Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 03.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 21.01.2025. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Omaraha ja kostja 07.03.2024 laenulepingu nr S236346559, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 800 eurot. Kostja poolt ei ole lepingu katteks tehtud tagasimakseid. Omaraha OÜ ütles laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 16.07.2024, kuna kostja oli täielikult viivituses kolme järjestikuse 07.04.2024, 07.05.2024 ja 07.06.2024 osamakse tasumisega. Laenuandja on 31.07.2024 loovutanud nõude hagejale. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 800 eurot, intress 87,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 105,33 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivised põhinõudelt (800 eurolt) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses intressi määras, mis on 34,42% aastas. 13.11.2025 menetlusdokumendis tõi hageja välja nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peab asuma seisukohale, et laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale laenatud summa on 800 eurot. Kuivõrd kostja ei ole tagasimakseid teostanud, siis uue tagasimaksegraafiku kohaselt on kostja viivituses 3 osamakse tasumisega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud (kostja oli viivituses 07.04.2024, 07.05.2024 ja 07.06.2024 osamakse tasumisega). Lisaks põhinõudele palub hageja välja mõista intressi 11,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga summas 119,47 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivised põhinõudelt (800 eurot) kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.

Kostjale on menetlusse võtmise määrus koos haimaterjalidega kätte toimetatud 29.01.2025 tähitult aadressil xxx, Soome ja vastamise tähtaeg oli 28.02.2025. Hageja 13.11.2025 vastus on kostjale kätte toimetatud 18.03.2026 Ametlike Teadaannete kaudu ning vastamise tähtaeg oli 25.03.2026. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid sätestab VÕS § 4034, selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Eeltoodu alusel tuli krediidiandjal välja selgitada, kas kostja on krediidivõimeline. Hageja selgituste kohaselt kontrollis krediidiandja kostja andmeid avalikest andmebaasidest (päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister) ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks analüüsiti arvelduskonto väljavõtet ja saadi sissetulekuks 1418 eurot. Kohustustena arvestati 660,10 eurot: igakuised kohustused kontoväljavõttel 491 eurot ja Omaraha elatusmiinimum 169,10 eurot. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 46,57 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Hagiavaldusele on lisatud kostja arvelduskonto väljavõte perioodist 01.08.2023-06.03.2024. Kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal on tuvastatav, et kostjal olid enne 07.03.2024 laenulepingu sõlmimist juba finantskohustused laenuandjate ees. Hagis ei ole välja toodud, milliseid kohustusi arvestas krediidiandja igakuiste kohustuste summa (492 eurot) kujunemisel. Samuti nähtub pangakonto väljavõttelt, et kostja on saanud mitmel korral laenu (Multitude Bank p.l.c.-lt). Hagiavaldusest võib aru saada, et kostja olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse ning lepingute kestuse kohta täiendavat teavet ei kogutud. Kuigi

hagiavaldusele lisatud menetlusandmetest nähtub, et kostja on taotluses igakuiseks keskmiseks sissetulekuks näidanud 1250 eurot, on krediidiandja laenuotsuse tegemisel arvestanud arvelduskontolt nähtuva suurema sissetulekuga, milleks oli 1418 eurot. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8). Asjas ei ole võimalik tuvastada, mida krediidiandja on arvestanud sissetuleku koosseisus ning kas see sisaldab ka teistelt laenusaajatelt saadud laene. Kohus leiab, et asjaolud, et kostja on ajavahemikul 01.08.2023 – 06.03.2024 võtnud mitmeid uusi laene ning et kostja suhtes on algatatud vähemalt üks täitemenetlus, viitavad pigem makseraskustele. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kostja igakuisteks majapidamiskuludeks arvestas laenuandja 169,10 eurot (selgitusega „Omaraha elatusmiinimum“). Asjas ei ole võimalik kindlaks teha, mis on selle summa määramise aluseks, millised kulud on selle summa puhul konkreetselt arvesse võetud. Ka ei ole võimalik esitatud andmete põhjal tuvastada, milline oli kostja tegelik maksekäitumine kõikide lepingute puhul enne uue lepingu sõlmimist. Erinevatest registripäringutest ei saa järeldada, et kostja oli krediidivõimeline. Kostja võimetust tegelikult laenu tagasi maksta kinnitab ka fakt, et ta ei tasunud sellest laenust tagasi ühtegi osamakset. 13.11.2025 menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et ta on ammendavalt selgitanud ja dokumentaalselt tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvalt ja ei pea vajalikuks oma selgitusi täpsustada/täiendada. Kohtu arvates tõendavad eeltoodud minetused, et krediidiandja ei ole nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust kontrollinud, jättes seega järgimata vastutustundliku laenamise põhimõtte, sest tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus leiab, et 13.11.2025 menetlusdokumendis esitatud hageja ümberarvestus on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 800 eurot ja intressid seadusjärgses määras summas 11,96 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja tõi vastuses esile, et kuivõrd kostja ei ole tagasimakseid teostanud, siis uue tagasimaksegraafiku kohaselt oli kostja viivituses 3 osamakse tasumisega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud (kostja oli viivituses 07.04.2024, 07.05.2024 ja 07.06.2024 osamakse tasumisega). Krediidiandja on lepingu üles öelnud erakorraliselt 16.07.2024. Kohus asub seisukohale, et ka peale nõude ümberarvestust oli laenuandjal õigus öelda laenuleping 16.07.2024 üles. Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud 30 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja on edastanud kostjale peale lepingu lõppemist nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 31.07.2024 (25,00 eurot) ja 29.08.2024 (5,00 eurot). Hagis toodud asjaolude kohaselt ei täitnud kostja oma lepingulisi kohustusi korrektselt, mistõttu oli meeldetuletuskirjade saatmine põhjendatud, nõutav summa ei ületa VÕS § 113 2 lg 2 p 3 piirmäära ning sissenõudmiskulud tuleb kostjalt hageja välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 82% ja hageja kanda 18% ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, kokku 300 eurot. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu tal menetluskulud puuduvad. TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 246 eurot (300*82%). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.