Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
15. mai 2026, Haapsalu
Tsiviilasja hind
19 686,66 eurot
Tsiviilasi
M.G hagi D.A vastu võla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kristel Kangilaski
2-24-14119
Kostja D.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat K.H Kohtuistungi toimumise aeg
28.10.2025, 03.02.2026 ja 24.03.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.G hagi D.A vastu osaliselt.
2.Mõista D.A (isikukood XXX) M.G (isikukood XXX) kasuks välja põhivõlg 16 079,27 eurot, intress 80,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 2875,11 eurot ja viivis alates 16.05.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla (16 079,27 eurot) jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta 92% menetluskuludest D.A kanda ja 8% menetluskuludest M.G kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV OSA
Hagi asjaolud ja hageja seisukohad
1.Hageja kandis krüptoraha (bitcoinides (dtl 169)) kostja kontrolli all olevasse välismaisesse äriühingusse Divestix Brokerage LLC või kostja kontrolli all olevale investeerimisplatvormile Divestix Brokerage (dtl 89–101, 79 – 80) kokku 17 910,70 USD (dtl 40, 143 - 145). Ülekandeid ei tehtud DivestiX Brokerage KB-le (MV ütlused). Raha kanti hageja kui füüsilise isiku krüptorahakotist Change Investis (dtl 146, MV ütlused). Investeerimisplatvormilt ei olnud aru saada, kes oli raha saajaks, kuid raha ülekandmine kajastus investeerimisplatvormi keskkonnas ja hagejale saadeti raha laekumise kohta vastavad kinnitused (dtl 138, 95), v.a ühe ülekande 3012,83 USD osas, mis investeerimisplatvormil laekumisena kajastus. Hageja sai raha ülekandmiseks juhised MVlt (dtl 136) ja kostjalt. Hageja hinnangul sai kostja raha enda valdusesse (MV ütlused). Hageja on seisukohal, et tegemist oli laenuga, mis tuli tagastada vähemalt ulatuses, milles see üle kanti. Tegemist ei olnud investeeringuga. Kostja lubas korduvalt raha tagastada. Tegelikkuses mingit investeerimist ega kauplemist ei toimunud (MV ütlused).
2.Kostja soovis võtta hageja ees vastutuse p-s 1 nimetatud raha eest. Pooled sõlmisid suuliselt 15.02.2023 kokkuleppe (dtl 150), mille kohaselt kostja kohustus isiklikult tasuma hagejale 17 910,70 USD-d. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja võlgnevuse tasuma alates märtsist 2023. a. igakuiste osamaksetena 1000 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni. Isegi, kui kokkulepet ei sõlmitud 15.02.2023, siis võis see toimuda mõnel teisel kuupäeval veebruaris 2023 (SA ütlused). Kuna kostja rikkus suulist kokkulepet, siis otsustasid pooled kostja kohustuse fikseerida kirjalikult, mida kinnitavad poolte vahel toimunud läbirääkimised laenulepingu sõlmimiseks (dtl 41 – 42). Kostja koostas ise laenulepingu koos maksegraafikuga (dtl 43, 81, 82), milles kostja kinnitas, et on saanud hagejalt enne lepingu sõlmimist laenu 17 910,70 eurot ja mille kostja kohustus tagastama lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja pidi laenu tagastama 05.07.2025. Kostja pidi tasuma laenusummalt intressi iga kuu 05. kuupäevaks. Intressimäär oli 2%. Pooled leppisid kokku, et kui kostja hilineb intressi maksmisega rohkem kui 7 päeva, siis muutub kogu laen tervikuna koheselt sissenõutavaks (lepingu p 2.3.5). Hageja tegi kostja koostatud laenulepingusse muudatusi ja lisas maksegraafiku, allkirjastas selle ja saatis kostjale allkirjastamiseks 04.10.2023 (dtl 45), millest kostja keeldus (dtl 45) hageja tehtud muudatuste tõttu. Kostja väitel on lepingu p 2.1.1. vastuolus maksegraafikuga. Hageja kustutas lepingust punkti, milles oli sätestatud, kumb pool kannab ülekande kulud. Hageja hinnangul tuleb lugeda laenuleping sõlmituks sõnastuses, milles kostja selle koostas. Pooled saavutasid lepingu põhitingimuste osas kokkuleppe. Kui lepingut ei saa lugeda sõlmituks hageja tehtud muudatustega, siis tuleb see lugeda sõlmituks kostja koostatud tingimustel. Kui tegemist oleks olnud investeeringuga, siis ei oleks kostja pakkunud selle tagastamist laenuna.
3.Hageja on seisukohal, et kostja vastutus tuleneb eelviidatud lepingust, mis on sõlmitud VÕS § 396 lg 2 alusel. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust laenu tagastada ega ole teinud intressimakseid. Kogu laen on muutunud sissenõutavaks vastavalt laenulepingu p-le
2.3.5.Alternatiivselt loeb hageja laenulepingu hagiga ülesöelduks. Hageja nõuab kostjalt laenu summas 17 910,70 eurot, intressi perioodi 01.01.2024 – 12.02.2024 eest summas 450,18 eurot
ja viivist perioodi 13.02.2024 – 18.09.2024 eest seadusjärgses määras kokku summas 1193,51 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni.
4.Alternatiivselt on kostja võtnud kohustuse üle VÕS § 175 lg 1 alusel või kohustusega ühinenud. Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad
5.Kostja vaidles hagile vastu.
6.Hageja enda tõenditest nähtub, et kostja äriühing GE OÜ (dtl 69 – 71, dtl 95) kandis raha DivestiX Capital KB-le, kelle koosseisu kuulus Divestix Brokerage investeerimisplatvorm (dtl 95, MV ütlused) Forexiga kauplemiseks tehtud investeeringuna (dtl 136, dtl 205, MV ütlused), v.a üks ülekanne 3012,83 USD, mille puhul krüptorahakoti aadress erines teistest ja mille ülekandmise juhised andis M V (dtl 136). Kostja hinnangul kanti raha MVle. Hageja tõenditest ei nähtu, et hageja/GE OÜ oleks ülekandeid teinud kokku 17 910,70 USD.
7.Divestix Brokerage investeerimisplatvormil oli konto GE OÜ-l, mitte hagejal. Tsiviilasjas nr 223-5997 kinnitas hageja, et tegemist oli hoopis YY rahaga, mis Divestix Brokerage KB-le kanti (dtl 197 – 204). Ka 06.03.2023 e-kirjavahetuses on hageja nõudnud kostjalt raha tagastamist koos intressiga YY kontole (dtl 205).
8.Kostjal ei olnud seoses raha kandmisega DivestiX Brokerage-le ühtegi isiklikku kohustust. Kostja ei ole hagejalt ega GE OÜ-lt laenu saanud ega hagejaga laenulepingut sõlminud (dtl 45) ei veebruaris 2023 (dtl 206) ega 2023 lõpus kirjalikult. Hageja varasem käitumine kinnitab, et ta ei oleks kostjale andnud suulise lepingu alusel füüsilisele isikule laenu ilma tagatise ja kirjaliku lepinguta (dtl 178 – 194).
9.Kostja ei ole soovinud vastutada hageja äriühingu GE OÜ ärilise investeeringu eest. Kostja kirjutas hagejale 26.10.2023, et ta ei ole saadetud lepinguprojektiga nõus. Kuna pooled ei ole lepingut sõlminud, siis ei saa hageja nõuded olla muutunud sissenõutavaks. Kostja vastutus ei tulene VÕS § 396 lg-st 1 ega VÕS § 396 lg-st 2. Samuti ei ole kostjal kohustust VÕS § 175 lg 1 ega VÕS § 178 lg 1 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab
otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
11.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
12.Käesolevas asjas järeldub kohtule esitatud tõenditest, et hageja kandis kostja isiklikus valduses olnud investeerimisplatvormile nimega „DivestiX Brokerage“ krüptoraha (USDT) väärtusega kokku 17 910,70 USD eesmärgiga teenida rahalt tulu (investeerimiseks).
12.1.Asjaolu, et tegemist oli hageja tehtud rahamaksetega, on tõendatud DivestiX Brokerage platvormi kuvatõmmisega (dtl 40), millelt nähtub, et hageja ise oli avanud konto investeerimiseks DivestiX Brokerage platvormil. Seega kajastas platvorm hageja poolt või tema eest tehtud makseid. Kui tegemist oleks olnud GE OÜ või YY maksetega, siis oleks pidanud platvorm kajastama vastava äriühingu kontot ja makseid. Asjaoludest, et YY väitis tsiviilasjas nr 2-23-5997 esitatud hagiavalduse (dtl 196 – 204) p-s 3.8, et tegemist oli YY rahaga ning hageja nõudis 06.03.2023 e-kirjas (dtl 205) raha tagastamist YY-le, ei saa järeldada, et algse võlasuhte pool oligi YY. Tegemist oli YY väitega, mille tõendamiseks esitati tsiviilasjas nr 2-23-5997 hageja 06.03.2023 e-kiri, kuid käesolevas asjas on hageja esitanud lisatõendi, millest järeldub, et hagejal endal oli investeerimisplatvormil DivestiX Brokerage avatud konto, millel kajastati vaidlusalust rahasummat, millest tulenevalt sai ainult hageja ise olla võlasuhte üheks pooleks, mitte YY. Samuti esitas hageja tõendid, et krüptorahakott, millelt raha kanti, oli tema kui füüsilise isiku valduses (dtl 146 – 147). Vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
12.2.DivestiX Brokerage platvormi kuvatõmmisega (dtl 40) on tõendatud, et hageja kontol kajastus 17 910,70 USD-d, millest järeldub, et hageja tegi vastavas ulatuses maksed. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja kontol kajastunud 17 910,70 USD oleks olnud ebaõige. Asjaolust, et hageja esitatud DivestiX Brokerage platvormi poolt raha vastuvõtmise kinnitused (dtl 139 - 142) ei kajasta kogu summa vastuvõtmist (kajastatud on 14 575,08 USD), ei järeldu, et investeerimisplatvormil kajastatud kogusumma oleks ebaõige. Kohus on seisukohal, et 17 910,70 USD-d ei oleks platvormil kajastatud, kui hageja oleks kandnud sinna vähemas vääringus krüptoraha.
12.3.Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditest järeldub, et võlasuhte teine pool oli Divestix Brokerage platvormi haldav kostja, mitte Rootsi äriühing D C KB. Tunnistaja M V andis ütlusi (dtl 213 – 215), mille kohaselt ütles kostja tunnistajale, et kostjal on olemas Divestix keskkond, mis kaupleb valuutatehingutega. Hageja krüptoraha kanti tunnistajale teadaolevalt krüptorahakotti, mida haldas Divestix keskkond, mida omakorda haldas kostja (ajamärk 00:31:56, 00:47:39). Tunnistaja andis ütlusi ka selle kohta, et kostja ise tegeles investeeringutega ja kontrollis investeerimisroboteid (ajamärk 00:41:38). Klientide jaoks
andis juhiseid raha maksmiseks kostja (ajamärk 00:48:32). Raha tagasimaksmiseks oli vaja kostja kinnitust (00:52:10). Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et tema teada ei kantud hageja raha Divestix Capital KB-le (sealsamas ja ajamärk 00:35:20). Eeltoodut kinnitab ka tunnistaja 28.04.2022 e-kiri kostjale (dtl 100), millest järeldub, et raha ei olnud Divestix Capital KB valduses. Tunnistaja andis ütlusi, millest järeldub, et Divestix Capital KB kaudu plaaniti äritegevust hakata läbi viima (ajamärk 00:41:38), kuid tunnistaja ütlustest ega muudest tõenditest ei järeldu, et hageja raha oleks jõudnud Divestix Capital KB valdusesse ega bilanssi. Eeltoodust järeldub, et kostja haldas füüsilise isikuna ise nii Divestix Brokerage investeerimisplatvormi kui ka kontrollis ja haldas seal kajastatavat klientide raha. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolud, et kostja saatis e-kirju MVle Divestix Capital KB nimel (dtl 89 – 91) ja EE kirjutas 15.02.2022 Teamsi vestluses ettepaneku Divestix Capital KB tutvustusest, mille kohaselt Divestix Capital ettevõtted hõlmavad Divestix Brokerage’i (dtl 91). Nimetatud asjaolud koosmõjus tunnistaja MV ütlustega (kajastatud käesolevas p-s) kinnitavad, et kostja plaanis äritegevust hakata läbi viima Divestix Capital KB ja selleks tehti ettevalmistusi, kuid see ei väära kohtu järeldust selle kohta, et ajal, mil hageja tegi maksed Divestix Brokerage platvormile, haldas platvormi ja sellel kajastatud raha kostja ning hageja raha ei jõudnud Divestix Capital KB-sse.
12.4.Kohtu hinnangul pakkus kostja hagejale investeerimisteenust valuutatehingutega kauplemiseks kostja hallatavate investeerimisrobotite kaudu, mis on tõendatud MV ütlustega (vt p 12.3). Investeerimisteenuse pakkumisele viitab mh ka asjaolu, et hageja kantud raha kajastus kostja hallataval investeerimisplatvormil (dtl 40). Hageja väitel ei pidanud tema jagama investeerimisriski ja ta pidi saama tagasi vähemalt selle raha, mille ulatuses ta sissemakseid tegi (dtl 133). Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendite alusel järeldub, et kostjal oli kohustus hagejale tagastada vähemalt hageja algne investeering. Eeltoodu on tõendatud MV 28.04.2022 e-kirjaga kostjale (dtl 100), milles ta soovib kostjaga arutada, kuidas tagada klientidele nende raha. Juhul, kui puudunuks kohustus vähemalt algne investeering tagastada, siis puudunuks ka vajadus klientidele raha tagada. M V andis ütlusi selle kohta, et klientidel oli võimalik platvormile kantud raha tagasi saada, kuid selleks oli vaja kostja kinnitust (dtl 213, ajamärk 00:30:47, 00:31:10, 00:52:10). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et hageja tehtud maksed ei säilinud mõne investeerimisriski vms tõttu. Seega oli hagejal võimalik raha tagasi saada. Lisaks on eeltoodud asjaolu tõendatud sellega, et kostja oli nõus hagejale raha tagastama, kuid seda laenuna (vt otsuse p 13). Kohus on seisukohal, et kostja väited, mille kohaselt hageja ei oleks raha kostjale andnud ilma kirjaliku lepingu ja tagatiseta, ei oma käesoleval juhul tähendust, sest kohus on tuvastanud võlasuhte hageja ja kostja vahel.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kohustus hageja poolt Divestix platvormile kantud raha tagastama laenuna või mitte. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
13.1.Kohus on seisukohal, et pooled ei sõlminud laenulepingut kirjalikus vormis ja pooled ei jõudnud kokkuleppele laenu tagastamises kirjalikus laenulepingu projektis (dtl 35 – 39) sätestatud tingimustel. Kostja poolt hagejale edastatud laenulepingu projektis (pakkumuses) on sätestatud, et leping jõustub allkirjastamise hetkest (p 4.5). Seega oli kostja tahe, et
pakkumus ja nõustumus loetakse siduvaks hetkest, mil see on allkirjastatud mõlema poole poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lepingut ei allkirjastanud, mistõttu ei saa lepingut lugeda sõlmituks selles sätestatud tingimustel.
13.2.Kohus on siiski seisukohal, et kohtule esitatud tõenditest järeldub, et pooled saavutasid kokkuleppe selles, et kostja maksab hagejale raha tagasi laenuna ja selles osas saab lugeda lepingu sõlmituks. Kostja nõusolekut hagejale raha tagastada laenuna tõendab asjaolu, et kostja ise vormistas laenulepingu projekti (dtl 81) ja saatis selle hagejale 21.09.2023 (dtl 43). Kostja nõustumusele raha tagastada viitab ka poolte e-kirjavahetus 12.09.2023 – 21.09.2023 (dtl 41 - 42). Seega oli poolte eesmärk ja tahe kujundada algne investeerimise võlasuhe ümber laenusuhteks VÕS § 396 lg 2 kohaselt. Kostja tahtele viitab 12.09.2023 e-kiri (dtl 42), milles kostja viitab pooltevahelisele telefonivestlusele ja lubadusele hakata makseid tegema 2024 jaanuari lõpust 1000 eurot kuus. Eeltoodule vastas hageja samal päeval palvega kostjal kokkulepe vormistada põhisumma ja intressiga allkirjastatavaks dokumendiks (dtl 41). Seega oli mõlemal poolel tahe ja ühine arusaam selles osas, et kostja maksab 17 910,70 USD-d hagejale tagasi laenuna. Asjaolu osas, et pooled olid põhisummas kokkuleppele jõudnud, viitab hageja 15.09.2023 e-kiri, milles hageja kirjutas kostjale: „Summa on sama, mis viimasel screenshotil Divestix lehel ehk 17 919 USD“ (dtl 41). Lisaks kajastas kostja enda poolt koostatud laenulepingu projektis sama summat laenusummana (dtl 36). Seega olid pooled saavutanud kokkuleppe selles, et kostja võlgneb hageja ees 17 919 USD-d tähtajalise laenuna, mille kostja lubas tagastada 1000 euro kaupa kuus alates 2024 jaanuari lõpust juba enne kirjaliku lepingu projektide vahetamist poolte vahel. Käesolevas p-s nimetatud kirjavahetusest nähtub, et pooled olid kokku leppinud ka intressi maksmise kohustuses, kuid mitte intressimääras, mis tuli kokku leppida kirjalikus lepingus, mida siduvalt ei sõlmitud. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 2 kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kostja vaid kaalus raha tagastamist selleks, et päästa EH kodu, mille vajadus hiljem ära langes, kuna kohtu hinnangul viitavad eelnimetatud tõendid selgelt poolte vahel kokkuleppele jõudmist, mitte kostjapoolset kaalumist. Kohus jätab arvestamata SA ütlused selle kohta, et hageja ja kostja kohtusid veebruaris 2023 tunnistaja juuresolekul ja sõlmisid laenu tagastamise tingimuste osas kokkuleppe (dtl 215; ajamärk 01:05:20). SA ütlused on vastuolus asjas esitatud kirjalike tõenditega, s.o dtl 150 asuva e-kirjavahetusega, millest nähtub, et pooled leppisid kokku kohtumise 15.02.2023, dtl 208 asuva ekirjavahetusega, millest nähtub, et 15.02.2023 pooled ei kohtunud ja dtl 205 asuva e-kirjaga, millest nähtub, et veel 06.03.2023 ei olnud pooled kokkuleppele jõudnud. Kohus jätab arvestamata ka SA ütlused selle kohta, et pooled kohtusid ka 3-4 kuud hiljem ja sõlmisid suulise kokkuleppe laenu tagastamise tingimuste kohta, sest hageja ei esitanud selle kohta menetluses asjaolusid ega väiteid
14.Kohus on seisukohal, et hageja ütles laenulepingu kehtivalt üles hagiavalduse p-s 1.17 kostja lepingurikkumise tõttu, kuivõrd kostja ei täitnud kokkulepet tagastada hageja poolt tehtud sissemaksed laenuna 1000 euro kaupa kuus alates 2024 jaanuarist. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine kooskõlas VÕS § 399 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatuga. Kohtu hinnangul ei saa lugeda laenulepingut ülesöelduks alates 13.02.2024 lepingu p 2.3.5. alusel, kuivõrd sellises sõnastuses pooled lepingut siduvalt ei sõlminud. Seega on hageja nõue 17 919 USD tagastamiseks põhjendatud. Hageja on konverteerinud oma nõude eurodesse 04.01.2023 kursi alusel (hagi p 1.16), s.o 16 079,27 eurot. Kostja ei ole konverteerimise õigsusele vastuväiteid
esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhinõude summas 16 079,27 eurot.
15.Hagist nähtuvalt nõuab hageja kostjalt intressi maksmist perioodi 01.01.2024 – 12.02.2024 (43 päeva) eest 450,18 eurot. Kohtu hinnangul on nõue põhjendatud osaliselt, arvestades kohtuotsuse p-s 13 tuvastatut. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär enne 01.07.2024 oli 4,25%.1 Nimetatud perioodil oli kostja kasutuses 16 079,27 eurot. 4,25% nimetatud summast on 683,37 eurot (16 079,27*4,25/100). 683,37/365 päeva*43 päeva=80,51 eurot. Kohus rahuldab hageja intressinõude summas 80,51 eurot.
16.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on viivist nõudnud seadusjärgses määras alates põhinõude sissenõutavaks muutumise päevast kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja ütles lepingu kohtu hinnangul üles hagiavaldusega 18.09.2024. Seega muutus põhinõue sissenõutavaks 19.09.2024. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 19.09.2024 – 15.05.2026 eest summas 2875,11 eurot. Viivisearvestus on järgmine:
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.05.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
17.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 92% ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
1 Võlasuhete intressimäär | Eesti Pank
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.