähtub, et hageja loeb kostja tehtud maksed tasutud põhisumma katteks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (dtl 693).
11.2.Maakohus tuvastas, et kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 4138,34 eurot (s.o enne lepingu erakorralist ülesütlemist tehtud maksed 1011,92 eurot + pärast lepingu erakorralist ülesütlemist tehtud maksed 3126,42 eurot), arvestas tehtud maksed põhisumma katteks ning tuvastas, et kostjal tekkis võlgnevus alates 05.07.2021 osamaksest, mis muutus sissenõutavaks 06.07.2021. Tarbijakrediidilepingust tulenevate osamaksete tasumise nõuete puhul on tegemist TsÜS § 154 mõttes korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuetega, mis aeguvad kolme aasta möödumisel selle kalendriaasta lõppemisest, kui vastav osamakse muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 2021. aasta osamaksete osas algas nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi seega 01.01.2022 ning lõppes 31.12.2024. Hageja esitas hagi 16.05.2024, s.o enne aegumistähtaja möödumist. Niisamuti ei ole hageja nõuded aegunud 2022 ja 2023. aasta osamaksete osas, kuna nende osamaksete osas on TsÜS § 154 järgi nõuete aegumistähtaeg vastavalt 31.12.2025 ja 31.12.2026.
11.3.Kostja väidab, et ta ei ole pärast lepingu erakorralist ülesütlemist (24.11.2020) lepingu alusel makseid teinud (s.o 30.12.2020 ja 15.06.2021 maksed). Kuna hagi esitati 16.05.2024, siis saaks kostja selline väide aegumise kontekstis omada tähendust vaid osas, mis puudutab 05.11.2020 ja 05.12.2020 osamakseid (maakohus tuvastas, et enne laenulepingu erakorralist ülesütlemist tekkis kostjal võlgnevus alates 05.11.2020 osamaksest), kuna viidatud osamaksete osas algas aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi 01.01.2021 ning lõppes 31.12.2023. Ringkonnakohus ei pea siiski usutavaks kostja väiteid, et tema tegelikkuses 30.12.2020 ja 15.06.2021 makseid ei teinud. Kostja väited laenusumma tasumise osas on menetluses olnud vastuolulised. Esmalt on kostja olnud seisukohal, et ta on laenu täies ulatuses tagastanud ning on hiljem esitatud menetlusdokumentides asunud üksnes väitma, et nõue on aegunud. Ringkonnakohus peab usutavaks hageja väited kostja poolt 30.12.2020 ja 15.06.2021 maksete tegemise kohta. Sellised hageja väited on kooskõlas hageja esitatud tõenditega. Nimelt on hageja esitanud tõendina väljavõtte kostjale edastatud e-kirjadest ja sõnumitest (dtl 147–406), mille järgi on toimunud kostjalt 30.12.2020 laekumine 1062,83 eurot ja 30.12.2020 laekumine 1051,67 eurot (dtl 381) ning 15.06.2021 laekumine 1011,92 eurot (dtl 309). Kostjale edastatud meeldetuletuskirjadest nähtuvalt on eeltoodud makseid nõude suuruse arvestamisel arvesse võetud ning hageja on pärast 30.12.2020 ja 15.06.2021 laekumisi oma nõuet vähendanud. Nimelt hageja saadetud 28.12.2020 meeldetuletuskirja järgi tuli kostjal kokku tasuda 20 439,50 eurot (sh põhisumma 19 263,86 eurot) (dtl 382–383) ning 20.01.2021 meeldetuletuskirja järgi (s.o pärast 30.12.2020 maksete tegemist) on kostja võlg vähenenud ning kostjal tuli tasuda 18 411,52 eurot (dtl 375–377). Niisamuti 02.06.2021 meeldetuletuskirja järgi tuli kostjal tasuda 18 903,90 eurot (dtl 317–318) ning 19.07.2021 meeldetuletuskirja järgi (s.o pärast 15.06.2021 makse tegemist) on kostja võlg vähenenud ja kostjal tuli tasuda 18 058,77 eurot (dtl 288–290). Eeltoodu on kooskõlas ka hageja esitatud Inbank AS väljavõttega lepingu alusel tehtud tagasimaksete kohta, milles on kajastatud pärast lepingu ülesütlemist tehtud makse(d) (eelduslikult 30.12.2020 või 15.06.2021 maksed) ning arvestatud see 21.01.2021 ja 03.02.2021 osamaksete katteks (dtl 145).
12.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja põhinõue ei ole aegunud. Kuna hageja põhinõue ei olnud aegunud, ei ole ka viivisenõue TsÜS § 144 järgi
2-24-7773 aegunud. Maakohus on hagi põhjendatult rahuldanud. Ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe ringkonnakohus põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
14.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
15.Hageja 27.04.2026 menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 422,50 eurot ilma käibemaksuta (2,5 t * 169 eurot/t). Hageja lepingulisel esindajal kulus maakohtu otsusega tutvumise ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamise peale 2 t ning 27.04.2026 seisukoha koostamise peale 0,5 t.
16.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ning leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär on põhjendamatult kõrge. Juristist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasumääraks 100–120 eurot ilma käibemaksuta.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks põhjendatud osaliselt. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja nendeks kulunud aeg on põhjendatud, kuid põhjendatud ei ole lepingulise esindaja tunnitasu suurus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul tuleb lugeda mõistlikuks esindaja tunnihinnaks 100 eurot. Hageja esindaja näol on tegemist juristiga, mitte advokaadiga. Praegusel juhul on hageja pöördunud kohtusse tüüphagiga ning tegemist ei ole sisult keeruka vaidlusega. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled üksnes aegumise küsimuse üle ning kordavad selles osas juba maakohtus avaldatud seisukohti. Seetõttu tuleb lugeda hageja põhjendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus 250 eurot (2,5 t * 100 eurot/t). Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta. Hageja ei ole taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
18.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Tsiviilasja hinna määramine ja riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
19.Juhindudes TsMS § 136 lg-test 1 ja 4 määrab ringkonnakohus tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 18 056,20 eurot. Tsiviilasja hinna arvestus on järgnev: põhinõue 15 561,66 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 1265,17 eurot (ajavahemiku 06.05.2023– 15.05.2024 eest, s.o lepingu lõppemisest järgmine päev kuni hagi esitamiseni) + TsMS § 367 alusel edasiulatuv viivis 1229,37 (15561,66 eurot * 7,9%). Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt riigilõivu 1050 eurot.
20.Kostja esitas 09.10.2025 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõivu 208 eurot tagastamiseks.
2-24-7773
20.1.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses on 18 056,20 eurot ning praegusel juhul kuulus apellatsioonkaebuselt tasumisele riigilõiv 1050 eurot. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1260 eurot. Apellatsioonkaebuselt enam tasutud riigilõiv 208 eurot tuleb tagastada ja kanda see summa vastavalt kostja taotlusele OÜ Advokaadibüroo Barrister pangakontole nr EE212200221071189331 (AS Swedbank).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.