Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUED

(dtl 19, 27.05.2024, dtl 103jjm 26.02.2025, dtl 355) Hagejale kuulub sõiduk Xxxx, reg. nr xxxx, mis osales 21.10.2022 toimunud liiklusõnnetuses, mille põhjustas PZU liikluskindlustusega sõiduki juht. Hageja sõidukile sõideti tagant otsa. Sõiduk on remontimata ja seisab tasulises parklas. Avariipäeval 21.10.2022 läbis sõiduk Xxxx, reg. nr xxxx tehnilise kontrolli, auto oli tehniliselt ja visuaalselt täiesti korras (lisa 13). Kostja andis 16.12.2022 sõiduki taastamiseks garantiikirja üksnes kütusepaagi ja selle kinnituste taastusremondiks, kuivõrd kostja arvates oli sõiduki tagaosa enne 21.10.2022 toimunud liiklusõnnetust raskelt kahjustunud ning detailid vajasid vahetamist ja et 21.10.2022 õnnetuse tagajärjel kahju ei suurenenud. Kostja väidab, et auto oli kindlustusjuhtumi ajal 21.10.2022 avariiline. Kostja väitis, et sõidukiga oli avarii 31.07.2022 ja kostja asjatundja leidis, et mõlema avariijärgsed vigastused on sarnased, hilisema õnnetuse käigus on kahju suurenenud vaid kütusepaagi ja selle kinnitusvitsade vahetuse näol, amortisaatori kronstein on purunenud läbiroostetamise tõttu. Varasema õnnetuse puhul tasuti sõiduki omanikule rahaline hüvitis. Hageja kostjaga ei nõustu, sest sõiduk Xxxx, reg. nr xxxx läbis juhtunu päeval tehnoülevaatuse ning tehnoülevaatuse läbimise reeglid ei võimalda avariilasel autol tehnilist läbivaatust läbida, kui autol on visuaalsed ja tehnilised vead. Sõiduki endine omanik selgitas asjaolusid (lisa 14). Hageja pöördus Xxxx esindaja Xxxx AS poole, kes leidis, et sõidukil tuleb vahetada varuosad vastavalt hinnapakkumusele (lisa 2) ja see on 27 023,91 eurot, millele lisanduvad transpordi, ülevaatuse ja mõõtmiste kulud, parkimistasud alates 21.10.2022 (40 iga kuu). Hageja ostis 20.10.2022 sõiduki 28500 euro eest. Hagejal tekkisid transpordikulud vastavalt teenuse pakkuja poolt esitatud nõudele. Hageja sattus olukorda, kus peale liiklusõnnetust ei liikunud sõiduk enam korrapäraselt ja kuna hageja ei ole tehniline ekspert ning olukorras, kus liikumine avariilise autoga oli ohtlik nii tervisele, elule kui ka varale seega turvalisuse tagamise eesmärgil, tellis hageja puksiirteenuse. Turvalisuse kaalutlusel hoiab hageja sõidukit tasulises parklas.

Sõiduki turuväärtus on 29500 eurot kuni 49990 eurot, mis teeb keskmiseks hinnaks 39745 eurot. Auto oli enne 21.10.2022 avariid korras. Kostja ei ole kahju hüvitanud. Algses hagiavalduses ja 27.05.2024 täpsustustes palus hageja kohustada kostjat tegema sõiduki taastamisremont 27023,91 euro eest (27.05.2024 p 2), mõista kostjalt hageja kasuks sõiduki Xxxx, reg.nr. xxxx, transporditeenuse kulud summas kokku 180,00 eurot (p 3); mõista kostjalt hageja kasuks sõiduki muud kulud (remondijärgne puhastuse, defekteerimise, kere mõõdistamine, varuosade nimekirja ja hinnapakkumise koostamise kulud) summas kokku 656,69 eurot (p 4), mõista kostjalt hageja kasuks välja parkimisega seotud kulud summas 927,20 eurot (p 5), alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja sõiduki turuväärtus 20000 eurot ning dokumendi resolutsiooni punktis 3, 4, 5 välja toodud kulud (summas kokku 1763,89 eurot). Oma 26.02.2025 dokumendi p-s 1 palus mõista kostjalt välja taastusremondi maksumuse hüvitise 27023,91 eurot (p 1), muutes seega 27.05.2024 avalduse p-s 2 toodu kahju hüvitamise nõudeks (mitte et kohustada kostjat tegema remonti märgitud summa ulatuses), lisaks palus välja mõista transpordikulude hüvitise 180,00 eurot, kulud remondijärgse puhastuse, defekteerimise, kere mõõdistamine, varuosade nimekirja ja hinnapakkumise koostamine eest 656,69 eurot, parkimise kulud summas 927,20 eurot (p-d 2-4) ja selgitas istungil, et jääb alternatiivse nõude juurde, mis oli esitatud 27.05.2024 (dtl 103). Hageja suurendas 23.03.2026 parkimisekulude nõuet, mida kohus selle niivõrd hilja esitamise tõttu ei menetlenud (dokument 23.03.2026, dtl 510, istung 23.03.2026, dtl 527). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks  sõiduki taastusremondi maksumuse hüvitist 27023,91 eurot;  transpordikulude hüvitist 180,00 eurot;  remondijärgse puhastuse, defekteerimise, kere mõõdistamine, varuosade nimekirja ja hinnapakkumise koostamine eest 656,69 eurot;  parkimise kulusid 927,20 eurot; Alternatiivselt  sõiduki turuväärtuse hüvitist 20 000 eurot;  transpordikulude hüvitist 180,00 eurot;  remondijärgse puhastuse, defekteerimise, kere mõõdistamine, varuosade nimekirja ja hinnapakkumise koostamine eest 656,69 eurot;  parkimise kulusid 927,20 eurot Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu, menetluskulud palus jätta hageja kanda (25.08.2024, dtl 132, 28.03.2025, dtl 388, 16.10.2025). 21.10.2022 toimus liiklusõnnetus Xxxx juures, milles osalesid sõidukid XXXX (reg.nr xxxx) ja Xxxx (reg.nr xxxx).

Sõiduki Xxxx valdaja tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli sõlmitud liikluskindlustuse leping kostjaga. Liiklusõnnetuse põhjustajaks tunnistas end Xxxx juht, mistõttu käsitles antud liiklusõnnetust kostja. Kahjukäsituse käigus tuvastas kostja, et hagejale kuuluv sõiduk oli osalenud liiklusõnnetuses samal aastal ka varasemalt, täpsemalt 31.07.2022. Nimetatud liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtis sõidukit samuti hageja (lisa 1). 31.07.2022 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel hüvitas Xxxx kahju rahaliselt 5000 eurot (lisa 2). Kuna sõiduki ülevaatusel tekkis kahtlus, et varasemaid vigastusi ei olnud remonditud, tellis kostja asjaolude täpsemaks tuvastamiseks ja kahju suuruse kindlakstegemiseks ekspertiisi registreeritud eraeksperdilt (endise nimetusega riiklikult tunnustatud ekspert) R Plt (lisa 3). Ekspertiisi tulemusena tuvastas ekspert, et 31.07.2022 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjustused ei olnud 21.10.2022 kõrvaldatud ning 21.10.2022 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel on tekkinud järgmised täiendavad vigastused: - kütusepaagi alune kate deformeerunud – vajab vahetust; - kütusepaagi aluse katte kronsteinid deformeerunud - vajavad vahetust. Kahju suurus oli eksperdi hinnangul 1400 eurot (lisa 3) Kahju suurust hindas ka OÜ Xxxx, kes leidis, et kahjustuste kõrvaldamise kulud on kokku 2302,58 eurot (lisa 4). Samuti vaatas sõiduki üle XXXX AS, kes on sõidukitootja xxxxx ametlikuks esindajaks Eestis ja kes on seisukohal, et sõidukit ei ole remonditud ja ühtegi osa pole vahetatud (lisa 5). Ekspertiis tuvastas, et sõidukile XXXX (reg. nr. xxxx) tekkisid 21.10.2022 liiklusõnnetuse tagajärjel vigastused, mille tuvastas R.P. Kindlustusandja tegi kahju hüvitamise otsuse, väljastas garantiikirja OÜ-le Xxxx (lisa 6). Hageja sellega ei nõustunud, pöördus LKF poole, kus lepitus ei õnnestunud. Lepitaja tõdes, et liiklusõnnetuses sõidukile tekkinud täiendavad kahjustused (va kütusepaagi aluse katte ja kinnituste osas) ei ole sellised, mis oleksid toonud kaasa täiendava kahju tekkimise (kuna vastavad osad olid varasemalt raskelt kahjustatud ja vajasid välja vahetamist). Kostja kohustused tulenevad LKIndlS § 26 lg 2, VÕS § 127 lg 5, § 132 lg 3 ehk hüvitada tuleb mõistlikud kulud. Sõiduk oli eelnevas avariis saanud kahjustada. Hageja oli 31.07.2022 õnnetuse korral ise juht ja teadis vigastuste iseloomu ja ulatust. Kostja on nõus hüvitama kulud Xxxx OÜ kalkulatsiooni järgi (vastuse lisa 6). Oma 16.10.2025 vastuses märkis, et on seisukohal, et sõiduki taastusremondi maksumus vastavalt garantiikirjas märgitud ulatuses – summas 2302,58 eurot on põhjendatud ja tõendatud Tähtsust ei oma, et kahjustatud sõiduk läbis enne liiklusõnnetust ülevaatuse. Ka ülevaatusel tehtud kaamerasalvestise kuvalt on näha samad vigastused, millele juhtis tähelepanu registreeritud eraekspert (lisa 8). See, kas ülevaatuse töötaja seda ülevaatuse hetkel märkas või mitte, ei lükka ümber eksperdi ega Xxxx AS-i arvamust.

Transpordikulude osas on kostja seisukohal, et kuigi õiguskirjanduses on leitud, et transpordikulud võivad olla liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatavad, siis antud juhul ei ole need kulud põhjendatud ja on ülepaisutatud. Kulud Tallinna piires võivad olla 42 eurot (lisa 9). Tõendamata on, et sõidukiga ei saanud liigelda. Teise avarii tõttu tekkisid väikesed vigastused, sõidukil oli varasemad vigastused ja oli liikluses kasutatav. Sõiduki remontimine ei ole põhjendatud margi esinduses. Parkimiskulude osas on kostja sarnasel seisukohal nagu transpordikulude osas. Kuigi parkimiskulud võivad olla teatud olukorras põhjendatud, jääb arusaamatuks, et miks on hageja pidanud vajalikuks sõiduki parkimist tasulisel parkimisalal. Sõiduki ostu-müügi lepingu kohaselt on hageja elukohaks xxxx (lisa 10), mis ei asu tasulise parkimisala tsoonis. Hageja ei ole toonud esile ühtegi põhjendust või asjaolu, mistõttu oli hagejale vältimatult vajalik sõiduki parkimine tasulisel parkimisalal. Samuti on põhjendamata hageja kulutused sõiduki puhastamisele, defekteerimisele, kere mõõdistamisele ja hinnapakkumise koostamisele. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks on vaja sõidukit remontida margi esinduses Xxxx AS ning tõendamata on, et ei saaks mujal remontida. Suurem osa remonditöökodadest koostavad defekteerimise ja hinnapakkumise ilma vastava lisakuluta ning jääb arusaamatuks, miks soovis hageja neid kulusid antud juhul kanda. Sõiduki pesu osas selgitab kostja, et sõiduki pesu sisaldus ka Xxxx OÜ-le väljastatud garantiikirjas. Kostja ei nõustu ka hageja alternatiivse nõudega sõiduki turuväärtuse hüvitamiseks. Tõendamata on sõiduki turuväärtus. Isegi kui sõiduki turuväärtus on 20000 eurot (kostja sellega ei nõustu), siis ületab hageja enda väidete kohaselt sõiduki remondihind oluliselt sõiduki turuväärtust ning sel juhul ei ole sõiduki remontimine summas 27000 eurot, põhjendatud. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb hüvitisest maha arvata igasugune kasu. Seega kui lähtuda eeldusest, et sõiduki turuväärtus on 20000 eurot, siis tuleb sellest maha arvata ka jäänuki maksumus kuna ka jäänukil on turuväärtus ja kahjustatud isikul on võimalik see tasu eest võõrandada. Välja on selgitamata, et mis on täpselt jäänuki maksumus, aga võttes arvesse, et sõidukile suuri vigastusi ei tekkinud, siis ei ole see eeldatavast turuhinnast oluliselt madalam.

KOHTU PÕHJENDUSED

I LKindlS § 1 sätestab, et käesoleva seadusega reguleeritakse sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva tsiviilvastutuse kohustuslikku kindlustust (edaspidi kohustuslik liikluskindlustus), kindlustamata sõidukile rakenduvat sundkindlustust (edaspidi automaatne liikluskindlustus) ja vastutust kindlustamata sõiduki juhtimise eest, lg 2 sätestab, et kohustuslikule liikluskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse ja automaatsele liikluskindlustusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. LKindlS § 8 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused:

1) kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; 3) kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. LKindlS § 12 sätestab, et lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik (edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. LKindlS § 23 lg 1 p 1 sätestab, et kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees võlaõigusseaduse § 1057 alusel (mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest). LKindlS § 24 järgi hüvitab kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Käesolevas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. LKindlS § 26 Lg 1 sätestab, et asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. Lg 2 sätestab, et sõiduki kahjustamise korral on kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Kahjustatud isiku nõudmisel väljastab kindlustusandja taastusremondi teostajale garantiikirja taastusremondi maksumuse tasumise kohta kahjustatud isiku eest garantiikirjas sätestatud ulatuses ja tingimustel. Lg 4 sätestab, et kindlustushüvitise maksmine rahas on lubatud üksnes siis, kui sõidukit ei ole võimalik taastada, sõidukile taastusremondi tegemine on ebamõistlik või kui pooled on kokku leppinud, et kindlustushüvitis makstakse rahas. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3, § 108 lg 1, § 127 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 4 sätestab, et iIsik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. II 21.10.2022 toimus liiklusõnnetus Xxxx juures, milles osalesid sõidukid XXXX (reg.nr xxxx) ja Xxxx (reg.nr xxxx). Viimane sõitis sõidukile XXXX tagant otsa, mille tõttu tekkisid vigastused sõidukile XXXX. See nähtub hageja esitatud fotodest (dtl 10-14).Sõiduki Xxxx valdaja tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli sõlmitud liikluskindlustuse leping kostjaga. Liiklusõnnetuse põhjustajaks tunnistas end Xxxx juht. Juhtumit käsitles kostja. Hageja on vaidlusaluse sõiduki omanik, kellele tekkis sõiduki vigastuste tõttu varaline kahju. Nende asjaolude üle vaidlus puudus. Viidatud asjaolud on tõendatud juhtumi teabe kohta Eesti Liikluskindlustuse Fondis peetud andmebaasi väljavõttega (dtl 139), samuti sõiduki ostumüügilepinguga 20.10.2022, millega hageja ostis V Vilt vaidlusaluse sõiduki päev enne seda liiklusõnnetust. Seega on tegemist LKindlS 8 lg 1 p 1-3, sätestatud kindlustusjuhtumiga, kus hageja sai sõiduki vigastuste tõttu VÕS § 128 lg 3 järgi varakahju ja on kostja isik, kellel lasub kahju põhjustanud isiku eest LKIndlS § 12 ls 1, § 23 lg 1 p 1 järgi kahju hüvitamise kohustus. III Vaidlus puudus selles, et 31.07.2022 leidis aset sama sõidukiga avarii, kus sõidukile sõideti tagant otsa. Asjaolu, et 31.07.2022 toimus sama sõidukiga avarii, ja sõiduki juht oli hageja, on tõendatud ka Eesti Liikluskindlustuse Fondis peetud andmebaasi väljavõttega (dtl 139). Hageja esitas kohtule sõiduki eelmise omaniku V Vi e-kirja 31.10.2023 (tõlge, dtl 335), mille kohaselt tehti sõidukile järgmised tööd: sirgendati raami, tehti töid seoses raami tagumise vasaku nurga, puksiirklambri, tagumise kaitseraua kinnitusklambriga, sirgendati haakekonksu, asendati vasak tagumine tuli, sirgendati tagumise vasaku esilaterna taga kere nurka, samuti sirgendati tagumise vasaku poritiiva kronsteini, vahetati 2 tagumist parkimisandurit ja tehti nende juhtmete remont, tagumine kaitseraud pandi koos kaitseraua tagumise vasaku nurgaga oma kohale, vahetati tagumine udutuli, sirgendati tagumist nikeldatud varurattakatet. V V selgitas e-kirjas, et ta ise toonis ja poleeris kereosad (mitte professionaalselt). Ta ei mäletanud kõike, mis tehti, kviitungeid pole ning et tegi need tööd oma töökojas ise (oma kätega) ning ostis ise sõiduki esituled. Asjaolu, et ta leppis kokku Xxxx-ga kahju hüvitamiseks rahas, ei oma vaidluses tähtsust (dtl 140, Xxxxe-kiri). Hageja esitas kohtule sõiduki margiesindaja XXXX AS -i hinnakalkulatsiooni 03.03.2023 (dtl 27jj). Kalkulatsiooni järgi maksavad sõiduki plekitööd 7069,68 eurot, varuosad 8801,04 eurot, muud materjalid 10344,32 eurot, ülejäänud kulud ja tööd (lukksepa tööd, värvitööd, värvimaterjal, roostetõrje, lisatarvikud) on 808,87 eurot, kõik kokku käibemaksuga 27023,91 eurot. Kalkulatsioonist nähtub, et sõiduk on liiklemiskõlbulik, auto on väga roostes, tööde käigus on vaja kere eemaldada raami küljest ning etteulatuvalt pole teada detaile, mida peab raami ja kere eraldamisel lisaks vahetama. XXXX AS märkis, et vastavalt remondi käigus tekkinud vajadustele, jääb töö tegijal õigus

kalkulatsiooni muuta (dtl 28j). Esitatud kalkulatsioonist ei nähtu konkreetselt, millised on 21.10.2022 asetleidnud liiklusõnnetuses tekkinud sõiduki vigastused ja nende vigastuste likvideerimiseks vajaminevad tööd ja muud kulud. Kostja esitas kohtule XXXX AS töötaja e-kirja 07.03.2023 (dtl 297), mis on saadetud kostjale vaid mõni päev hiljem pärast ülalviidatud kalkulatsiooni tegemist. Kirja kohaselt ei ole autot lähima aasta jooksul remonditud või tagaosas midagi vahetatud, kõik detailid on väga roostes. Kirjast nähtub, et kui hakata autot remontima, siis on tõenäosus, et mingid detailid kukuvad ise küljest ja need tuleb uute vastu asendada, kuna rooste tõttu neid enam kasutada ei saa; pigem on vaja kogu tagaosa välja vahetada: tagastange, tagastange raam, kärukonks, pukseerimisaas, kütusepaak. Hinnates hageja enda esitatud XXXX AS-i hinnapakkumist ja selles kirjeldatud vajaminevaid töid, materjale, tööde mahtu, koos kostja esitatud 07.03.2023 e-kirjaga, siis on kalkulatsioonis toodud tööd kooskõlas mainitud e-kirjaga, milles nähtub selgelt, et sõiduki osad on oluliselt korrodeerunud. Mõlemad pooled esitasid kohtule R.P arvamuse 2013/2013 (dtl 57 jj, dtl 143-287). Arvamustest nähtub, et R.P 1) vaatas sõiduki registriandmeid (omanikuvahetust pole alates 2020 märtsist registreeritud), 2) vaatles ja uuris vahetult sõidukit ise 22.11.2022 ja lisaks 14.04.2023 XXXX AS -i keretöökojas, kus tehti sillastend ja kere geomeetria mõõtmistööd; 3) uuris eelmise avarii 31.07.2022 tagajärjel tekkinud vigastusi nende kohta tehtud fotodelt; 4) uuris Xxxx kalkulatsiooni 15.08.2022, mis oli koostatud 31.07.2022 avarii kahjustuste likvideerimiseks. R.P on sõidukit uurides teinud ka ise nendest fotod ja kirjeldanud sõiduki vigastusi, sõiduki korrodeerumist. Hinnangu kohaselt on sõiduki välimus halb, esineb läbivat korrosiooni uste alaosades, raami kandevkonstruktsioonil ja lisaks esineb selle kõrvaldamise jälgi. R.P on märkinud, et sõiduki tagaosa amortisaatorite kandureid on keevituse abil remonditud, remondi kohad peidetud paksu hermeetiku kihi alla; sõidukile on tehtud värviparandusi, sh on parempoolsel taganurgal värvkatte koorumist varjatud pintsli abil pandud värviga. Sõiduki raamil esineb läbivat korrosiooni. Tagauste ebaühtlased vahed viitavad eelnevalt teostatud ebakvaliteetsele keretöödele. Ta leidis, et 21.10.2022 avariiliste vigastuste taastamisremondi osas ei ole põhjendatud need detailid, mis olid vigastatud juba 31.07.2022 liiklusõnnetuses ning mis on fikseeritud 17.08.2022 tehtud fotoülesvõtetes. Lisaks leidis ta, et põhjendatud pole sõiduki raami korrodeerunud detailide vahetus, sest tegemist pole avariiliste vigastustega. Ta leidis, et põhjendatud on vaid nende vigastuste kõrvaldamise kulud, mis tekkisid 21.10.2022 õnnetuses ja polnud vigastatud 31.07.2022 toimunud liiklusõnnetuse tõttu nagu: kütusepaagi alune kate ja selle kinnitusklambrid. Tema arvamuse kohaselt on vigastuste likvideerimise kulud 1397,51 eurot (xxxx OÜ kalkulatsioon 10.06.2023, dtl 287). Kohus kuulas R.P tunnistajana üle. R.P on autoinsener, lõpetanud xxxx, on tehnika magister, juhib autoremondi ettevõtet xxxx OÜ, osutab sõltumata eksperdi teenuseid, on riiklikult tunnustatud eraekspert sõidukite kahjude hindamisel ning lisaks on ta eriti raskete liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni xxxx ja xxxx grupi juht. Kahjude hindamis staaž algab 1998. aastast, siis asus tööle ka LKF-s eksperdina. Kohtul puudub alus kahelda tema erialateadmistes. Ta andis kohtule ütlusi selle kohta, et 21.10.2022 tekkinud vigastused kattusid osaliselt varasema liiklusavarii vigastustega, erinevus oli vaid kaitseraua all kütusepaagi kaitsmes, mis on täiendavalt

vigastatud. Ta selgitas, et pärast toda viimast avariid oli sõiduk liikumisvõimeline, kuid tehniliste vigastuste tõttu ei vastanud auto teeliikluses osalevate sõidukitele kehtestatud nõuetele. Ta ütles, et sõidukil olid pärast eelmist (31.07.22) avariid järgmised vigastused: tagatuled olid katki, taga kaitseraua raam ja haakekonks rippusid alla, auto oli liikumisvõimeline, kuid ei läbinuks korralist tehnilist ülevaatust. Järgmise õnnetuse (21.10.2022) korral: taga kaitserauaplastil olid vigastused ulatuslikumad, parema tagurdustule klaas oli ära kukkunud, paagi kaitseplekk oli deformeerunud. Lisaks andis ütlusi, et sõidukit ei parandatud tegelikult pärast eelmist avariid ning ütles, et ta pole väitnud arvamuses mitte seda, et uue avariiga ei ole juurde tekkinud vigastusi, vaid et need tekkisid varasemalt vigastatud detailidele, mis tegelikult kahju ei mõjutanud. Ta ütles, et 2022.a. augustis (so pärast eelmist avariid) tehtud fotodel on nähtavad raami vigastused mis on identsed nendega, mis tekkisid 2022.a. oktoobri avariis raamile ja sinna ei tekkinud vigastusi juurde. Lisaks selgitas, et XXXX AS kalkulatsioon sisaldab sõiduki kõikide kahjustuste kõrvaldamist, lisaks sõidukiraamil olevaid korrusiooni kahjustuste kõrvaldamist ning XXXX AS-i töid võib määratleda kui sõiduki parendamise töid. Ta ütles, et XXXX AS-i kalkulatsioonis ei ole eristatud vigastusi, mis tekkis 2022 aasta suvel ja mis tekkisid oktoobris ja et XXXX AS-i pakkumine sisaldab kõikide tagaosade parandamist. Hinnates R. P kui erialaste teadmistega isiku kirjalikku arvamust, ütlusi, V Vi e-kirja, XXXX AS-i 03.03.2023 kalkulatsiooni ja XXXX AS-i 07.03.2023 e-kirja kogumis, leiab kohus, et isegi, kui pärast 31.07.22 avariid oli sõidukile tehtud mingi remont, ei olnud seda tehtud professionaalselt vaid tehtud nö käepäraselt ja võimalike jälgede visuaalsete eemaldamisega (amortisaatorite kandureid on keevituse abil remonditud, remondi kohad peidetud maksu hermeetiku kihi alla; värviparandusi, sh parempoolsel taganurgal värvkatte koorumist on varjatud pintsli abil pandud värviga). Isegi, kui 21.10.2022 oli sõiduk läbinud tehnoülevaatuse (foto ülevaatusel, dtl 15) ja liikluses lubatav kasutada, ei väära läbitud tehnohooldus ning V Vi e-kiri seda, et 31.07.2022 asetleidnud avariijärgsed vigastused oleksid olnud tegelikult korrektselt likvideeritud. Lisaks leiab kohus R.P arvamust, ütlusi, XXXX AS-i 03.03.2023 kalkulatsiooni ja 07.02.2023 e-kirja hinnates, et 21.10.2022 asetleidnud avarii käigus tekkinud vigastused kattusid varasema (31.07.22) õnnetuse vigastustega, kuid 21.10.2022 järgselt olid taga kaitserauaplastil vigastused ulatuslikumad, parema tagurdustule klaas oli ära kukkunud, paagi kaitseplekk oli deformeerunud. Kohus asub järeldusele, et kostja on tõendanud R.P arvamuse, ütlustega, et 21.10.2022 avarii tõttu vajab LKindls § 8 lg 1 p 1-3 tähenduses vahetamist kütusepaagi alune kate ja kütusepaagi aluse katte kronsteinid, sest need vigastused kui kahju on seotud 21.10.2022 toimunud avariiga. Nii on kostja ümber lükanud hageja väite, et 21.10.2022 liiklusavarii tagajärjel on vaja teha kõik XXXX AS-is 03.03.2023 hinnapakkumises nimetatud töid, kasutada materjale ja vahetada osi kokku 27023,91 eurot. Kostja esitas kohtule Xxxx OÜ 24.01.2023 hinnapakkumise (dtl 287), mille kohaselt on märgitud vajaminevate tööde, materjalide, varuosade maksumus kokku 2302,58 eurot, sisaldades ka terve sõiduki pesemist (dtl 288). Seega on kostja tõendanud, et 21.10.2022 avariijärgsete kahjustuste likvideerimise mõistlikud kulud on LKindlS § 26 lg 1, 2, VÕS § 132 lg 3 1. lause järgi 2302,58 eurot. Nii on sõiduki vigastuste likvideerimine ehk taastusremont võimalik. Kostja on tõendanud, et on andnud garantiikirja 16.12.2022 selle summa kohta (dtl 301), et garanteerib märgitud kulude kandmise. Seega on kostja täitnud VÕS § 76 lg 1, 3, LKindlS § 1 lg 2, § 24, § 26 lg 1, 2 tulenevalt kahju hüvitamise kohustust – ta on nõus tekitatud ja põhjendatud sõiduki taastamisremondi maksumuse ehk kahju hüvitama ja andnud selle kohta ka garantiikirja. Kostja pole oma kohustust rikkunud ega ole keeldunud kohustust täitmast. Mitte kuskilt ei nähtu, et pooled oleksid kokku

leppinud LKindlS § 26 lg 4 järgi, et kostja peab hüvitama kahju rahas. Seega ei ole kostjal kohustust garantiikirjas nimetatud 2302,58 euro rahas välja maksta ja hageja ei saa nõuda kostjalt selle summa väljamõistmist VÕS § § 101 lg 1 p 1, 3, § 108 lg 1, LKindlS § 1 lg 2, § 23 lg 1 p 1, § 24, § 26 lg 1, 2 järgi. Nõue jääb rahuldamata. Hageja palus hüvitada transpordikulud 180 eurot. Õige on kostja väide, et sõiduk oli pärast 21.10.2022 avariid liikumisvõimeline, mida kinnitas R.P ka istungil ja mis nähtub ka XXXX AS hinnapakkumisest, kuid R.P ütles ka seda, et sellise sõidukiga ei tohi liikluses osaleda. VÕS § 128 lg 3 järgi on kahjuks ka kulud, mida tuleb kanda kahju kindlakstegemiseks. Samas peavad need kulud olema põhjuslik seoses kahju tekitamisega ning oleks seoses kahju hüvitamise kohustuse rikkumisega VÕS § 127 lg 1, 4 et need kuuluksid hüvitamisele LKindlS § 23 lg p 1, § 24 järgi. Hageja tõi sõiduki margiesindusse (XXXX AS) ja tasus sõiduki sinna edasi-tagasi viimise eest kokku 180 eurot, mis nähtub xxxx OÜ arvetest nr 220223 22.02.2022, nr 060323 06.03.2022((dtl 112, 114). Hageja nõuab neid kulusid kostjalt seetõttu, et ta pole nõus kostja nimetatud kahju ulatusega ja just seetõttu sõiduki margiesindusse. Kohus tuvastas, et kostja polnud oma kahju hüvitamise kohustust rikkunud (vt eespool otsus; tegi kindlaks kahju põhjendatud ulatuses, andis selle kohta garantiikirja ega keeldu kahju selles osa hüvitamast). Nii ei ole transpordikulude hüvitamise nõue 180 eurot VÕS 127 lg 1, lg 4, § 128 lg 3, § 132 lg 3, LKindlS § 24, § 26 lg 1, 2 järgi põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega ega kuulu hüvitamisele kostja poolt. Nõue jääb rahuldamata. Kohus ei hinda kostja tõendit puksiirteenuste hinna kohta (dtl 308). Hageja palus hüvitada sõiduki parkimise kulud 927,20 eurot, kuid hageja pole tõendanud nende vajalikkust ega seost tekkinud liiklusõnnetusega. Asjaolu, et hagejas soovis kindluse mõttes sõidukit hoiustada tasulises parklas, ei tähenda seda, et liiklusõnnetuse tõttu oli sõidukit vaja parkida tasulises parklas. Lisaks. Tekkinud kulud kui kahju peab olema põhjuslikus seoses avarii põhjustaja poolt kahju tekitamisega, millisel juhul kostja vastutaks (LKindlS § 23 lg 1 p 1) ning lisaks seoses kostja kahju hüvitamise kohustuse rikkumisega. Kohus tuvastas, et kostja pole rikkunud kahju hüvitamise kohustust ja lisaks ei ole need kulud VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses 21.10.2022 avariigi ning seetõttu pole nende kulude nõue VÕS § 127 lg 1, 3 § 128 lg 3, § 132 lg 3, LKindlS § 24, § 26 lg 1, 2 järgi tõendatud, põhjendatud. Kostjal ei ole nende kulude hüvitamise kohustust 927,20 eurot. Nõue jääb rahuldamata. Kohus ei hinda sisuliselt parkimiskulude tõendit (dtl 113, OÜ xxxx arve M2426). Hageja palus hüvitada talle remondijärgse puhastuse, defekteerimise, kere mõõdistamise, varuosade nimekirja ja hinnapakkumise koostamine kulud 656,69 eurot. Nagu kohus tuvastas, ei olnud kostja oma kahju hüvitamise kohustust rikkunud. Teiseks. Hageja tõi sõiduki margiesindusse (XXXX AS) ja soovis saada kalkulatsiooni (03.03.2023) sõiduki parandustööde kohta, millega tekkisid tal väidetavalt kulud defekteerimisele, mõõdistamisele, varuosade nimekirja tegemisele ja hinnapakkumisele ning remondijärgsele puhastusele. Väidetavad kulud tekkisid tal seetõttu, et ta ei nõustunud kostja hinnanguga kahju suuruse kohta ja seetõttu viis ta sõiduki margiesindusse remondi ulatuse kindlakstegemises. Kohus tuvastas, et kostja täitis kohaselt oma kohustuse, seega ei ole tal VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3, § 132 lg 3, LKindlS § 23 lg 1 p 1, § 24, § 26 lg 1, 2 järgi nende kulude 656,39 euro hüvitamise kohustust (XXXX AS arve MA200669423 06.03.2023, dtl 111). Lisaks sisaldas ka Xxxx OÜ kalkulatsioon 24.01.2023 juba sõiduki täielikku pesu (dtl 287), mistõttu ei ole kostja keeldunud ka sellise kulu hüvitamisest. Nõue jääb rahuldamata.

Hageja esitas alternatiivselt nõude sõiduki turuväärtuse hüvitamiseks ja samade kulude (parkimise, transpordi, remondijärgse puhastuse, defekteerimise, kere mõõdistamine, varuosade nimekirja ja hinnapakkumise koostamise kulud) hüvitamiseks. Hageja väidetel on sõiduki avariieelne turuväärtus 20000 eurot. Hageja taotles ekspertiisi ja eksperdi hinnanguga 15.09.2025 (dtl 427) on tõendatud, et 2022.a oktoobris oli vaidlusaluse sõiduki turuväärtus 24000 eurot (käibemaksuga). Kohtul puudub vajadus hinnata teisi tõendeid sõiduki turuväärtuse kohta (dtl 359-382). Kohus tuvastas, et kostja täitis kohaselt oma kohustuse, kahju suurus on 2302,58 eurot, mis ei ületa sõiduki turuväärtust. 21.10.2022 avariijärgsete vigastuste likvideerimine on võimalik, kuna nende taastamiskulud on LkindlS § 24, § 26 lg 1, 2, VÕS § 132 lg 3 järgi mõistlikud (mitte § 26 lg 4 järgi ebamõistlik) ega ületa sõiduki turuväärtust. Nii ei ole hageja alternatiivne nõue LKindlS § 24, 26 lg 1, 2, § 132 lg 1 järgi asja väärtuse hüvitamiseks põhjendatud ja tõendatud ja jääb rahuldamata. Nii jäävad rahuldamata alternatiivse nõude korras esitatud muude kulude (parkimise, transpordi, remondijärgse puhastuse, defekteerimise ja kere mõõdistamine, varuosade nimekirja ja hinnapakkumise koostamise kulud) hüvitamise nõue kohtu poolt varem ülaltoodud motiividel. Asjaolu, millise järeldusele tuli lepitaja kohtueelses pooltevahelises vaidluses, ei oma tähtsust, sest need pole kohtule siduvad seisukohad, ja kohus neid tõendeid ei hinda (dtl 37-45, 46, 303). Hagi jääb rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et menetluskulud jäävad selle poole kanda kelle kahjuks on tehtud otsus. Hagi jäi rahuldamata ja poolte menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2).

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.