lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-1498/5

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-1498/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2127
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Konsultant Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kristi Rickberg Mariana Kulemina 21.05.2026, Tallinn 2-26-1498

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

B2 Impact OÜ hagi N J vastu võlgnevuse nõudes 5596,51 eurot Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja M T Kostja N J (isikukood: xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi N J vastu võlgnevuse nõudes.

2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 20.01.2026 Harju Maakohtule hagi N J (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (krediidiandja, endise nimega Ferratum Bank plc) ja kostja 30.01.2023 laenulimiidi lepingu, mille alusel väljastati kostjale limiit kuni summas 5000 eurot, intressimääraga 24,02% aastas, leping sõlmiti tähtajatult.

Laenulimiidi lepingu kohaselt sai kostja oma limiidi piires igal ajal lisaraha taotleda. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 6000 eurot alljärgnevalt: 08.08.2024 summas 78 eurot, 06.07.2024 summas 88 eurot, 11.06.2024 82 eurot, 12.05.2024 76 eurot, 25.04.2024 summas 85 eurot, 12.03.2024 summas 88 eurot, 11.02.2024 summas 78 eurot, 09.01.2024 summas 85 eurot, 14.12.2023 summas 78 eurot, 28.11.2023 summas 118 eurot, 01.08.2023 summas 4 898 eurot, 11.04.2023 summas 150 eurot, 23.03.2023 50 eurot ja 30.01.2023 summas 46 eurot. Kostja teostas tagasimakseid kokku summas 2953,80 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 1252,01 eurot, kulude katteks 178,61 eurot ja intressi katteks 1523,18 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.10.20262-26-7397/11Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 19.10.20262-26-21175/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.10.20262-26-122061/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 19.10.20262-26-103876/6Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 16.10.20262-26-113020/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.10.20262-26-15823/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
3.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kostja jättis tasumata novembrikuu osamakse summas 176,23 eurot (maksetähtaeg 05.12.2024), detsembrikuu osamakse summas 179,94 eurot (maksetähtaeg 05.01.2025), jaanuarikuu osamakse summas 183,64 eurot (maksetähtaeg 05.02.2025) ja veebruarikuu osamakse summas 187,00 eurot (maksetähtaeg 05.03.2025). 18.02.2025 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamise kohta, kostjale edastatud teatises märkis krediidiandja, et juhul, kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Kostja võlgnevust ei tasunud. Poolte vahel sõlmitud leping lõppes 05.03.2025, lepingu lõppemisega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks.
4.Kostjat teavitati 02.07.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hageja leiab, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja Multitude Bank p.l.c teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest. Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses laenusaaja ankeedi, kuhu märkis sissetulekuks 506 eurot, igakuisteks kulutusteks 0 eurot ja ülalpeetavateks 0. Hagiavalduse kohaselt tuvastas krediidiandja pangakontot analüüsides, et kostja kontole laekuvad regulaarsed sissetulekud, sealhulgas korduvad maksed ligikaudu 550-650 euro ulatuses ning täiendavad väiksemad laekumised 10-80 eurot, mis kinnitasid kostja rahavoogude järjepidevust. Hageja tõi välja, et praktikas loetakse krediidivõime hindamiseks piisavaks ka sotsiaaltoetused ja muud regulaarsed laekumised, kui need on järjepidavad. Hageja leiab, et kostja igakuised kohustused summas ligikaudu 60 eurot ei ületa mõistlikku osa tema sissetulekust. Igapäevaste kulude osas nähtub kontoväljavõttest tavapärane tarbimiskäitumine, sealhulgas toidu- ja esmatarbekulud ning sularaha väljavõtted. Hageja hinnangul ei olnud tegemist ebamõistlikult kõrgete ega krediidivõimet välistavate kulutustega. Sealjuures tuleb arvestada, et sularaha väljavõtteid ei saa automaatselt käsitada lõpliku kuluna, kuna nende edasine kasutus ei ole kontoväljavõttest tuvastatav. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri tõend + pangakonto väljavõte) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline.
5.Hageja esitas 06.04.2026 ümberarvestuse, juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja välja mõista põhivõlgnevus summas 3046,20, intress summas 36,63 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras summas 281,68 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot.
6.Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte e-posti teel, kostja hagile tähtajaks vastust ei esitanud.
7.Hageja on hagiavalduse punktis 4.6 nõustunud tagaseljaotsuse tegemisega juhul, kui kostja jätab hagile vastamata. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata.

9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.Riigikohus on oma lahendis nr 2-21-13098 p-s 13 selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-4010, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
11.Tulenevalt VÕS § 4062 lg-st 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%. Kolme kordne krediidi kulukuse määr on sellisel juhul 45,93 % (15,31*3) aastas. Laenulepingu alusel väljastatud krediidi kulukuse määr oli 26,85%. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ületanud Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole leping VÕS 406 2 lg 1 alusel tühine.
12.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
13.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 17). Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet. Sama lahendi p 18 järgi peab krediidiandja teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);  tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);  tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);  tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

15.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
16.Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p-dest 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel muuhulgas arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21). Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kontrollinud kostja isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Samuti kontrollis krediidiandja, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses laenusaaja ankeedi, milles märkis sissetulekuks 506 eurot, igakuisteks kulutusteks 0 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Krediidiandja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet ning tuvastas, et kostja kontole laekuvad regulaarsed sissetulekud, sealhulgas korduvad maksed ligikaudu 550-650 euro ulatuses ning täiendavad väiksemad laekumised 10-80 eurot. Kostja igakuisteks kohustuseks tuvastati ligikaudu 60 eurot. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist sisuliselt hinnanud kostja majapidamiskulude suurust ning kasutanud maksevõime analüüsimiseks meetodit, mis

võimaldanuks analüüsida kostja üldist maksekäitumist. Kohtu hinnangul ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka hageja esitatud kostja arvelduskonto väljavõtted, kostja esitatud kontoväljavõtte kohaselt piirduvad kostja sissetulekud peamiselt töövõime- ja sotsiaaltoetusega ning väiksemas ulatuses täiendavad laekumised, mille allikat ei ole võimalik kontoväljavõttelt tuvastada. Töövõime- ja sotsiaaltoetus on eelduslikult ajutise iseloomuga. Kohtu hinnangul on laenuandjal sellisel juhul kohustus koguda täiendavat teavet nende sissetulekuallikate püsivuse ja edasise perspektiivi kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kogunud piisavalt teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

17.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks ei olnud piisav. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus kostjaga laenulimiidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.VÕS § 4034 lg 7 järgi, kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
19.Krediidiandja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (RKTKm 2-21-13098, p 24). Kohus tegi hagejale 12.03.2026 ettepaneku esitada oma nõuete ümberarvestus juhuks, kui kohus tuvastab menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. VÕS § 403 4 lg 7 toimel muutuvad lepingus tühiseks üksnes intressimäära ja muude tasude kokkulepped, muus osas jääb leping kehtima. See tähendab, et tagasimaksete uuesti määramisel peavad uuesti määratud tagasimaksed järgima kõiki muid lepingutingimusi, sh lepingu tähtaega, tagasimaksete arvu, kuupäevi jm. Kohus selgitas 12.03.2026 kohtunõudes, et hagejal tuleb välja tuua selgelt kõikide nõuete suurused ja arvutuskäigud, mida hageja soovib, et kohus välja mõistaks, kui kohus peaks tuvastama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Hageja esitas 06.04.2026 ümberarvestuse, aga ei toonud ümberarvestuses välja kõigi tagasimaksete kuupäevi ja summasid. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud ümberarvestus nõutud teavet, jätab kohus hageja põhinõude tagastamata laenusumma välja mõistmiseks rahuldamata. Seonduvalt jäävad rahuldamata ka kõrvalnõuded. Menetluskulud
20.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Seoses sellega leiab kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.10.20262-26-2409/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.10.20262-26-117726/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja