Tartu, 21. mai 2026 Tartu kohtumaja (Kalevi 1, 51010, Tartu, e-post [email protected])
Tsiviilasja number
2-25-21297
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi E.X-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 821 eurot 41 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht XXX-i volitatud esindaja Kristiine Urb
OÜ ),
Kostja E.X (isikukood XXX, elukoht XXX-i) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 08.12.2025 hagi E.X-i vastu 8075 euro 76 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks osaliselt.
2.Mõista E.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 6158 eurot 3 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 1299 eurot 85 senti perioodil 27.03.2024– 14.05.2026 ning edasiulatuv viivis 9,9% aastas põhivõlalt (6158 eurot 3 senti) alates 15.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskuludest 74% E.X-i kanda ning 26% Aktiva Finance Group OÜ kanda. Mõista E.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 769 eurot 60 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (769 eurot 60 senti) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.12.2025 E.X-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 8075 eurot 76 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja 15.07.2022 järelmaksulepingu nr L89009188766 (leping), mille järgi sai kostja krediiti 8990 eurot kauba ostmiseks järelmaksuga (müüja HT Motors Baltic OÜ), mille ta pidi tagastama 60 igakuise 226 euro 46 sendi suuruse osamaksega hiljemalt 15.07.2027. Lepingu järgi oli intress 9,9% aastas, lepingutasu 29 eurot, igakuine haldustasu 90 senti, krediidikulukuse määr oli VÕS § 4062 lg 1 järgi 19,90 % aastas. Hageja selgituste kohaselt järgis krediidiandja lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega, kui ta kontrollis kostja krediidivõimelisust taotluse alusel, sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti andmetest lähtuvalt, kontrollis kosja esitatud teavet avalikest andmebaasidest ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal maksehäireid (dtl 31). Taotluses esitatud andmete alusel lähtuti sellest, et kostja igakuine sissetulek on 1700 eurot ning igakuised kohustused 350 eurot. Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi, tuginedes kosja esitatud andmetele ja kostja aktiivsete maksehäirete puudumisele (dtl 5–8, 30, 31). Kostja ja krediidiandja sõlmisid 16.10.2023 lepingu muutmise kokkuleppe, lepingu numbriks sai L89014175515 (lepingu muudatus). Pooled leppisid lepingu muudatuses kokku, et kostja
saab krediiti 8125 eurot 76 senti (kauba maksumuse jääk), mis tuleb tagastada 60 igakuise osamaksega 205 euro 75 senti hiljemalt 15.11.2028. Lepingu järgi oli intress 9,9% aastas, lepingutasu 15 eurot, igakuine lepingu haldustasu 90 senti. Lepingu krediidikulukuse määr oli kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1 18,63 % aastas. Hageja hinnangul rikkus kostja lepingut ja selle muutmise kokkulepet, kui ta jättis kolm järjestikust osamakset 15.12.2023, 15.01.2024, 15.02.2024 tasumata. Krediidiandja edastas lepingurikkumise tõttu 07.03.2024 kostja lepingujärgsele aadressile XXX teate, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 21.03.2024 ning hoiatas kostjat, et kui kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasu, ütleb ta lepingu üles (dtl 38). Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu 26.03.2024 üles (dtl 39) ning loovutas 28.03.2024 oma lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest hagejale, saates teatise kostja lepingujärgsele aadressile 28.03.2024 (dtl 40). Hageja palus kostjalt välja mõista: põhivõlg 8075 eurot 76 senti intress 566 eurot 79 senti haldustasu 3 eurot 60 senti lepingutasu 15 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 1360 eurot 76 senti perioodil 27.03.2024–08.12.2025 edasiulatuv viivis 9,9% aastas põhinõudelt alates 09.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 840 eurot, lepingulise esindaja kulud 507 eurot ning määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
1.2.Tartu Maakohus andis 26.01.2026 määrusega hagejale tähtaja 10 päeva, et esitada täiendavad selgituste ja tõendite esitamiseks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohus selgitas, et kohtu esialgsel hinnangul ei järginud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus esitada VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 kohase nõude ümberarvutuse. Hageja esitas vastuse 06.02.2026, kus avaldas, et hagejal ei ole käesoleval hetkel esitada täiendavaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvalt. Hageja esitab ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Hageja märkis, et kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid summas 6158 eurot 03 senti ja hagejale on kostja tasunud põhivõla katteks 50 eurot. Seega, arvestades tagasimakstud summad põhivõla katteks, on lepingu muudatuse laenusumma 6208 eurot 3 senti. Kuna kostja ei teinud selle lepingu alusel ühtegi tagasimakset, siis on ülesütlemine (26.03.2024) kehtiv. Hageja esitab ümberarvestuse. Kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis palub hageja alternatiivselt välja mõista: põhivõlg 6208 eurot 03 senti, intressivõlg 86 eurot 76 senti, viivisevõlg 1145 eurot 39 senti perioodi 27.03.2024 kuni 06.02.2026 eest ja viivis alates 07.02.2026 kuni põhinõude summas 6208 eurot 03 senti täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 9,9% aastas.
1.3.Tartu Maakohus võttis 13.02.2026 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 16.02.2026 kl 12.41 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kostjal oli võimalik esitada hagile vastus hiljemalt 09.03.2026. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
2.Tartu Maakohus andis 07.05.2026 hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite ning nõude ümberarvutuse esitamiseks VÕS § 4034 lg 7 mõttes, mis sätestab, et kui krediidiandja rikub tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 mõttes ning muid tasusid (sh lepingutasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Lisaks tuli hagejal täpsustada kostja tehtud tagasimaksete kogusummat ja tasumata põhivõla suurust. Hageja esitas oma täiendused kohtule 14.05.2026. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega, mille kohaselt annuiteetgraafiku korral, kus iga kuumakse pidi olema sama suur, ei ole ümberarvestuse korral põhiosa maksete suurus tõenäoliselt iga kuu sama suur. Hageja esitab ümberarvestuse, kus põhiosamaksed on jaotatud võrdsetes osades lepingujärgse graafiku alusel. Hageja tõi välja, et kostja on krediidiandjale lepingu alusel teinud tagasimakseid 2731 eurot 97 senti. Hagejale on kostja tasunud 100 eurot. Kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loeb hageja 2831 eurot 97 senti tasutuks põhiosa katteks. Hageja arvestab lepingu muudatuse kokkuleppe põhiosaks 6158 eurot 3 senti (8990 eurot – 2731,97 eurot – 100 eurot ) ning jaotab põhivõla maksed võrdselt lepingus sätestatud perioodi peale. Hageja esitab ümberarvestuse, mille kohaselt on kostja põhivõlgnevus 6158 eurot 3 senti. Kuna kostja ei teinud leping muudatuse alusel ühtegi tagasimakset, siis on 26.03.2024 lepingu ja selle muutmise kokkuleppe ülesütlemine kehtiv. Hageja esitab viivisenõude alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.03.2024 kuni käesoleva dokumendi esitamiseni ehk 14.05.2026 lepingujärgses suuruses 9,90% aastas ehk summas 1299 eurot 85 senti. Hageja selgitas, et kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis palub hageja alternatiivselt kostjalt välja mõista: põhivõlg 6158 eurot 3 senti (8990 eurot – 2731,97 eurot – 100 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 1299 eurot 85 senti perioodil 27.03.2024–14.05.2026 edasiulatuv viivis 9,9% aastas põhivõlalt (6158 eurot 3 senti) alates 15.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni hageja loobus seadusjärgse intressi nõudest perioodil 16.10.2023–26.03.2024.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud, mille tõttu on muutunud kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kohus analüüsib lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (I). Kohus käsitleb seejärel VÕS § 416 kohaseid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eelduseid, põhivõla suurust, intressi ja muid kulusid, määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse ning teeb menetluslikud otsustused (II). I
6.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva
intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
6.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
6.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
6.3.Krediidiandja pidi VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
7.Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud lepingu ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta ei kontrollinud nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisust ega hinnanud kostja muude finantskohustuste olemasolu kostja arvelduskonto väljavõtte alusel erinevalt Riigikohtu praktikas antud juhistest.
7.1.Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on VÕS § 403 4 lg 13 kohasel hageja tõendamiskoormis. Kohus selgitas tõendamiskoormist ning andis hagejale kaks võimalust enda nõuet täpsustada ja esitada täiendavaid tõendeid (dtl 48–50, 65– 68), kuid hageja ei tõendanud kostjalt arvelduskonto väljavõtte küsimist ega ka seda, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks .
7.2.Krediidiandja tugines kostja krediidivõimelisuse hindamisel peamiselt kostja enda esitatud andmetele, sh lähtus kostja igakuiste finantskohustuste suuruse tuvastamisel vaid kostja avaldatust (dtl 6, 30). Kostja sissetulekuid kontrolliti päringuga Maksu- ja Tolliametile ning tuvastati, et kostja oli ise avaldanud tunduvalt suurema sissetuleku (dtl 6). Päringutega avalikesse registrisse tuvastas krediidiandja enda väitel, et kostjal puudusid maksehäireid, kuid maksehäirete kontrolli tõend on koostatud 08.12.2025 ehk pärast lepingu sõlmimist (dtl 6, 31).
7.3.Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et krediidiandja küsis kostjalt lepingu sõlmimisel ja muutmise kokkuleppe sõlmimisel arvelduskonto väljavõtet ega ka seda, et muu
teave oli kostja sissetuleku ja kohustuste kontrollimiseks piisav, rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tegemata on ka asjakohaseid andmekogude päringud. Hageja ei esitanud ka 14.05.2026 seisukohas täiendavaid tõendeid ei esitanud, kuid esitas oma nõude ümberarvutuse (dtl 70–74).
7.4.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et kõik kostja tasutud maksed loetakse tasutuks põhivõla (ja seadusjärgse intressi) katteks ning muid tasusid (sh lepingutasu) kostja krediidiandjale ega hagejale ei võlgne. Hageja esitatud alternatiivne nõue piirdub vaid põhivõla, seadusjärgse intressi, sissenõudmiskulude ning lepingujärgse viivisega. Kohus analüüsib järgnevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kaasnevaid tagajärgi ning lepingu ja selle muutmise kokkuleppe ülesütlemise eeldusi. II
8.Krediidiandjal oli õigus pooltevaheline leping kehtivalt üles öelda, eeldusel, et täidetud olid järgmised ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused VÕS § 416 mõttes. Krediidiandja ütles lepingu ja selle muutmise kokkuleppe kehtivalt üles eeldusel, et: krediidiandja esitas kostjale lepingu ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist krediidiandja pakkus tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.
8.1.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et krediidiandjaa on teinud lepingu ülesütlemise avalduse ning kostja on selle kätte saanud. Lepingu ülesütlemise teade on saadetud kostja elukoha aadressile (dtl 8, 39). Kohus kontrollis, et märgitud aadress Käo tee, 22–7, Elva linn, XXX, oli kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht 16.05.2022–05.05.2025.
8.2.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja oli VÕS § 416 lg 1 mõttes lepingu ülesütlemise ajal 26.03.2024 viivituses kolme järjestikuse maksega 15.12.2023, 15.01.2024, 15.02.2024 (dtl 8, 34, 70). Lepingu muudatus sõlmiti 16.10.2023 (allkirjastati 07.11.2023) ning esimene osamakse oli 15.12.2023 (dtl 32–35), kuid kostja ei tasunud mitte ühtegi osamakset.
8.3.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud ka seda, et krediidiandja tegi kostjale ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks VÕS § 416 lg 1 mõttes koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja edastas 07.03.2024 kostja enda poolt avaldatud kodusele aadressile lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 8, 38).
9.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et krediidiandja pakkus enne tarbijakrediidilepingu erakorralist ülesütlemist kostjale VÕS § 416 lg 2 järgi kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimise võimaluse (dtl 38). Krediidiandja saatis kostjale 07.03.2024 teate, milles selgitas, et „Anname Teile täiendava (viimase) tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja Teenuselepingu nõuetekohasele täitmisele asumiseks. Sama tähtaja kestel ootame Teid läbirääkimistele makseprobleemide lahendamiseks, kusjuures rõhutame, et Teie ja Inbanki vaheline koostöö on väga oluline tekkinud olukorra lahendamiseks“.
9.1.Riigikohus on leidnud, et krediidiandja peab sõnastama tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avalduse selliselt, et laenusaaja saaks üheselt aru, et tal on võimalus pidada pangaga läbirääkimisi. Riigikohtu hinnangul ei saa VÕS § 416 lg 2 nõuetele vastavaks
läbirääkimiste võimaluse pakkumiseks pidada lauset: „Küsimuste tekkimise korral palume teil võtta ühendust alltoodud kontaktidel“. Samas on Riigikohus selgitanud, et ainuüksi võimalik läbirääkimiste võimaluse pakkumata jätmine VÕS § 416 lg 2 nõudeid rikkudes ei mõjuta tarbijakrediidilepingu ülesütlemise kehtivust (RKTKo 03.06.2020, 2-17-7502/66, p 16).
9.2.Kohus leiab, et kostjale 07.03.2024 saadetud teade, milles pakuti kostjale võimalust pidada krediidiandjaga läbirääkimisi oli piisav, et kostjale oleks üheselt arusaadavad, et tal on võimalik pidada krediidiandjaga läbirääkimisi (dtl 38). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hageja tõendanud, et kõik lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud ning krediidiandja ütles pooltevahelise lepingu 26.03.2024 kehtivalt üles. Lisaks on hageja tõendanud nõude loovutamist krediidiandjalt hagejale, mis saadeti samuti kostja elukoha aadressile (dtl 40).
10.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi osaliselt rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6158 eurot 3 senti, perioodil 27.03.2024–14.05.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 1299 eurot 85 senti ning edasiulatuv viivis 9,9% aastas põhivõlalt (6158 eurot 3 senti) alates 15.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja täpsustas enda nõuet selliselt, et loobus seadusjärgse intressi nõudest perioodil 16.10.2023–26.03.2024. Kuna krediidiandja ütles lepingu kehtivalt üles, muutus ülesütlemisega kogu võlgnevus sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 195 lg 2 ja 108 lg 1 kohaselt kogu põhivõla tasumist. Hagejal on lepingu muudatuse kohaselt õigus nõuda kostjalt intressi 9,9% aastas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi. Hagejal on lepingu muudatusest tulenevate kohustuste täitmisega viivitamisel õigus nõuda kostjalt viivist 9,9% aastas (dtl 33). Intressinõudest hageja loobus.
11.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas haginõuded ligikaudu 74% ulatuses. Seega jäävad hageja kuludest 74% kostja kanda ning hageja kanda 26% kostja kuludest. Kostjal menetluskulud puudusid.
12.Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega 08.12.2025 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv on 840 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (km-ta) kolme tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot (dtl 41-42). Hageja palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõista käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast viivist. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul seisukohta vastaspoolelt. 12.1 Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 840 eurot. Riigilõiv on menetluskulu, tasumise kohustus tuleneb TsMS § 138 lg 2 järgi seadusest. 12.2 Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu
lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, dokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj). 12.3 Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu 2 tundi aega ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Menetlusdokumendi sisu ja ülesehitust arvestades on aru saada, et tegemist on etteantud vormiga, kus on täidetud vajalikud kohad. Kohus arvestab, et tegemist on tüüphagiga ning sarnase teenuse turuhind on tavapäraselt olnud kindlaks määratud summana 85–100 eurot. Seega on hageja vajalikuks ning põhjendatud õigusabikuluks 200 eurot (ilma km-ta). Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1040 eurot (840 + 200). Kuna hageja kantud menetluskulud jäid hagi osalise rahuldamise tõttu kostja kanda 74% ulatuses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 769 eurot 60 senti.
12.4.Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 769 eurot 60 senti. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.