Võlaõigus

2-25-11510

2-25-11510 Asjaolud Hagiavalduse kohaselt tuleneb Aktiva Finance Group OÜ (hageja) nõue N M (kostja) vastu kostja ja AS-i I vahel 25.07.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr L89009282769, mille alusel kostja sai laenu 1080 eurot. Lepingu nr L89009282769 krediidi kulukuse määr 33,27% aastas ja intressimäär 22,90% aastas. Krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 05.08.2027, osamaksete arv 60, laenulepingu sõlmimise tasu 35 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue N M vastu ka kostja ja AS-i I vahel 21.06.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89012795984, mille alusel kostja sai kauba maksumusega 630,90 eurot järelmaksuga. Pooled leppisid kokku krediidi kulukuse määras 35,68% aastas ja intressimääras 12,50% aastas. Igakuine lepingu haldustasu 3,15 eurot. Kostja kohustus tagastama talle võimaldatud krediidi maksegraafiku alusel 24 osamaksena perioodil 15.08.2023– 15.07.2025. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue N M vastu ka kostja ja AS-i I vahel 21.08.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89013432848, mille alusel kostja sai kauba maksumusega 429 eurot järelmaksuga. Pooled leppisid kokku krediidi kulukuse määras 37,95% aastas ja intressimääras 16% aastas. Kostja kohustus tagastama talle võimaldatud krediidi koos lepingutasuga 15 eurot maksegraafiku alusel 12 osamaksena perioodil 10.10.2023–10.09.2024. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue N M vastu ka kostja ja AS-i I vahel 11.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89013648661, mille alusel kostja sai kauba maksumusega 298,72 eurot järelmaksuga. Pooled leppisid kokku krediidi kulukuse määras 31,94% aastas ja intressimääras 25% aastas. Kostja kohustus tagastama talle võimaldatud krediidi maksegraafiku alusel 24 osamaksena perioodil 10.10.2023–10.09.2025. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja 05.11.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu nr L89009282769 järgi oli ülesütlemise hetkeks kostja võlas 05.09.2024, 05.10.2024 ja 05.11.2024 osamaksetega. Lepingu nr L8901343284 ülesütlemise hetkeks oli kostja võlas viimase lepingujärgse osamaksega 10.09.2024. Lepingu nr L89012795984 järgi oli kostja võlas 15.08.2024, 15.09.2024, 15.10.2024 ja 15.11.2024 osamaksetega. Lepingu nr L89013648661 järgi oli kostja võlas 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 osamaksetega. AS I loovutas 27.11.2024 kostja vastase nõude hagejale, mille kohta saadeti teatis kostjale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks on krediidiandja kostja maksevõimet lepingu nr L89009282769 sõlmimisel hinnanud kostja laenutaotluse, maksehäireregistri väljavõtte (maksehäired puudusid) põhjal. Taotluses märkis kostja sissetulekuks 1350 eurot ja igakuiseid kohustusi oli summas 480 eurot. Sissetulekuid kontrolliti Maksu- ja Tolliametist. Esialgne krediidiandja tuvastas keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 1255,95 eurot. Laenumaksetega on kostja igakuised kohustused 514,65 eurot (480+34,65). Kostjale jääb peale laenumakset kätte igakuiselt 741,30eurot (1255,95-480-34,65). Lepingu nr L89012795984 sõlmimisel on krediidiandja kostja maksevõimet hinnanud kostja laenutaotluse, maksehäireregistri väljavõtte (maksehäired puudusid) põhjal. Taotluses märkis kostja sissetulekuks 1400 eurot ja igakuiseid kohustusi oli summas 680 eurot. Esialgne krediidiandja lähtus taotluses märgitud sissetulekust. Laenumaksetega on kostja igakuised kohustused 716,34 eurot (680+36,34). Kostjale jääb peale laenumakset kätte igakuiselt 683,66 eurot (1400-680-36,34). Lepingu nr L89013432848 sõlmimisel on krediidiandja kostja maksevõimet hinnanud kostja laenutaotluse, maksehäireregistri väljavõtte (maksehäired puudusid) põhjal. Taotluses märkis kostja sissetulekuks 1350 eurot ja igakuiseid kohustusi oli summas 790 eurot. Esialgne krediidiandja lähtus taotluses märgitud sissetulekust. Laenumaksetega on kostja igakuised

2-25-11510 kohustused 833,14 eurot (790+43,14). Kostjale jääb peale laenumakset kätte igakuiselt 516,86 eurot (1350-790-43,14). Lepingu nr L89013648661 sõlmimisel on krediidiandja kostja maksevõimet hinnanud kostja laenutaotluse, maksehäireregistri väljavõtte (maksehäired puudusid) põhjal. Taotluses märkis kostja sissetulekuks 1450 eurot ja igakuiseid kohustusi oli summas 690 eurot. Esialgne krediidiandja lähtus taotluses märgitud sissetulekust. Laenumaksetega on kostja igakuised kohustused 706,41 eurot (690+16,41). Kostjale jääb peale laenumakset kätte igakuiselt 743,59 eurot (1450-690-16,41). Inbank arvestas, et krediidiotsuse tegemisel peab kliendi igakuistest sissetulekutest üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Täiendavalt võeti arvesse asjaolu, et krediiditaotluse esitamisel oli tarbija juba kliendisuhtes krediidiandjaga ning puudusid igasugused viited sellele, et tarbijal oleksid makseraskused. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt: - lepingu L89009282769 alusel hageja kasuks välja põhivõlgnevus 817,41 eurot, intress 57,18 eurot, haldustasu 8,70 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 118,93 eurot, viivised alates 17.07.2025 kuni põhinõude summas 817,41 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 22,9% aastas; - lepingu L89012795984 alusel põhivõlgnevus 354,46 eurot, intress 24,10 eurot, haldustasu 12,60 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 28,15 eurot, viivis alates 17.07.2025 kuni põhinõude summas 354,46 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 12,5% aastas; - lepingu L89013432848 alusel põhivõlgnevus 42,08 eurot, intress 0,95 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4,28 eurot, viivis alates 17.07.2025 kuni põhinõude summas 42,08 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 16% aastas; - lepingu L89013648661 alusel põhivõlgnevus 138,39 eurot, intress 28,32 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 21,98 eurot ja viivis alates 17.07.2025 kuni põhinõude summas 138,39 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 25% aastas. Kohtu seisukoht TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 11.10.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei täitnud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise kohustust VÕS § 4034 kohaselt. Krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

2-25-11510 hoolsusega. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja järelmaksulepingute sõlmimisel kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud, seega kostja krediidivõimelisus jäi sisuliselt tuvastamata. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 403 4 lg 7 3. lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 403 4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 23.09.2025 lepingu nr L89009282769 ümberarvestuse. Kostja pidi laenu maksma 05.09.2022–05.08.2027. Kostja on tasunud laenu kokku 836,86 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed 05.09.2022 kuni 05.08.2026 täielikult ning 05.09.2026 osaliselt. Hageja palus alternatiivselt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni esitatud graafiku alusel. Järelmaksulepingute osas märkis hageja, et VÕS § 4034 lg 7 arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg on saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (24.11.2023 Riigikohtu lahend 2-2113098). Lepingu nr L89012795984 lõpptähtaeg on saabunud 15.07.2025, lepingu nr L89013432848 lõpptähtaeg on saabunud 10.09.2024 ja lepingu nr L89013648661 lõpptähtaeg on saabunud 10.09.2025. Sellest tulenevalt loeb kohus, et järelmaksulepingud lõppesid tähtaja saabumisega, mitte ülesütlemisega.

2-25-11510 VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Laenulepingu L89009282769 alusel väljastati kostjale laenu 1080 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodi 05.09.2022–05.08.2027. Kostjalt on toimunud laekumisi 836,86 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed 05.09.2022 kuni 05.08.2026 täielikult ning 05.09.2026 osaliselt. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. TsMS § 369 alusel võib laenusumma (osamaksed) välja mõista ka tulevikku suunatult, lähtudes eeldusest, et kohustatud isik ei täida oma kohustust vabatahtlikult ka edaspidi. Kohus peab nõuet põhjendatuks arvestades, et kostja ei ole teinud ühtegi osamakset pikemat aega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 314,93 eurot edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksetena. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivise igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Hageja väidete kohaselt sai kostja lepingu nr L89012795984 kohaselt krediiti summas 630,90 eurot. Antud lepingu alusel on hagiavaldusele lisatud laenude tagasimaksete väljavõtte kohaselt kostja tagasimakseid teinud kokku summas 440,08 eurot (hagiavalduses märgitud vaid põhiosa katteks 276,44 eurot). Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis on lepingust tulenev tagastamata põhiosa summas 190,82 eurot (630,90-440,08). Seega tasumata põhivõlgnevus on 190,82 eurot. Kostja sai lepingu nr L89013432848 kohaselt krediiti summas 429 eurot. Antud lepingu alusel on hagiavaldusele lisatud laenude tagasimaksete väljavõtte kohaselt kostja tagasimakseid teinud kokku summas 479,15 eurot (hagiavalduses märgitud vaid põhiosa katteks 386,92 eurot). Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis on lepingust tulenev tagastamata põhiosa summa 0 eurot. Kostja sai lepingu nr L89013648661 kohaselt krediiti summas 298,72 eurot. Antud lepingu alusel on hagiavaldusele lisatud laenude tagasimaksete väljavõtte kohaselt kostja tagasimakseid teinud kokku summas 180,51 eurot (hagiavalduses märgitud vaid põhiosa katteks 160,33 eurot). Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis on lepingust tulenev tagastamata põhiosa summas 107,90 eurot (298,72-190,82). Seega tasumata põhivõlgnevus on 107,90 eurot. Seega kohus jätab rahuldamata lepingust nr L89009282769 tuleneva põhivõla nõude 505,66 eurot, intressi nõude 53,73 eurot, haldustasu nõude 8,70 eurot ja sissenõudmiskulude nõude 40 eurot. Samuti lepingu nr L89012795984 põhivõlgnevus summas 163,64 eurot, intressi 24,10 eurot, haldustasu 12,60 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Samuti lepingu L89013432848 põhivõlgnevuse 42,08 eurot, intressi 0,95 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot. Samuti lepingu L89013648661 alusel põhivõlgnevuse summas 30,49 eurot, intressi 28,32 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Antud juhul tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb arvestada viivist viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades koostoimes VÕS § 113 lg 1 ls 2. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka

2-25-11510 viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli 01.01.2023–30.06.2023 10,5% aastas, 01.07.2023–31.12.2023 12% aastas, 01.01.2024– 30.06.2024 12,5% aastas, 01.07.2024–31.12.2024 12,25% aastas ning alates 01.01.2025 on see 11,15% aastas. Seega kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised järelmaksulepingust nr L89012795984 tulenevalt 16,13 eurot (alates 16.07.2025 kuni 15.05.2026) ja järelmaksulepingu nr L89013648661 järgi 7,41 eurot (alates 11.09.2025 kuni 15.05.2026) ning edaspidise viivise kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevas seadusjärgses määras. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Laenulepingu nr L89009282769 osas rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude. VÕS § 4034 lg 7 alusel puudub hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu ja lepingute haldustasu, mistõttu jätab kohus need nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31). Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (2111,94 eurot) ning sissenõutavaks muutunud põhinõude summat 635,31 eurot. Seetõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus resolutsioonis). (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.