2-26-2115/13 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-26-2115 valmimisel pakkuda suures koguses looduslikke joogikõrsi konkurentsivõimeliste hindadega. Alates 2021. a on Euroopa Liidus keelatud plastkõrte kasutamine. Pilliroog tõotas olla üheks parimaid alternatiive plastkõrrele, seda nii oma omadustelt kui hinnalt. Pilliroogu töödeldi mehhaaniliselt ning lisaaineid ei kasutaud, mistõttu valmis naturaalne toode, mis võimaldas selle saab pärast kasutamist biolagunevate toidujäätmete konteinerisse visata. Kompostiks laguneb kõrs vähem kui aastaga. Ettevõtte ärimudel nägi ette tulevikus ligikaudu 250 miljoni kõrre tootmist. Tegevuse arenduseks kasutati erinevate isikute kaudu kaasatud vahendeid, muuhulgas toetas tegevuse arendamist PRIA. Võlgnik registreeriti äriregistris 05.07.2022. Ettevõte registreeriti käibemaksukohustuslasena alates 06.07.2022. Investorite ja PRIA toel arendati pilliroost joogikõrte tootmiseks mõeldud tootmisliini. Kogu toodang realiseeriti koostööpartneri, Xxxx OÜ, kaudu. Kuna ühing sisuliselt ise arendas jooksvalt tootmisliine ja –meetodeid ning tegemist oli eraldiseisva uuendusliku tootmisüksusega, siis esines erinevaid tagasilööke. Peamiselt olid tagasilöögid tehnilist laadi ning põhjustasid viivitusi või mahajäämust tootmisplaani täitmisel. Üheks märkimisväärseks tagasilöögiks oli tehnoloogiajuht M S ́i poolne ettevõtet kahjustav tegevus, mis seisnes Xxxx OÜ töötajate palgakulude kinnitamises, sh ei vastanud tema kinnitatud palgad tegelikele töötasudele ning tegevus kätkes endas Xxxx OÜ töötajate mõjutamist tegelike palgasummade vahe M S ́ile sularahas üle andmiseks, samuti xxxx OÜ arvete kinnitamine kohati 20% juurdehindlusega, kontorimööbli soetamist selle kasutamiseks xxxx OÜ tegevuses. Eelnevalt nimetatust kasvas välja kohtuvaidlus (töövaidlus 2-23-7269) millest tulenevalt tekkisid olulised viivitused ühingu tootmisvõimsuse arendamises, samuti kulud vaidlustele ning uue tööjõu leidmisele. Vaidlus on käesoleva avalduse esitamise seisuga pooleli. 2025.a lõpuks oli selge, et planeeritud tootmisvõimsused ei ole saavutatavad ilma märkimisväärsete lisainvesteeringuteta. Tootmise arendamiseks planeeritud erinevate tootmisliini komponentide paigaldamine ja seadistamine ei kulgenud oodatud tempos. Kuna seotud isikute panus ettevõttesse on olnud märkimisväärne kaaluti erinevaid võimalusi ettevõtte kapitaliseerimiseks. Edasi minnes oli PRIA ́lt täiendavalt laekumas arvestatav toetussumma. Siiski otsustati alustada likvideerimismenetlust sh eesmärgiga peatada võlgade kuhjumine. Lõpetati töölepingud ning anti ära tegevuses kasutatud pinnad. Käesolevaks hetkeks on jõutud tõdemuseni et isegi kui kreeditoridega saavutataks kokkulepe nõuete vähendamise või neist loobumise osas, siis PRIA tagasinõue põhjustaks ikkagi ettevõtte pankroti. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on võlgnik olukorras, kus kohustused ületavad vara väärtust. Võlg Maksu- ja Tolliameti ees summas 68 673.28 eurot, sellest tasumisgraafikus on 23 979.09 eurot. Lisaks on Võlgnikul arvestatavad kohustused töötajate, samuti endiste omanike või nendega seotud juriidiliste isikute ees. Meetme „Bioressursside väärindamise investeeringutoetusese“ raames on PRIA taotlejale Reed Straw OÜ-le määranud toetuse summas 509 021.20 eurot, millest välja on makstud toetus summas 463 127.93 eurot. Taastekava üldtingimuste määruse (§ 5 lg 1 p 4) kohaselt peab toetuse saaja vastama muuhulgas nõudele: ta ei ole pankrotis ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust. Seega PRIA-l on oma õigus toetuse määramise otsus kehtetuks tunnistada ning projektile eraldatud toetus tagasi nõuda kui toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja seeläbi ei ole võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud tulemuste saavutamist. (§ 11 lg 1 p 4).

Võlgniku teabenõude vastuse kohaselt kassa puudub. Transpordiameti andmetel puuduvad võlgniku nimele registreeritud mootorsõidukid, kuid võlgniku nimele olid registreeritud alljärgnevad sõidukid, mis on võõrandatud: XXXX TRAILER, reg.märk xxxx, reg. 2024, võõrandatud 27.01.2026 Xxxx OÜ-le (xxxx); XXXX, reg.märk xxxx, reg. 2024, võõrandatud 10.02.2026 Xxxx OÜ-le(xxxx); XXXX, reg.märk xxxx, reg. 2023, võõrandatud 25.07.2025 Xxxx OÜ (xxxx). Sõidukil on seatud 10.03.2026 käsutamise keeld Xxxx OÜ ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok poolt. Võõrandatud sõidukite müügihindu ei ole aruande seisuga võimalik esitada. Ajutine haldur palus oma teabenõudes võlgnikule võõrandatud varade kohta esitada kõik andmed kuid likvideerija suunas halduri küsima varade kohta raamatupidajalt. Juhul kui kuulutada välja võlgniku pankrot tuleb need hinnad täiendavalt välja selgitada. Võlgniku teabenõude vastuse kohaselt on Reed Straw OÜ ja Xxxx OÜ sõlminud 15.01.2024 varade tagasiomandamise lepingu, millega ostja omandab Red Straw OÜ omandis ja valduses olevad esemed, domeenid xxxx.com ja xxxx.ee ning kaubamärk xxxx – XXXX. Vara ostuhinnaks on lepingus 2 058 456.61 eurot, millest osa loeti tasutuks tasaarvestuse tulemusel ja osa ostuhinnast kuulus tasumisele. Kokkuvõttes puudub võlgnikul igasugune vara. Võlgniku kohustused Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul kohustused 15 töötaja ees, kokku summas 131 919.29 eurot. Maksu-ja Tolliameti vastusest ajutise halduri päringule nähtub, et Töötamise registris on töölepingud lõpetatud. Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse nähtub, et võlgniku osas menetluses olevad täitemenetlused seisuga 13.04.2026 puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 20.04.2026 seisuga maksuvõla suuruseks 76 412.12 eurot, millele lisandub arvutatud arvestuslik intress 4 648.02 eurot. Võlgnikuga seotud kohtuvaidlused ainsaks menetluses olevaks kohtuvaidluseks on Harju Maakohtu menetluses olev tsiviilasi nr 2-23-7269 M S hagiavalduses Töövaidluskomisjoni menetluses olnud töövaidlusasjas nr 4-1/1845/22, töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ning hüvitise väljamõistmise nõudes. Kahe töötaja osas on töövaidluskomisjoni otsused, mis on jõustunud. Võlgniku kohustused raamatupidamise andmetel kokku moodustavad 490 663.56 eurot. Lisandub bilansiväline kohustus PRIA ees - tagasinõue summas 463 127.93 eurot. Kõik kohustused kokku 953 791.49 eurot.

2-26-2115 Võlgnik on edastanud registrile varasemate majandusaastate aruanded kuni 2024. aastani. 2025. majandusaasta kohta on aruanne registrile esitamata, kuid esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Aruannetega kajastamata finantsandmeid on võlgnik lisanud pankrotiavaldusele. Võlgniku poolt registrile esitatud 2023.a majandusaasta aruande kohaselt (perioodi kohta 05.07.2022 - 31.12.2023) oli varasid kokku 1 362 253 eurot, sellest käibevara 184 412 eurot (raha 104 023, nõuded ja ettemaksed 57 363 ja varud 23 026). Põhivarad on väärtuses 1 177 841 eurot (materiaalsed põhivarad 982 321 ja immateriaalsed põhivarad 195 520). Kohustusi on kokku 2 042 580 eurot, millest lühiajalisi kohustisi (võlad ja ettemaksed) on kokku 141 412 eurot ja pikaajalisi kohustisi (laenukohustised) on 1 901 168 eurot. Aruandeaasta kahjumiks on -682 827 eurot, kokku moodustab omakapital -680 327 eurot. 2023. aasta müügitulu oli 3 728 eurot. Suuremaks kuluks oli tööjõukulu 456 514 eurot ja tegevuskulud summas 267 708 eurot. Tegevusaruande kohaselt oli ettevõtte eesmärgiks saada maailma suuremaks pillirookõrte tootjaks: “Viimase pooleteise aasta jooksul on ettevõte töötanud välja Eestis maailma esimese täisautomaatse pillirookõrte tootmisliini, tänu millele saab ettevõte pakkuda tulevikus suures koguses looduslikke joogikõrsi madalate hindadega. Ettevõtte ärimudel näeb ette tulevikus 250 miljoni kõrre tootmist ja selle eesmärgi jõudmiseks kasutatakse välist kapitali.“ Võlgniku registrile esitatud 2024.a majandusaasta aruande kohaselt on olnud varasid kokku 1 493 475 eurot, sellest käibevara 239 042 eurot (raha 51 258, nõuded ja ettemaksed 128 752 ja varud 59 032). Põhivarad on väärtuses 1 254 433 eurot (materiaalsed põhivarad 1 250 856 ja immateriaalsed põhivarad 3 577). Kohustusi on kokku 2 016 108 eurot, millest lühiajalisi kohustisi (võlad ja ettemaksed) on kokku 1 823 207 eurot ja pikaajalisi kohustisi (laenukohustised on 53 571) ja (sihtfinantseerimine 139 330) on kokku 192 901 eurot. Aruandeaasta kasumiks on 288 337 eurot, kokku moodustab omakapital -522 633 eurot. 2024. aasta müügitulu oli 43 213 eurot ja muud äritulud 1 234 243 eurot. Suuremaks kuluks on olnud tööjõukulud 505 598 eurot ja tegevuskulud summas 243 734 eurot. Tegevusaruande kohaselt oli ettevõtte eesmärgiks saada maailma suuremaks pillirookõrte tootjaks. Viimase pooleteise aasta jooksul on ettevõte töötanud välja Eestis maailma esimese täisautomaatse pillirookõrte tootmisliini, tänu millele saab ettevõte pakkuda tulevikus suures koguses looduslikke joogikõrsi madalate hindadega. Ajutine pankrotihaldur rõhutab 2024.a tegevusaruande järgmist lõiku: „Reed Straw OÜ tootmisliinil töödeldakse pilliroogu mehhaaniliselt ning lisaaineid kõrre loomisel ei kasutata. Seetõttu on toode naturaalne ning selle saab pärast kasutamist biolagunevate toidujäätmete konteinerisse visata. Kompostiks laguneb kõrs vähem kui aastaga. Ettevõtte ärimudel näeb ette tulevikus ligikaudu 250 miljoni kõrre tootmist ning selle eesmärgini jõudmiseks kasutatakse välist kapitali. 2024. aastat iseloomustasid kõrged kulud tootmismahtude kasvatamiseks ning tootmisvõimekuse loomiseks. Ettevõte on hästi positsioneeritud tootmismahtude kasvatamiseks 2025. aastal”. Ajutise halduri rõhutus on välja toodud seetõttu, et nähtuvalt käesoleva aruande p.-st 4.1. on võlgnik esitanud haldurile kogu oma tootmiseks vajamineva vara müügilepingu dateeritud 15.01.2024, millest nähtuvalt talle varasid ja valdavas osas kohustusi alles ei jäänud. Nimetatud asjaolu aga 2024.a majandusaasta aruandes ei kajastu, nähtuvalt 2024.a majandusaasta aruandest on varad ja kohustised suurusjärgus samad kui aastal 2023. Veelgi enam – võlgnik ise kinnitab tegevusaruandes, et on tugevalt investeerinud tootmisse, toodab jätkuvalt ja positsioneerib ennast perspektiivikalt. Ajutine

2-26-2115 pankrotihaldur leiab, et tegu on vastuoludega, mida ei ole võimalik kõrvaldada käesoleva aruande esitamise seisuga. Võlgniku teabenõudele lisatud bilansi ja kasumiaruande kohaselt oli 16.01.2026 seisuga võlgnikul varasid kokku 19 100.92 eurot, sellest käibevara 19 115 eurot (raha 19, nõuded ja ettemaksed 16 096 ja varud 3000). Põhivarad (materiaalsed põhivarad) -14 eurot. Kohustusi on kokku 938 398 eurot, millest lühiajalisi kohustisi (võlad ja ettemaksed) on kokku 301 699 eurot ja pikaajalisi kohustisi kokku 636 699 eurot, millest laenukohustised 173 571 eurot ja sihtfinantseerimine (PRIA taotlus 20.2.02.22-0099 tähtajaga 31.03.2026) 463 127 eurot. Aruandeaasta kasumiks on 3 349 eurot, kokku moodustab omakapital -919 297 eurot. 2025. aasta müügitulu oli 8 691 eurot ja muud äritulud 1 500 eurot. Ajutine pankrotihaldur osundab, et võlgniku poolt esitatud kasumiaruannete võrdlusest nähtub, et võlgnik teostas veel aastal 2025 kulutused summas 905 323.42 eurot, mis kajastati raamatupidamises kirjena „kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel“, samuti on arvestatud põhivara kulumit summas 28 853.94 eurot, olgugi, et võlgnik oli kogu vara võõrandanud lepingu järgi juba jaanuaris 2024. a. Jääb arusaamatuks millist vara valmistati aastal 2025 ja mis on sellest nüüdseks saanud ning millelt arvestati 2025. aastal kulumit. Nimetatud vastuolu ei ole ajalise piiratuse tõttu võimalik käeoleva aruande seisuga kõrvaldada. Tutvudes esitatud materjalidega nõustub ajutine pankrotihaldur võlgniku poolt esitatud avaldusega maksejõuetuse olemasolu osas. Võlgnikul puuduvad töötajad alates 13.01.2026, mil töötajatega töölepingud lõpetati. Võlgnik oli leppinud kokku tootmisseadmete võõrandamises, mis tagasid juba varasemalt antud tegevuse arendamiseks antud laene, millega vabanes valdavas osas oma kohustustest ja mis võlgniku sõnul vajalik kuna võlgniku tegevuse finantseerimise jätkamisest ei oldud enam huvitatud. Eeltoodust tulenevalt võib ajutine haldur asuda seisukohale, et võlgnikul majandustegevus puudub ja selle taastamist ei ole ette näha. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu hiljemalt alates jaanuarist 2026. a, mil töötajatega töölepingud lõpetati ja edasist majandustegevuse toimumist ei nähtu. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, töötajatega on töölepingud lõpetatud ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas. Ajutine haldur ei saa aruande seisuga kinnitada võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud kindlalt tuvastada. Siiski on ajutine pankrotihaldur aruandes välja toonud summaliselt olulises suuruses vastuolusid seoses varade soetamise ja nende võõrandamisega, mis vajavad täiendavat selgitamist. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Igasugune vara, mida võlausaldajate nõuete katteks realiseerida, võlgnikul puudub. Samas on võlgnikul

2-26-2115 teadaolevaid kohustusi 953 791.49 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Võlgniku selgituste kohaselt tekitas ettevõtte makseraskused ja püsiva maksejõuetuse mitmete äririskide realiseerumised, mis lõid paigast finantsprognoosid ja pidurdasid kasvuplaane. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on esialgsel hinnangul käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise pankrotihalduri poolt välja toodud vastuolude osas märgib ajutine pankrotihaldur, et juhul kui nende osas adekvaatset selgitust ei ole võimalik saada, on tõenäoline maksejõuetuse põhuste kvalifikatsiooni muutumine. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia mitmete küsimuste põhjalikumat analüüsi ning tehingute/raamatupidamise kontrolli, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskonto väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt. Võlgniku poolt tehtud tehingute maht on suur, sealhulgas kantud kulude maht, mille põhjendatust käesoleva pankrotiavalduse menetluse piiratud mahu juures ei ole olnud võimalik kõikehõlmavalt hinnata. Seda on võimaik teha edasises menetluses juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja seejuures hinnata, kas võib esineda tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on teinud oma varade (esemed ja seadmed, domeenid xxxx.com ja xxxx.ee ning kaubamärk xxxx – XXXX) osas 15.01.2024 tehingu võlgniku osanikuga Xxxx OÜ, mille tulemusel loeti ostuhinnast osa tasutuks osaniku poolt antud laenu tasaarvestuse tulemusel ja osa pidi laekuma arvelduskontole. Tehingud raamatupidamises samamoodi/samaaegselt esialgsel hinnangul ei kajastu. Viidatud tehingu osas puuduvad halduril ka detailsed andmed ja arvestused mis täpsemalt tasaarvestati ja kui palju pidi tegelikkuses rahaliselt laekuma. Samas on halduri hinnangul hetkel keeruline hinnata, kas see tehing võis asjaolusid arvestades olla kuidagi võlausaldajatele kahjulik, mis omakorda annaks võimaluse hinnata tagasivõitmise nõuete eelduste esinemist. Ajutisel halduril tekkis ka küsimus varade müügiga seonduvalt võimalikust ettevõtte üleminekust, mida tuleks täpsemalt uurida, tulenevalt võlausaldajate seisukohtadest ja soovist.

2-26-2115 PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Reed Straw OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 14,25 töötunni eest 1852.50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 444.60, kokku 2297.10 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutise pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 14,25 tundi, millest asja materjalidega tutvumine ja analüüs – 3,0 h; halduri toimiku koostamine – 0,25 h; teabenõuete koostamine ja saatmine registritele, krediidiasutustele ja kolmandatele isikutele – 2,25 h; teabenõude vastustega tutvumine ja analüüs, sh. arvelduskonto väljavõtetega tutvumine – 4,5 h; kohtule ajutise halduri aruande koostamine – 4,25 h; arvestuses sisalduvad bürookulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 139 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2026. a on töötasu alammääraks 946 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 189.20 eurot. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 14,25 h osas. Samuti vastab ajutise pankrotihaldur tunnitasu määr PankrS § 23 lg 3 sätestatud määrale, millest tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduri tasuks tuleb määrata 14,25 töötunni eest 1852.50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 444.60, kokku 2297.10 eurot. Tasu kuulub väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvele nr xxxx Swedbank AS-is. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvele nr xxxx Swedbank AS-is pangakontole. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses

2-26-2115 ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number xxxx). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata ajutise halduri tasu summas 1166.22 eurot riigi vahenditest arvestades PankrS §-is 23 lg 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära (14,25h x 66.00 eurot + käibemaks) arvestades PankrS § 23 lg 4 toodut. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu (14,25 x 66 + käibemaks) 982.08 eurot. PankrS § 23 lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 940.50 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1166.22 eurot, tasu kuulub väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvele nr xxxx Swedbank AS-is. Ülejäänud osa summas 1130.88 eurot (2297.10-1166.22) palub ajutine pankrotihaldur tasu välja mõista võlgnikult. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 150 lg 4, leiab kohus, et ajutise pankrotihalduri tasu osas, mis ei kuulu hüvitamisele riigi vahendite arvelt summas (1852.50 -940.50) 912 eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb välja mõista võlgniku vara arvelt.