Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing, Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.05.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-8716
Kohtuasi
Harku Vara OÜ hagi Harku valla (Harku Vallavalitsuse kaudu) vastu 418 235,72 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Harku Vara OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
562 374,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Harku Vara OÜ (registrikood 12763252), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja Harku vald (Harku Vallavalitsuse lepinguline esindaja Alle-Riin Siimo
Menetluse liik
kaudu),
Asja läbivaatamine 20.04.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.06.2025 otsus muutmata.
2.Jätta Harku Vara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Harku Vara OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-24-8716 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harku Vara OÜ (hageja) esitas 03.06.2024 (täiendatud 14.06.2024 ja täpsustatud 03.03.2025) Harju Maakohtule Harku valla (Harku Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 418 235,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 91 859,53 eurot ja viivised alates 04.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.1.Hagiavalduse kohaselt jagati Harku valla Apametsa üldplaneeringuga Apametsa piirkond kümneks koostööpiirkonnaks. 31.05.2007 leppisid Osaühing BESTOK KINNISVARA ja Harku vald kokku Sihtasutuse Apametsa Teed asutamises eesmärgiga korraldada ja organiseerida Apametsa üldplaneeringu alal avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamine terviklikult. 07.06.2007 sõlmisid Sihtasutus Apametsa Teed ja kostja koostöölepingu, milles lepiti kokku, et Apametsa üldplaneeringuga haaratud alal kehtestatakse kostja poolt detailplaneeringud ja väljastatakse ehitusload üksnes peale seda, kui arendajad on sõlminud Sihtasutusega Apametsa Teed lepingu, millega arendaja kohustub finantseerima Sihtasutuse Apametsa Teed poolt Apametsa üldplaneeringu alal avalikult kaustatvate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamist. Kostja ja sihtasutuse eesmärgiks oli läbi sihtasutuse välja ehitada kogu Apametsa üldplaneeringu ala avalik taristu ning jagada kulud kõigi Apametsa üldplaneeringu alal jäävate kinnisasja omanike vahel.
1.2.X ja Sihtasutuse Apametsa Teed vahel on 08.06.2007 sõlmitud finantseerimisleping nr 1, mille kohaselt kohustus Sihtasutus Apametsa Teed korraldama Apametsa üldplaneeringuga haaratud alal avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamiseks vajalike tööde (projekteerimine, ehitamine jne) teostamise ning jagama sellega kaanevad kulud arendajate ja kinnisasja omanike vahel. Finantseerimislepingu p 3.1 kohaselt oli X finantseerimiskohustuseks 1 092 000 Eesti krooni ehk 69 791 eurot, mille tasumise tagamiseks on seatud kinnisasjale registriosa nr 19368950 hüpoteek summas 1 419 600 Eesti krooni ehk 90 729 eurot. Selle lepinguga asus sihtasutus vallaga kokkulepitud tegevuskava ellu viima ehk asuti sõlmima kinnisasjade omanikega lepinguid, et ehitada valmis kogu Apametsa üldplaneeringu ala avalik taristu ja jagada kulud kõigi kinnisasjade omanike vahel. Kostja otsustas 26.11.2015 lõpetada sihtasutuse tegevuse ning võtta üle kinnisasjade omanikega sõlmitud finantseerimislepingud koos tagatistega.
1.3.Apametsa üldplaneeringuga haaratud ala sisse jäävad Kabelisauna tee lõik 1, Liiva tee lõik 6 ning kostjale kuuluvad kinnisasjad Kabelisauna tee lõik 2 ja Liiva tee L6. Tulenevalt finantseerimislepingust nr 1 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg-st 1 on kõigile nendele kinnisasjadele avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise korraldamine kostja kohustuseks. Kostja ei ole korraldanud Apametsa üldplaneeringuga haaratud ala sisse jäävatele kinnisasjadele avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ega vihmaveekanalisatsiooni projekteerimist ning ehitamist ja kulude jagamist.
2-24-8716
1.4.Kostja kohustused Kabelisauna tee lõik 1, Liiva tee lõik 6 ning Harku vallale kuuluvate kinnisasjade Kabelisauna tee lõik 2 ja Liiva tee L6 osas on täitnud hageja, kes on selleks teinud kulutusi kokku 418 235,72 euro ulatuses (projekteerimine 25 022,40 eurot, sõidutee ehitus 208 295,64 eurot, kõnnitee ehitus 69 853,68 eurot, välisvalgustuse ehitus 44 184 eurot, sadeveetorustiku ehitus 65 880 eurot ning sadevee kraavide puhastus 5000 eurot). Hagejale oli teada, et ehituskohustus lasub nii lepingu kui ka seaduse alusel kostjal ning hageja sooviks oli tegutseda ehitustegevust korraldades kostja kasuks olukorras, kus kostjal endal puudusid selleks planeeritud eelarvevahendid. Asjaajamine vastas kostja huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Asjaajamine oli kostja seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik. Kostja oli teadlik, et hageja soovib alustada ehitustegevusega ja on väljastanud hagejale projekteerimistingimused ning ehitusloa. Seega on kostja oma tegevusega kiitnud heaks hageja asjaajamisele asumise Apametsa üldplaneeringuga haaratud alal avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ehitamisel. Kostja on allkirjastanud rajatiste 11.11.2021 ja 08.12.2021 üleandmis-vastuvõtmisaktid, millega on aktsepteerinud hageja tellitud tööd ja kulud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 418 235,72 euro kui käsundita asjaajamisega seotud kulude hüvitamist.
1.5.Alternatiivselt on kostja hageja kantud kulude arvelt rikastunud, sest ei pidanud tegema kulutusi enda kohustuse täitmiseks. Hageja on muuhulgas teinud kulutusi ka kostjale kuuluvale kinnisasjale, sest osa väljaehitatud teest, tänavavalgustusest ja vihmaveekanalisatsioonist rajati kostjale kuuluvale kinnisasjale Kabelisauna tee lõik 2 (registriosa nr 4706050), mistõttu on kostja alusetult rikastunud vähemalt 140 431,66 euro võrra.
1.6.Hageja on esitanud kostjale nõude 29.03.2022 ning on palunud see täita 30 päeva jooksul, seega hiljemalt 28.04.2022. Kostja ei ole kohustust täitnud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Finantseerimislepingu nr 1 alusel kohustus Sihtasutus Apametsa Teed korraldama Apametsa üldplaneeringu alal avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamiseks vajalike tööde (projekteerimine, ehitamine jne) teostamise. Korraldamine ei tähenda lepingu preambuli mõistes seda, et kohalik omavalitsus peaks valla eelarvest finantseerima ehitust, vaid lihtsalt avalikku võimu kasutades korraldama avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ehituse.
2.2.Kabelisauna tee lõik 1, Liiva tee lõik 6, Kabelisauna tee lõik 2 ja Liiva tee L6 asuvad Harku Vallavalitsuse 27.09.2007 korraldustega nr 84 ja nr 85 kehtestatud Apametsa Va ja Vb koostööpiirkondade detailplaneeringu alas. Kostja ja detailplaneeringust huvitatud isikute, sh X vahel on 21.06.2007 sõlmitud kokkulepe tee, tehnovõrkude- ja rajatiste väljaehitamiseks. Sõlmitud lepingu alusel kohustusid huvitatud isikud omal kulul välja ehitama „Apametsa Va kvartali maaüksuste“ ja „Apametsa Vb kvartali maaüksuste“ kohased kvartalisisesed teed (välja arvatud Rannamõisa tee ja Liiva tee) ning tehnovõrgud (vee-, kanalisatsioonitrassid, drenaaži, side, elektrivarustuse, tänavavalgustuse) enne elamute ehituslubade väljastamist mahus, mis võimaldab alustada ehitustöid.
2.3.Kooskõlas PlanS § 131 lg-ga 1 on detailplaneeringu menetluses sõlmitud kaks erinevat halduslepingut, millega kohalik omavalitsus (kostja) on andnud oma seadusest tuleneva
2-24-8716 tehnilise infrastruktuuri ehitamise kohustuse üle maaüksuse omanikele. Kostjal puudus igasugune kohustus hageja nimetatud Kabelisauna tee lõik 1, Liiva tee lõik 6, Kabelisauna tee lõik 2 ja Liiva tee L6 kinnisasjadele hageja ehitatud teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ehitamiseks ja selle finantseerimiseks. Haldusleping on sõlmitud nõudes nimetatud kinnisasjade osas Xga. Rajatiste üleandmisvastuvõtmis aktide alusel ei saa tekkida kostjal ühtegi maksekohustust arendaja ees. Kostja ei andnud aktide allakirjutamisega mingisugust aktsepti tellitud töödele, vaid võttis rajatised enda omandisse, tutvudes eelnevalt rajatiste nõuetele vastavusega.
2.4.Kostjal puudus kohustus hageja nimetatud kinnistutele tehnilise infrastruktuuri rajamiseks. Hageja ei ole kostja omandis olevale kinnisasjale teinud kulutusi ja rajanud sinna teed õigusliku aluseta. Õiguslik alus nende tööde tegemiseks tulenes detailplaneeringust, ehitusloast ja halduslepingutest. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 09.06.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle: - Harku valla Apametsa piirkonna üldplaneeringuga jagati Apametsa piirkond 10 koostööpiirkonnaks; - 31.05.2007 otsustas kostja koos teiste asutajatega luua Sihtasutuse Apametsa Teed, mis pidi hakkama korraldama piirkonnas avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamist; - 07.06.2007 sõlmisid Sihtasutus Apametsa Teed ja kostja koostöölepingu; - Sihtasutus Apametsa Teed ja X sõlmisid 08.06.2007 finantseerimislepingu nr 1; - 26.11.2015 otsustas kostja lõpetada Sihtasusutuse Apametsa Teed tegevuse ning kostja võttis üle kinnistuomanikega sõlmitud finantseerimislepingud; - hagejale kuulus kuni 27.07.2022 Harku vallas Kabelisauna tee lõik 1 kinnistu, mille 27.07.2022 omandas kostja; - kostjale kuulub alates 04.05.2017 Harku vallas Kabelisauna tee lõik 2 kinnistu.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei kuulu hageja nõuded ühelgi hagiavalduses toodud alusel rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud nõuete esitamiseks vajalikke eeldusi. Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis teede ja taristu väljaehitamisel mõne kostja seadusest või lepingust tuleneva kohustuse, mis üldse oleks andnud talle võimaluse esitada kostja vastu rahalist nõuet. Kuna kostjal vastav kohustus puudus, ei saanud rahaliste kohustuste kandmine kuidagi vastata kostja huvile või eeldatavale või tegelikule tahtele.
3.3.PlanS § 131 lg 1 näeb ette, et planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodud sättest tuleneb, et kohalikul omavalitsusel sai seaduse alusel olla vaid avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede või rajatiste väljaehitamise kulude kandmise kohustus. PlanS § 131 lg 2 aga sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse PlanS § 131 lg-s 1
2-24-8716 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Haldusleping avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Seega võib kohalik omavalitsus halduslepinguga üle anda kohustuse rahaliste kulutuste kandmiseks. Kostja on tõendanud, et hageja viidatud üldplaneeringu piirkonnas olid vastavad lepingud sõlmitud.
3.4.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 31.05.2007 asutas kostja koos teiste asutustega Sihtasutuse Apametsa Teed, mille põhikirjaliseks ülesandeks oli muuhulgas koostöö teostamine arendajate ja kinnistu omanikega avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ehitamise korraldamisel erinevate koostööpiirkondade vahel Apametsa detailplaneeringuga haaratud alal.
3.5.Sihtasutus Apametsa Teed ja kostja sõlmisid 07.06.2007 koostöölepingu, mille preambulas oli muuhulgas viidatud, et kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus tagada taristu väljaehitamine ei tähenda kitsalt seda, et seda tuleb valla- ja linnaeelarvest finantseerida. Preambulas rõhutati, et kostjal puudub võimekus töid finantseerida ning sihtasutus oli loodud eesmärgiga teostada koostööd arendajate ja kinnistu omanike vahel avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava taristu väljaehitamiseks erinevate koostööpiirkondade vahel Apametsa üldplaneeringuga hõlmatud alal. Lepingu p 1.1. järgi oli koostöölepingu eesmärgiks tagada, et kõik Apametsa üldplaneeringuga haaratud alal ehitustegevust alustada soovivad arendajad ja kinnisasja omanikud on hiljemalt enne ehitise püstitamiseks ehitusloa väljastamist sõlminud sihtasutusega lepingu avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamise (projekteerimine, ehitamine jne) ja hooldamisekulude ühise kandmise kohta. Lepingu p 1.2.2 järgi pidid planeeringuga hõlmatud alal arendajad ja kinnisasjade omanikud tegema lepingute alusel eeldatavate avalikult kasutatavate teede ja taristu rajamise ning hooldamise kulude maksumuse osas sihtasutusele ettemaksu või andma tagatise varaliste kohustuste tagamiseks. Seega ei tulenenud lepingust kostjale rahalisi kohustusi taristu väljaehitamisel, vaid lepinguga oli selline kostja kohustus selgesõnaliselt välistatud.
3.6.Sihtasutus Apametsa Teed sõlmis omakorda 08.06.2007 finantseerimislepingu nr 1 Xga. Lepingu preambulas on samamoodi rõhutatud, et kohalik omavalitsus peab küll korraldama taristu väljaehitamist, kuid mitte seda finantseerima ning rahalised vahendid valla eelarves finantseerimiseks puudusid. Küll aga nähtus lepingust, et vaatamata vahendite puudumisele ei soovinud kostja piirata alal arendajate või kinnistute omanike ehitustegevust, kui viimased on ise nõus taristut ehitama. Finantseerimislepingu p-s 2.1 olid sihtasutuse kohustused seotud vaid erinevate korralduslike ülesannetega. Finantseerija kohustused olid toodud lepingu p-s
2.2.Lepingu järgi oli finantseerijal kohustus korraldada omal kulul kinnisasjal ning sellega piirneval alal muude teede, haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ning tehnovõrkude rajamiseks vajalike tööde teostamist. Lepingu p 3.1 järgi loeti finantseerija kohustuse suuruseks ligikaudu 1 092 000 krooni ja lepingu p 7.1 järgi oli leping sõlmitud tähtajatult. Seega ei saanud Sihtasutusel Apametsa Teed lepingu alusel olla kohustust finantseerida taristu rajamist.
2-24-8716
3.7.26.11.2015 otsusega lõpetas kostja Sihtasutuse Apametsa Teed ja võttis üle sihtasutuse varad, mis koosnesid peamiselt sõlmitud finantseerimislepingutest. Ekslik on hageja järeldus, et kostja võttis Sihtasutuse Apametsa Teed lõpetamisega endale üle kohustuse finantseerida teede ja taristu rajamist. See kohustus oli finantseerimislepingu nr 1 alusel endiselt tähtajatult finantseerijal Xl. Kostjal ei saanud halduslepingu sõlmimise tõttu endal olla rahalist kohustust ka seaduse alusel, sest sihtasutuse tegevuse lõpetamisega finantseerimisleping ja sellest tulenevad finantseerija kohustused ei lõppenud. Kuna lepingutega välistati selgesõnaliselt kostja kohustust piirkonnas kanda avalike teede rajamisega seotud kulusid, siis ei saanud ka konkreetsete tööde tellimine ja nende eest tasu maksmine olla lepingu alusel kostja kohustuseks.
3.8.Kuigi pooled vaidlevad selle üle, kas hageja rajatud teed kujutasid endast avalikult kasutatavaid teid või hoopis kvartalisiseseid teid, siis ei tulenenud kostjale PlanS § 131 lg-st 1 kohustust ka kvartalisiseseid teid omal kulul välja ehitada, sest nendegi teede ehitamise kulu võtsid halduslepingutega enda kanda kinnisute arendajad ja omanikud. 21.06.2007 oli kostja sõlminud mitmete kinnisasjade omanike kui finantseerijatega, sh Xga, finantseerimislepingu, mille eesmärgiks oli samas detailplaneeringu alas reguleerida kvartalisiseste avalikult kasutavate teede rajamise finantseerimist. Lepingu p 3.1.1. järgi pidid finantseerijad oma vahenditest välja ehitama kvartalisisesed teed ja tehnovõrgud enne elamutele ehituslubade väljastamist. Pärast väljaehitamist pidid finantseerijad võõrandama kostjale tekkinud avaliku kasutusega kinnisasjad. Kostja esitatud Harku valla üldplaneeringu liiklusskeemi ja koostööpiirkondade koondvõrkude plaanide kohaselt on hageja siiski välja ehitanud tavalised kvartalisisesed teed ning hageja esitatud plaanid ja skeemid ei veennud kohut vastupidises.
3.9.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kui 21.06.2007 lepingu p 6.1. järgi pidi see jõustuma kõigi osapoolte allkirjastamisel ning kohtule esitatud lepingul puuduvad kõigi osaliste allkirjad, siis ei omanud leping õiguslikku tähendust. VÕS § 29 lg 1 näeb ette, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg-st 2 tuleneb, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et lepingu p-s 6.1 toodu kajastas lepingupoolte tegelikku tahet ning et seda tahet tuli tõlgendada nimelt hageja esile toodud viisil. Kostja on esitanud tõendid, et lepingu sõlminud isikud täitsid lepingut ning järelikult lugesid selle kehtivaks ja sõlmituks. Kostja esitas täiendavalt 2019. aasta jaanuaris sõlmitud lepingu ja 2021. aasta märtsis sõlmitud lepingu, mille kohaselt anti 21.06.2007 sõlmitud lepingust tulenevad finantseerimiskohustused osaliselt üle ka uutele isikutele. Kostja esitatud aerofotost lepingu alusel välja ehitatud teedest võib samuti järeldada, et lepingupooled lugesid lepingu kehtivaks ja täitsid seda.
3.10.VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks (p 1) või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (p 2). Kohus iseenesest nõustub hagejaga, et hagejal ei
2-24-8716 olnud otsest seadusest tulenevat kohustust välja ehitada taristut, mille rajamiseks ta kulutusi tegi. Esitatud tõendite alusel ei olnud sellist kohustust ka kostjal. Kuna kostja välistas sõlmitud halduslepingutega selgelt taristu rajamise finantseerimise kohustuse, ei saanud kostja huvile, tegelikule või eeldatavale tahtele ühelgi viisil vastata hageja kantud kulutuste hüvitamine.
3.11.Hageja ei ole tõendanud, et kostja kui soodustatu oleks kiitnud asjaajamist heaks, või et asjaajamisele asumine vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja on eksitavalt asunud menetluse käigus väitma, et ta täitis hoopis kostja korralduslikke kohustusi ning nõuab nüüd nende eest hüvitist. Hageja ei ole selgitanud, millised korralduslikud kohustused ta kostja asemel täitis või kuidas oli nende kohustuste täitmine vastav kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja huvile ja tegelikule tahtele ei saanud ühelgi juhul vastata kohustus kanda taristu rajamisega seotud kulusid ning kostja ei ole üheski hageja esitatud tõendis kiitnud heaks asjaajamist selles mõttes, et kostja oleks olnud nõus kandma ise taristu rajamise kulusid.
3.12.Hageja esitatud Kabelisauna teede üleandmise-vastuvõtmise akti 17.11.2021, milles on kirjeldatud teostatud taristu rajamise töid ja nende mahtusid koos maksumusega ning märgitud, et tööd on lõpetatud ja objekt on ette valmistatud üleandmiseks kostjale, ei ole kostja avaldanud heakskiitu sellele, et ta kiidab tehtud kulutused heaks ning tema tegelikuks tahteks on võtta kulud enda kanda. 04.11.2021 allkirjastati analoogne objekti elektriseadmete üleandmise-vastuvõtmise akt, kus ei ole kostja samuti avaldanud heakskiitu sellele, et ta kiidab tehtud kulutused heaks ning tema tegelikuks tahteks on võtta kulud enda kanda.
3.13.VÕS § 1020 lg 1 näeb ette, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. VÕS § 1020 lg 2 sätestab, et asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja kohtu ette ühtegi VÕS § 1020 kohaldamise eelduseks olevat asjaolu ega tõendanud, et enne taristu rajamiseks kulutuste tegemist ta teavitas kostjat kulutuste tegemisele asumisest või et ta tegi seda esimesel võimalusel. Kohut eksitavad on hageja väited, et selleks tuleb piisavaks lugeda taotlused ehituslubade väljastamiseks või ehitamise alustamisest teavitavad teatised või hageja esindaja 17.06.2021 e-kiri, milles samuti teavitati ehitamisele asumisest.
3.14.Ehitusseadustiku (EhS) § 39 lg 1 näeb ette, et ehitusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 42 lg 1 järgi antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. EhS § 43 lg 1 järgi tuleb vähemalt kolm päeva enne ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise alustamist esitatada
2-24-8716 pädevale asutusele ehitamise alustamise teatis. Seega on ehitusloa väljastamise tegelikuks eesmärgiks kontrollida ehitamise nõuetele vastavust ning ehitamise teatisega teavitatakse kohalikku omavalitsust planeeritud tegevuse tegelikust alustamisest. Ehitusseadustikust ei tulene, et kohalikul omavalitsusel on kohustus finantseerida iga ehitise või rajatise ehitamist juhul, kui temalt on selleks taotletud ehitusluba või ta on ehitusloa väljastanud ja talle on teatatud ehitamise alustamisest. Seega ei saanud kostja ainuüksi ehitusloa taotlemisest ja ehitise ehitamise alustamise teatest järeldada, et hageja soovib asuda tegema selliseid kulutusi, milliseid peab tulevikus kandma kostja. Hageja teatas kostjale esimest korda soovist saada rahalist hüvitist 29.03.2022 saadetud nõudes. Nõude saatmise ajaks olid kulud juba kantud.
3.15.Hageja nõuet ei saa rahuldada käsundita asjaajamise sätete VÕS § 1018 ja § 1023 alusel. Käsundita asjaajamise sätetest ei tulene, et isikult võib nõuda mistahes soovimatute teenuste või kulutuste teostamise hüvitamist. Hageja kandis kulusid sellise taristu rajamiseks, mille olemasolu oli eeskätt kinnisasjade omanike ja arendajate huvides. Kostjal kui kohalikul omavalitsusel puudus võimekus ise omal kulul mistahes taristut rajada ning nimelt seetõttu oli kostja selliste kulude kandmise halduslepingutega üle andnud kolmandatele isikutele.
3.16.Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka alternatiivsel õiguslikul alusel ega ka osaliselt. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Maakohus tuvastas, et kostjal kui kohalikul omavalitsusel ei olnud seaduse ega lepingute alusel kohustust kanda selle taristu rajamisega seotud kulusid, mida hageja rajas.
3.17.VÕS § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja on omandanud ühe kinnistu, millele hageja taristu rajas ning osaliselt on hageja taristut rajanud kostjale juba enne ehitustööde alustamist kuulunud kinnistule. VÕS § 1042 lg 2 järgi ei ole kulutuste tegijal aga VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud (p 2). Hageja ei ole ühelgi viisil kostjat teavitanud kulutuste tegemise kavatsusest, mistõttu teavitamata jätmine välistab hageja nõude rahuldamise mistahes ulatuses.
3.18.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei esitanud taotlust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude väljamõistmiseks, siis ei määranud maakohus kindlaks kostjale rahaliselt hüvitatavaid menetluskulusid.
2-24-8716 Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 09.06.2025 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja leidnud, et käsundita asjaajamise kulude hüvitamise nõude eeldused pole täidetud. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei täitnud kostja kohustusi, kui korraldas ja rajas avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava välisvalgustusega taristu. Taristu rajamise korraldamisega ja taristu rajamisega täitis hageja kostja PlanS § 131 lg-st 1 ja finantseerimislepingust 1 tuleneva kohustuse. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et halduslepingutega on kostja pannud finantseerimiskohustuse arendajatele. Seda ei teinud kostja ei finantseerimislepinguga 1 ega ka 21.06.2007 lepinguga. 21.06.2007 kuupäeva kandvat halduslepingut ei saa lugeda sõlmituks, kui seda pole kõik osapooled allkirjastanud. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja pole tõendanud, et teavitas kostjat asjaajamisele asumisest. Maakohtu seisukoht, et hageja oleks kostjat pidanud teavitama asjaajamise kulude kandmisest on ebaõige.
4.2.Hageja nõude rahuldamata jätmine ka alternatiivsel alusel alusetust rikastumisest tulenvalt on põhjendamatu. Kostjal oli kohustus korraldada taristu rajamine ja hageja oli kostjat taristu rajamisest eelnevalt teavitanud. Hagejal puudus kohustus rajada kostja kosja kinnisasjale taristu. Olukorras, kus hageja oli teinud kostja kinnisasjale kulutusi ja sellest kostjat eelnevalt ka teavitanud, oleks maakohus pidanud hageja nõude vähemalt osaliselt rahuldama. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hageja nõue jäeti rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
8.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
9.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt
2-24-8716 põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda seoses Apametsa üldplaneeringu alale rajatud teede ehitamisega seotud kulutuste 418 235,72 euro hüvitamist käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 2018 lg 1 ja § 2023 lg 1) järgi. Käsundita asjaajamise võlasuhtega VÕS § 1018 tähenduses on tegemist juhul, kui on täidetud järgmised eeldused: teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajamisel on soov soodustada teist isikut (lg 2) ning on täidetud mõni VÕS § 1018 lg 1 pdes 1–3 ettenähtud tingimus.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et täitis teede ja taristu väljaehitamisel mõne kostja seadusest või lepingust tuleneva kohustuse. Kuivõrd kostjal vastav kohustus puudus, siis ei saanud hageja tegevus, millega kaasnesid ka rahalised kulutused, vastata kostja huvile või eeldatavale või tegelikule tahtele.
12.Maakohus tuvastas, et kostja koos teiste isikutega asutas 31.05.2007 Sihtasutuse Apametsa Teed, mille põhikirjaliseks ülesandeks oli muuhulgas koostöö teostamine arendajate ja kinnisasjade omanikega avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ehitamise korraldamisel erinevate koostööpiirkondade vahel Apametsa detailplaneeringuga haaratud alal (dtl 10–20). Maakohus tuvastas, et Sihtasutus Apametsa Teed ja kostja sõlmisid 07.06.2007 koostöölepingu (dtl 21– 29), mille preambulas oli muuhulgas viidatud, et kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kostja kohustus tagada taristu väljaehitamine ei tähenda kitsalt seda, et seda tuleb valla- ja linnaeelarvest finantseerida. Preambulas rõhutati, et kostjal puudub võimekus töid finantseerida ning sihtasutus oli loodud eesmärgiga teostada koostööd arendajate ja kinnistu omanike vahel avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava taristu väljaehitamiseks erinevate koostööpiirkondade vahel Apametsa üldplaneeringuga hõlmatud alal. Lepingu p 1.1. järgi on koostöölepingu eesmärgiks tagada, et kõik Apametsa üldplaneeringuga haaratud alal ehitustegevust alustada soovivad arendajad ja kinnisasja omanikud on hiljemalt enne ehitise püstitamiseks ehitusloa väljastamist sõlminud sihtasutusega lepingu avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamise (projekteerimine, ehitamine jne) ning hooldamisekulude ühise kandmise kohta. Lepingu p 1.2.2 järgi pidid planeeringuga hõlmatud alal arendajad ja kinnisasjade omanikud tegema lepingute alusel eeldavate avalikult kasutatavate teede ja taristu rajamise ning hooldamise kulude maksumuse osas sihtasutusele ettemaksu või andma tagatise varaliste kohustuste tagamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et koostöölepingust ei tulenenud kostjale rahalisi kohustusi taristu väljaehitamisel, vaid lepinguga oli selline kostja kohustus selgesõnaliselt välistatud.
13.Maakohus tuvastas, et Sihtasutus Apametsa Teed sõlmis omakorda 08.06.2007 finantseerimislepingu nr 1 Xga (arendajaga), millise lepingu preambulas on samuti rõhutatud, et kohalik omavalitsus peab küll korraldama taristu väljaehitamist, kuid mitte seda finantseerima ning rahalised vahendid valla eelarves finantseerimiseks puudusid. Kuivõrd finantseerimislepingust nähtub, et vaatamata vahendite puudumisele ei ole kostja sooviks olnud piirata Apametsa üldplaneeringu alal arendajate või kinnistuste omanike ehitustegevust, kui viimased on ise nõus taristut ehitama, siis on kostja Apametsa üldplaneeringu
2-24-8716 teostamiseks välistanud võimaluse, et avaliku taristu väljaehitamine ja sellega kaasnevad jääksid kostja kanda. Sellist kulude Sihtasutuse Apametsa kanda jätmist ei ole samuti võimalik finantseerimislepingust järeldada. Finantseerimislepingu p 2.1 järgi olid sihtasutuse kohustused seotud erinevate korralduslike ülesannetega. Finantseerija X kohustused olid toodud lepingu p-s 2.2. ja tema kohustus oli korraldada omal kulul kinnisasjal ning sellega piirneval alal muude teede, haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ning tehnovõrkude rajamiseks vajalike tööde teostamist. Finantseerimislepingu p 3.1 järgi loeti finantseerija kohustuse suuruseks ligikaudu 1 092 000 krooni. Seega ei saanud Sihtasutusel Apametsa Teed lepingu alusel olla kohustust finantseerida taristu rajamist mistahes moel (sh finantseerida ehitamiseks või selle eelduseks vajalike tööde, s.o projekteerimise korraldamist). Olukorras kus Sihtasutusel Apametsa Teed ei olnud kohustust finantseerida avaliku taristu rajamist, ei ole võimalik tuvastada, et vaatamata asjaolule, et kostja on selgelt välistanud endale kohustuste võtmise seoses Apametsa Ülplaneeringu rajamisega, oleks selline kohustus saanud üle minna vaid seetõttu, et kostja otsustas 26.11.2015 Sihtasutuse Apametsa Teed tegevuse lõpetada.
14.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et 08.06.2007 finantseerimislepingust nr 1, mis on sõlmitud Apametsa üldplaneeringu arendaja X ja Sihtasutuse Apametsa Teed vahel, kelle kohustused kostja üle võttis, poleks avaliku ja muu taristu kohustuse rajamine olnud arendaja kohustuseks, vaid kostja kohustus. Finantseerimislepingu nr 1 preambulis on selgesõnaliselt väljendatud põhimõtet, et lepingu tõlgendamisel tuleb võtta arvesse, et Sihtasutus Apametsa Teed on asutatud eesmärgiga teostada koostööd arendajate ja kinnisasjade omanikega avalikult kasutatavate teede ehitamise korraldamisel erinevate koostööpiirkondade vahel Apametsa üldplaneeringuga haaratud alal. Seega oli finantseerimislepingu põhieesmärgiks reguleerida Apametsa üldplaneeringu alal arendajate ja kinnisasjade omanike suhteid kümne erineva koostööpiirkonna vahel kulgevate avalikult kasutatavate teede ja teedega soetud rajatiste ehitusel.
15.Põhjendatud on järeldada, et koostööpiirkondi ühendavate teede rajamiseks oli vaja korraldada see tsentraliseeritud juhtimise alla, et luua võimalused arendajatele kvartalisiseste alade arendamiseks ja võimaldada juurdepääs kinnisasjadele. Olukorras, kus finantseerimislepingu nr 1 preambulas on rõhutatud, et kohalikul omavalitsusel (kostjal) puuduvad vallaeelarves vahendid rajada Apametsa üldplaneeringu alal avalikult kasutatavaid teid ja üldkasutatavat haljastust, välisvalgustust ja vihmaveekanalisatsiooni ning märgitud on, et arendajad ja kinnisasjade omanikud on kinnitanud, et nad on ise nõus ja suutelised finantseerima ja ehitama avalikult kasutatavad teed ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni vastavas piirikonnas, on kolleegiumi arvates kostja selgesõnaliselt väljendanud tahet välistada mistahes kohustuste võtmine seoses Apametsa üldplaneeringuga. Kui finantseerimislepingu nr 1 alusel kohustus Sihtasutus Apametsa Teed korraldama Apametsa üldplaneeringu alal avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamiseks vajalike tööde (projekteerimine, ehitamine jne) teostamise, siis ei ole praegusel juhul korraldamisest võimalik järeldada ei Sihtasutuse Apametsa Teed ega kostja kohustust finantseerida eeltoodud korraldus ja korraldusega seotud toimingud, kui finantseerimislepingus on selgesõnaliselt märgitud, et vallal puuduvad eelarve vahendid, et rajada Apametsa üldplaneeringu alal avalik taristu. Finantseerimislepingust nähtub, et arendajad (sh finantseerimislepingu nr 1 teiseks pooleks oleva arendaja X) ja kinnisasjade omanikud on kinnitanud, et nad suudavad ise finantseerida ja ehitada avaliku taristu. Seega on põhjendamatu eeltoodust järeldada, et mingis osas oleks justkui Sihtasutus Apametsa Teed või kostja väljendanud tahet avaliku taristu korraldamiseks teha toiminguid, mis nõuavad rahaliste kulutuste kandmist. Kui kostjal ei ole eelarves rahalisi vahendeid avaliku taristu rajamiseks, on põhjendamatu järeldada, et
2-24-8716 Sihtasutus Apametsa Teed või kostja oleks ikkagi võtnud endale mingis ulatuses kohustusi, sh rahaliselt hinnatavad kohustusi, et korraldada avaliku taristu ehitamine. Praegusel juhul on põhjendatud järeldada, et korraldamine ei tähenda lepingu preambuli mõistes seda, et kohalik omavalitsus peaks valla eelarvest finantseerima ehitust (korraldama rahaliste vahendite eest projekteerimise ja ehituslepingute sõlmimise), vaid lihtsalt avaliku võimu kasutades korraldama avaliku taristu ehituse. Kuna finantseerimislepingu alusel ei olnud kostjal kohustust avaliku taristu, sh teede ja üldkasutatava välisvalgustuse ehitamiseks, siis ei ole asja lahendamisel tähtsust poolte väidetel ja tõenditel selle kohta, kas hageja rajatud teed kujutavad endast avalikke teid või siiski mitte.
16.Kostja on tõendanud, et Apametsa üldplaneeringualale avalikult kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamise kulude kandmise kohustuse üle andmiseks on kostja sõlminud halduslepingud PlanS § 131 lg 1–2 tähenduses. Maakohus ei ole halduslepingute (08.06.2007 finantseerimisleping ja 21.06.2007 leping) tõlgendamisel rikkunud tõlgendamisreegleid, kui leidis, et halduslepingutest ei ole võimalik järeldada, et kostja võttis endale kohustuse avaliku taristu väljaehitamiseks ja sellega soetud kulude kandmiseks ning pole soovinud nende kulude kandmise kohustust detailplaneeringust huvitatud isikutele, s.o arendajatele või kinnisasja omanikele üle anda.
17.Maakohus ei ole eksinud, kui tuvastas, et poolte esile toodud asjaoludest ja tõenditest on põhjendatud järeldada, et 21.06.2007 on kostja ja kinnisasjade omanike vahel sõlmitud teine leping (finantseerimisleping), mille eesmärgiks Apametsa üldplaneeringu alal (Apametsa Va ja Vb koostööpiirkondade detailplaneeringus) reguleerida teede (välja arvatud Rannamõisa tee ja Liiva tee) ja tehnovõrkude väljaehitamist enne elamute ehituslubade väljastamist mahus, mis võimaldab alustada ehitustöid. Maakohus tuvastas, et 21.06.2007 lepingu on allkirjastanud ka X volitatud esindaja. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole 21.06.2007 lepingu pooleks. Seetõttu on põhjendamatu hageja, kes ei ole lepingu pooleks, väidetele ja tõenditele tuginedes järeldada, et 21.06.2007 lepingust tulenevalt ei ole sellest lepingu pooltele tekkinud õiguseid või kohustusi vaid seetõttu, et lepingut pole kõik osapooled allkirjastanud, sest lepingu p 6.1 kohaselt jõustuks see alles kõigi osapoolte poolt allkirjastamisel. Olukorras, kus lepingu on allkirjastanud X ja teised lepingupooled on ise pidanud ennast lepinguga seotuks ja täitsid seda, oleks tuginemine vorminõude täitmata jätmisele hea usu põhimõttega vastuolus.
18.Kolleegium märgib, et kuigi maakohus on otsuses märkinud, et hageja ei ole tõendanud, et asjaajamise kulude kandmine ei vastanud kostja huvile ja kostjat pole eelnevalt teavitatud kulude suurusest, siis ei ole maakohus siiski pelgalt asendanud kostja huvisid ja teadmist asjaajamisest kostja huvide ja teadmisega asjaajamisega seotud kuludest. Maakohus leidis, et hageja ei ole asjas tõendanud, et kostja kui soodustatud isik oleks kiitnud hageja asjaajamise heaks või et asjaajamisele asumine vastas kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Maakohus leidis, et hageja ei ole selgitanud, millised korralduslikud kohustused ta kostja asemel täitis või kuidas oli nende kohustuste täitmine vastav kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Vaatamata maakohtu selgitustele ei toonud hageja kohtu ette ühtegi VÕS § 1020 kohaldamise eelduseks olevat asjaolu. Kui käsundita asjaajal on õigus nõuda soodustatud isikult tehtud kulutuste hüvitamist, on mõistlik järeldada, et mistahes asjaajamise heaks kiitmiseks tahteavalduse andmisel saaks tahteavalduse andja ka aru, et asjaajamisele asumise ja selle heaks kiitmisega kaasneb ka kulutuste kandmise hüvitamise kohustus. Kolleegium nõustub kostjaga, et praegusel juhul ei ole võimalik kostjale esitatud rajatiste üleandmise-vastuvõtmise aktidest järeldada kostja kinnitust hageja asjaajamisele asumiseks
2-24-8716 seoses hageja tellitud töödega vaid kostja kinnitust detailplaneeringus ette nähtud ja tehtud tööde valmimise ja nõuetekohasuse kohta rajatiste enda omandisse võtmiseks.
19.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kulutuste 418 235,72 euro hüvitamist alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja alternatiivse nõude puhul ei ole täidetud VÕS § 1041 ja § 1042 eeldused. Kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal kui kohalikul omavalitusel ei olnud seaduse ega lepingute alusel kohustust kanda Apametsa üldplaneeringu ala taristu rajamisega seotud kulusid, need kohustused olid üle antud arendajatele ja kinnisasja omanikele, siis ei saanud kostja olematust kohustusest vabanemise tõttu ka rikastuda. Kuna hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjat teavitanud kulutuste tegemise kavatsusest, siis on maakohus õigesti leidnud, et VÕS § 1042 lg 2 alusel on välistatud ka hageja nõue VÕS § 1042 lg 1 järgi. Hageja teavitustest kostjale 17.06.2021 kui kohalikule omavalitsusele ehitamisele asumisest ehitusseadustiku nõuetest tulenevalt ei ole võimalik järeldada hageja tahet teavitada kostjat kulutuste tegemisest kostja kinnisasjale. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
21.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
22.Maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, sest kostja ei esitanud taotlust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude väljamõistmiseks. Kostja ei ole ka apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja esitanud. Seega puuduvad kostjal ka ringkonnakohtus rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
23.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.