Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.05.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-902
Kohtuasi
N.G hagi R.C vastu kahju hüvitamiseks R.C vastuhagi N.G vastu aluseta saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
R.C 01.04.2025 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
R.C apellatsioonkaebuse hind 901,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja N.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tõnis Kõiv Kostja R.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 28.02.2025 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus R.C kanda. Mõista R.C-lt N.G kasuks välja menetluskulude hüvitis 1240 eurot (käibemaksuga).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R.C-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-902 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.N.G (hageja) esitas 20.01.2021 (täiendatud 27.01.2021) Harju Maakohtule R.C (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 326,31 eurot, vigastuste tõttu saamata jäänud töötasu 650 eurot ning õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
2.Hagiavalduse kohaselt ründas kostja lahtine koer 03.09.2019 kolm korda hagejat, kes sõitis jalgrattaga. Kolmanda rünnaku tagajärjel kukkus hageja hooga üle jalgratta leistangi, mille tulemusena said kahjustada hageja riided ja jalgratas. Tekkinud vigastuste tõttu jäi hagejal saamata ka töötasu. Pärast rünnakuid ei saa hageja rahulikult magada, näeb kogu aeg unes koera rünnakut. Hageja ei saa metsas ega mujal jalutades teiste koertega kohtuda, vaid eemaldub neist kiiresti ja möödub suure kaarega, sest tundis, kuidas tema käed hakkasid värisema. On möödunud üle aasta, kuid vigastatud põlve tekib siiani aeg-ajalt torkav valu – seal oli väike lahtine luukild. Hageja hinnangul on temale tekkinud mittevaraline kahju vähemalt 5000 eurot.
3.16.11.2022 esitatud täpsustuse kohaselt ründas 03.03.2019 kella 07.15 paiku kostja lahtine koer hagejat, kes sõitis jalgrattaga. Rünnaku tagajärjel kukkus hageja hooga üle jalgratta leistangi, mille tulemusena sai hageja kehavigastusi ning kahjustada said hageja riided ja jalgratas. Hageja helistas toibumise järel riiklikule häirekeskuse numbrile 112, kust soovitati pöörduda avaldusega Tallinna Munitsipaalpolitsei (MUPO) poole. Hageja tegi seejärel avalduse MUPO-le. 14.10.2020 tegi MUPO väärteomenetlejana otsuse üldmenetluses (väärteoasi nr 410119013816), milles leidis, et kostja rikkus Tallinna Linnavolikogu 18.04.2013 määruse nr 24 „Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri“ § 2 lg 2 ja § 3 lg 2 nõudeid. Kostja vastuväiteid ei esitanud. Jõustunud väärteootsusega on tõendatud hagiavalduses kirjeldatud sündmuste toimumine. Realiseerus suurema ohu allikale iseloomulik risk ehk hageja koer kui suurema ohu allikas hammustas hagejat. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja hinnangul olid hagi aluseks olevad asjaolud tõendamata. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja koer oleks kedagi rünnanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid töövõimetuse ja tulu kohta, mida ta oma väidetava töövõimetuse tõttu kaotas. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud kahju koosseisu esinemist. Kostja tegi 03.09.2019 kella seitsme paiku hommikul Nõmme-Harku Terviserajal koeraga igahommikust jalutuskäiku, kui nägi suurel kiirusel rattaga liikuvat hagejat koer rihmaga käe otsas. Hageja nähtavale ilmudes kükitas kostja raja kõrvale ja hoidis ohutuse tagamiseks koera kinni. Hageja möödus rattal kostjast ja kümnekahekümne meetri pärast tegi hageja koer äkilise tõmbe, mille tagajärjel kukkus hageja rattalt
2-21-902 maha. Kostja koer ja hageja koer kokku ei puutunud ega üksteise vastu huvi ei tundnud. Kostja jätkas jalutuskäiku ja nägi veel korra kella 07.30–07.45 vahel hagejat. Kostja on korduvalt hagejat näinud rattaga sõitmas koer rihmaga käe otsas, mistõttu seab hageja ise ennast jätkuvalt ohtu, sest koer võib igal ajal ta uuesti rattaga pikali tõmmata. Kostja pole võtnud väärteomenetluses ütlusi andes hageja väiteid õigeks. Kostja ei pidanud vajalikuks teha kulusid selleks, et väärteo otsust vaidlustada. T.W ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks, sest tegemist on hageja abikaasaga, kes oli kallutatud andma ütlusi hageja kasuks. Hageja ütlused tuleb samuti kõrvale jätta, kui ebausaldusväärsed. MUPO otsus tõendab lihtsalt seda, et koer oli lahti, mitte sündmust ennast. Vastuhagi
6.Kostja esitas 17.05.2024 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja alusetult saadud 2051,31 eurot (s.o varaline kahju 976,31 eurot, mittevaraline kahju 1000 eurot ja menetluskulud 75 eurot) koos seadusjärgses määras viivisega alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kõik menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Vastuhagi kohaselt rahuldas Harju Maakohus 24.11.2021 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju 976,31 eurot ning mittevaralise kahju 1000 eurot, kokku 1976,31 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 75 eurot. Kuna tagaseljaotsus oli viivitamata täidetav, pöördus hageja täitmisavaldusega kohtutäituri poole, kes täitis tagaseljaotsuse summas 2051,31 eurot. Täitur täitis tagaseljaotsuse, võttes raha kostja pangakontolt ja nõudes tööandjalt tema töötasu kinni pidamist. Kostja teatas 05.03.2022 kohtule, et soovib esitada kaja ning esitas nõuetekohase kaja 19.04.2022. Kohus rahuldas kaja ning luges 19.04.2022 kajas esitatud vastuväited kostja vastuseks ning jätkas menetlust. Kostja on hagi rahuldamata jätmise korral olukorras, kus ta on täitnud sissenõudjast hageja nõude alusetult, st kostja on alusetult rikastunud. Kuna kohus rahuldas kaja ja menetlus jätkub, siis ei ole tagaseljaotsuse näol tegemist jõustunud lahendiga ning see ei saagi kunagi jõustuda. Hageja vastuväited
8.Hageja palus jätta vastuhagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Käesolevas asjas käib hagimenetlus samade poolte vahel samas vaidluses ja sama eseme kohta.
9.Hageja hinnangul on kostja sooritus tehtud kohustuse täitmisena, mis tuleneb kohtuotsusest. Kohustuse äralangemist ei ole kostja tõendanud. Kohustuse äralangemine võiks tulla kõne alla üksnes juhul, kui kohus jätaks hagi rahuldamata. Sel juhul oleks võimalik esitada alusetu rikastumise nõue, kui hageja ei peaks tagastama kostja poolt talle tasutud summat tagasitäitmise käigus. Praegu ei ole kohus jätnud hagi rahuldamata. Hageja oli veendunud, et tema esitatud hagi on põhjendatud ning ka menetluse taastamise järel tuleks tema hagi rahuldada. Seega ei tekiks uue otsuse tegemise järel alusetu rikastumise nõuet. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 28.02.2025 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju 326,31 eurot ja mittevaralise kahju 500 eurot, kokku 826,31 eurot. Hagi jäi rahuldamata saamata jäänud töötasu 650 euro nõudes. Maakohus märkis, et
2-21-902 kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 väljamõistetavad summad täitmisele ei kuulu, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsusega on hageja nõue täidetud. Ühtlasi rahuldas maakohus kostja vastuhagi alusetu rikastumise nõude osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1150 eurot koos viivisega seadusjärgses määras alates 17.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuhagi jäi rahuldamata 901,31 euro nõudes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kvalifitseeris maakohus hageja nõude riskivastutuse sätete alusel, s.o võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 alusel ning leidis, et kostja vastutuse eeldused on täidetud.
11.1.Vaidlus puudus selles, et hageja sõitis 03.09.2019 jalgrattaga Harku terviseraja piirkonnas. Hagejal oli koer rihmaga parema käe otsas ja jalgratta kiirus võis olla 15–20 km/h (II kd, tl 61–63). Samuti puudus vaidlus selles, et kostja jalutas samal ajal samas kohas lahtise koeraga. Tõendamist on leidnud, et hageja kukkus 03.09.2019 jalgrattaga Harku terviseraja piirkonnas (II kd, tl 61 pöördel, tl 4–5). Väärteootsusega on tõendatud kostja koera rünnak. Nimetatud otsuse kohaselt karistati kostjat väärteo korras koerte ja kasside pidamise eeskirjade nõuete rikkumise eest ja talle määrati rahatrahv 300 eurot (I kd, tl 4–5). Nimetatud otsuse kohaselt ründas kostja koer hagejat hüpates tema jalgratta esimese ratta ette nii, et hageja kukkus hoo pealt üle stange asfaldile pea ees (I kd, tl 4). Samuti andis hageja 31.01.2025 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et kostja koer oli lahti ja kostja koer ründas kolmandal korral hagejat jalgadesse, hüppas jalgadesse põlve kanti (II kd, tl 61 pöördel). Hageja abikaasa andis 06.09.2019 MUPO-le ütlusi selle kohta, et kostja koer tuli uuesti suure jooksuga abikaasa esirattasse nii, et hageja kukkus jalgrattalt üle ratta asfaldi ja kruusatee vahele. Kostja koer abikaasat ei hammustanud (I kd, tl 103 pöördel). Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja abikaasa ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks. Hageja abikaasat on hoiatatud valeütluste andmise eest (I kd, tl 103). Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas hageja tuli koeraga ja nad ei kukkunud kostjaga kohakuti olles. Hageja kukkus pärast kostjast mööda sõitmist mitu meetrit kaugemal ning hageja enda koer pidi hageja pikali tõmbama (II kd, tl 64). Asjaolu, et kostja ei näinud hageja kukkumist, ei tõenda seda, et hageja ei kukkunud kostja koera tõttu.
11.2.Maakohus leidis, et otsuse mittevaidlustamisega tunnistas kostja väärteootsuses tuvastatud asjaolu, et hageja kukkus jalgrattalt kostja koera tõttu. Eluliselt ei olnud usutav, et kostja oleks keeldunud ütluste andmisest olukorras, kus kostja koer hagejat ei rünnanud. Keegi ei jäta vaidlemata midagi, mis on selgelt ebaõige ja mida ei ole toimunud. Seega oli tõendatud kostja koera rünne hageja vastu.
11.3.Maakohtule esitatud ambulatoorse epikriisiga oli tõendatud, et hageja pöördus 03.09.2019 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda (I kd, tl 6–7). Hagejal tuvastati kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused (T00.8) ja koerahammustus või -löök (W54.99) (I kd, tl 6). Hageja lubati kodusele ravile. Hageja väidetud lahtist luukildu ei tuvastatud.
11.4.Kõiki tõendeid kogumis hinnates oli maakohus seisukohal, et hageja kukkus kostja koera rünnaku tagajärjel. Kostja koera tuleb käsitada suurema ohu allikana ning kostja on suurema ohu allika valdaja, kes vastutab süüst olenemata talle kuuluva koera riskikäitumise eest. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt on tegemist üsna suure koeraga. Iseloomulikuks riskiks koerapidamisele on koera ettearvamatu käitumine, mille tõttu võib koer rünnata teist koera või inimesi. Riskivastutuse kohaldamiseks polnud vaja tuvastada, milline kahju tekitamise eest potentsiaalselt vastutava isiku tegu kahju (kaitstud õigushüve kahjustamise)
2-21-902 põhjustas, samuti pole vaja anda hinnangut sellise teo õigusvastasusele ja süülisusele. Suurema ohu allika valitseja riskivastutusele võtmiseks piisab sellest, et suurema ohu allikale iseloomulik kõrgendatud oht realiseerus suurema ohu allika valitsemise käigus ning selle tulemusel sai kahjustada hageja ise ja kahjustati tema asju (riideid ja jalgratast).
11.5.VÕS § 1060 ei näe ette loomapidaja riskivastutust välistavaid asjaolusid. Siiski tuleks selline vastutus välistada juhul, kui kannatanu tegutseb enesekahjustamise tahtlusega. Kuigi hageja sõitis jalgrattaga koer rihma otsas, ei saanud maakohtu hinnangul nimetatut pidada enesekahjustuse tahtluseks. Hageja sõnul oli tema koer treenitud ratta kõrval jooksma parema teeserva peal. Rihm on alati lõtv, mitte kunagi pingul ning koer jookseb hageja rütmis (II kd, tl 62 pöördel). Arvestada tuleb, et loomapidamine kui tegevus kätkeb endas mitmesuguseid riske ning neist vaid osade tõttu peetakse loomapidamist suurema ohu allikaks. Maakohus ei tuvastanud loomapidaja vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid.
12.Kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel esines põhjuslik seos. Kui kostja koer ei oleks lahtiselt jooksnud, siis ei oleks ta hagejat rünnanud ning hageja ratas ja riided ei oleks saanud kahjustusi ning tal ei oleks tulnud teha kulutusi ratta parandamiseks ega uute riiete ostmiseks.
12.1.Maakohus luges Hawaii Expressi e-kirjaga lisavarustuste hindade kohta tõendatuks kahju suuruses 78,31 eurot (I kd, tl 13). Hinnapakkumine on esitatud kukkumise päeval 03.09.2019 kell 13.40. Samuti oli tõenäoline, et rattaga kukkudes sai ratas vigastada. 14.10.2019 väärteo otsusega, fotodega ning A&T Sport hinnapakkumisega (I kd, tl 4–6, 8–9 ja 12) luges kohus tõendatuks pükste ja jope kahjustused. Seega oli tõendatud varaline kahju suuruses 326,31 eurot.
12.2.Saamata jäänud tulu nõude 650 eurot jättis maakohus rahuldamata. Tõendamata oli hageja väide, et hageja ei olnud rünnaku järel vähemalt kahe kuu vältel võimeline oma tööd normaaltingimustes tegema. Asjaolu, et hageja müügitulu vähenes 2019. a, ei tõendanud saamata jäänud tulu suurust.
12.3.Hagejale põhjustatud mittevaralise kahju eest hindas maakohus mõistlikuks hüvitiseks 500 eurot. Hageja on selgitanud, et kostja käitumine on põhjustanud raskeid psühholoogilisi tagajärgi ja vaimseid üleelamisi. Pärast rünnakuid ei saa hageja rahulikult magada, näeb kogu aeg koera rünnakut ja muid foobiaid seoses koertega. Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et põlv on vigastatud ja kild on lahti. Raskusteta hingata ei saanud kolm nädalat ja põlv oli paistes. Vaimseid probleeme ei ole kunagi olnud. Psühhiaatri juures ei ole käinud, tal olid teised probleemid – vigastused (II kd, tl 62–63). Epikriisist ei nähtunud, et hagejal oleks nii ulatuslikud vigastused nagu hageja väitis. Fotodelt ja epikriisist nähtus, et hagejal on marrastused. Hagejale soovitati raviks käsimüügiravimeid ja desinfitseerimist. Töölt eemalolekut ei soovitatud. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja andis vande all ütlusi selle kohta, et tal ei ole kunagi vaimseid probleeme olnud. Seetõttu eeldas maakohus, et ka seoses koera rünnakuga ei tekkinud hagejal vaimseid probleeme. Tõendatud ei olnud, et südametegevuse häired on seotud koera rünnakuga. Maakohtu välja mõistetav hüvitis ei olnud maakohtu hinnangul sümboolse suurusega ning vastas 2020–2022. a tsiviilasjades välja mõistetud sarnaste hüvitiste piiridele.
13.Maakohus kvalifitseeris kostja vastuhagi nõude alusetu rikastumise nõudena VÕS § 1028 järgi. Vaidlus puudus, et kostja sai kohtutäituri kaudu hagejalt 2051,31 eurot. Harju Maakohus rahuldas 14.09.2022 määrusega kostja kaja ja taastas tsiviilasja menetluse.
2-21-902 Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 418 lg 1). Vastavalt puudus sundtäitmise aluseks olev täitedokument. Maakohus jättis hagi rahuldamata saamata jäänud tulu nõude 650 euro osas ning mõistis välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Seega rikastus hageja nimetatud summa osas ning hagejalt kuulus kostja kasuks väljamõistmisele kokku 1150 eurot. Kuna maakohus rahuldas kostja põhinõude osaliselt, oli põhjendatud ka viivisenõue seadusjärgses määras alates 17.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
14.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt on tõendamata, et kostja koer ründas hagejat. Maakohus on tõendeid hinnates jätnud arvestamata ja hindamata kostja vande all antud ütlused, vastuolud hageja ütluste ja erinevatel ajahetkedel antud ütluste ning seisukohtade vahel ja hinnanud ebaõigesti muid asjas kogutud tõendeid.
16.1.Kostja välistas oma ütlustega üheselt, et tema koer oleks hagejat rünnanud. Kostja on öelnud, et hoidis sel hetkel, kui hageja rattal möödus, kükitades oma koera kinni, olles ise metsas ja hageja liikus teel. Lisaks märkis kostja, et nägi pärast väidetavat kostja koera rünnakut hagejat veel 07.40 paiku, mis tähendab, et hageja väidetud ratta vigastused (eelkõige esiratas n-ö kaheksas) ei saa vastata tõele. Kostja on näinud hagejat korduvalt samamoodi koer rihmaga käe otsas rattaga sõitmas. Hageja jätkab samasuguse riskantse sõidustiili viljelemist. See seab kahtluse alla, et hagejal esinevad tänaseni kukkumisest tulenevad hingelised üleelamised. Lisaks pole selles midagi eluliselt usutamatut, et hageja ei vaidlustanud väärteootsust raha- ja närvikulu vältimiseks.
16.2.Kostjale jääb arusaamatuks ilmselgete vastuoludega hageja ütluste usaldusväärseks lugemine ja nendele tuginemine, samuti hageja abikaasa T.W MUPO-s antud ütluste usaldusväärseks lugemine, kuigi need on ilmselges vastuolus hageja ütlustega. Seejuures pole T.W ütlusi kohtus kontrollitud. Vastuolu seisneb ka selles, et Harku Nõmme terviserajal pole asfalti. Hageja valetas kostjale esitatud nõudekirjas endale vigastusi juurde. See seab samuti hageja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla.
16.3.MUPO otsus saab olla ainult üks tõendite hulgas ning ei saa iseseisvalt tõendada seda, et kostja koer ründas hagejat. See otsus saab mh tõendada ainult seda, et kostjat karistati väärteo korras koerte ja kasside pidamise eeskirjade nõuete rikkumise eest, mitte koerarünnaku eest.
17.Kostja hinnangul ei ole tõendatud hageja riietele ja rattale tekkinud kahju. Hagiavaldusele lisatud fotod tõendavad ainult seda, et hageja sõrmedel ja põlvel on marrastused. Hageja ei ole esitanud ostuarveid, mis kinnitaksid vajadust katkiste asjade asendamiseks. Kostja väidete ja vande all antud ütluste kohaselt jätkas mh hageja rattaga sõitmist koheselt pärast kukkumist,
2-21-902 mis viitab sellele, et hageja ei pidanud ratta korda tegemiseks kulusid kandma. Hageja ei ole seda väidet vaidlustanud.
18.Kuivõrd pole tõendatud, et kostja koer ründas hagejat, siis tuleb kostja hinnangul jätta rahuldamata ka mittevaralise kahju nõue. Hageja pole vande all öelnud, et tal tekkisid vaimsed probleemid pärast kostja koera rünnakut, vaid seda, et tal ei ole neid kunagi elu jooksul olnud (dtl 350, ajamärge 00:34:08). Hagejal vaimsete probleemide tekkimine pole ühegi tõendiga tuvastatud. Hageja võib väita mida iganes, kuid tõsiste ja aastaid kestvate vaimsete probleemide tekkimine ühest kukkumisest ei ole eluliselt usutav. Pealegi jätkas hageja kostja ütluste kohaselt koheselt rattaga sõitmist ning sõidab samal viisil tänaseni, mis tähendab, et tal puudusid kukkumisest tulenevad hirm ja üleelamised. Hageja valitud liikumisviisi puhul on tegemist hageja raske hooletusega ja seda tuleb arvestada hageja enda osana talle kahju tekkimises. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et hageja kahju nõuete eeldused on täidetud, esineb alus hagejale välja mõistetava mittevaralise kahju vähendamiseks. Vastustaja seisukoht
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
21.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata, sh menetluskulude jaotuse osas.
22.Maakohus on õigesti leidnud, et riskivastutuse eeldused on praegusel juhul täidetud ning tõendatud on, et hageja kukkus kostja koera rünnaku tagajärjel, sh hinnanud õigesti hagejale tekkinud varalise ja mittevaralise kahju suurust ja põhjendatust. Maakohus on kvalifitseerinud õigesti kostja vastuhagi nõude alusetu rikastumise nõudena ning rahuldanud vastuhagi osaliselt sõltuvalt hagi rahuldamise ulatusest. Ringkonnakohus nõustub vastavate maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
23.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.1.Kostja heidab maakohtule ette kostja vande all antud ütluste arvestamata ja hindamata jätmist, hageja vande all antud ütluste usaldusväärseks lugemist vaatamata nendes sisalduvatele vastuoludele, hageja abikaasa T.W ütluste usaldusväärseks lugemist ning MUPO otsusele kostja koera rünnaku tõendamise osas suure kaalu andmist. Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu. Maakohus on hinnanud kogumis nii hageja kui ka kostja vande all antud ütlusi, MUPO 14.10.2020 otsust ning hageja abikaasa T.W 06.09.2019 MUPO-le antud ütlusi. Sellest tulenevalt ei ole maakohus omistanud hageja kukkumise tuvastamisel kostja koera rünnaku tagajärjel suurt kaalu üksnes MUPO otsusele ega jätnud kõrvale kostja vande all antud selgitusi. Ka ringkonnakohtul pole põhjust kahelda hageja abikaasa T.W ütluste usaldusväärsuses üksnes seetõttu, et tegemist on hageja abikaasaga. Maakohus on õigesti
2-21-902 märkinud, et hageja abikaasat on hoiatatud valeütluste andmise eest. Seejuures ei anna alust hageja abikaasa ütlusi ebausaldusväärseks pidada see, et hageja abikaasat kohtus tunnistajana üle ei kuulatud. Tunnistaja ülekuulamise taotlus jäi rahuldamata kirjalike tõendite olemasolu tõttu ning seetõttu, et vaidlus asjaolude osas, mille kohta oleks tunnistaja ütlusi saanud anda, puudus (dtl 260, ajamärge 00:45:49). Samuti ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul hageja abikaasa T.W ja hageja ütluste vahel selliseid vastuolusid, mis annaksid alust pidada antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Esmalt on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu kostja väide, mille kohaselt pole asjas esitatud hageja MUPO-s antud ütlusi. Hageja 05.09.2019 ütlused on kajastatud 14.10.2020 väärteootsuses (dtl 5). Teiseks ei erine hageja abikaasa T.W ja hageja ütlused selles osas, et rünnati hageja ja tema ühist koera. Nii hageja 05.09.2019 ütlustest (dtl 5) kui ka hageja abikaasa 06.09.2019 ütlustest (dtl 170) nähtub, et kostja koer ründas enne hageja ründamist hageja ja tema ühist koera. Seda on hageja selgitanud ka 31.01.2025 vande all antud ütlustes (dtl 347, ajamärge 00:06:28). Samuti kattuvad hageja abikaasa T.W ja hageja ütlused selles osas, et kukkumine toimus asfaldil, sõidutee ääres (dtl 5, 170; dtl 347, ajamärge 00:06:28). Seejuures on hageja 05.09.2019 selgitanud, et kostja koer ründas hagejat selliselt, et hüppas esimese ratta ette nii, et hageja kukkus jalgrattalt hoopealt lennates üle esimese stange asfaldi peale pea ees (dtl 5) ning hageja abikaasa 06.09.2019 selgitanud, et kostja koer tuli suure jooksuga abikaasa esirattasse nii, et ta kukkus jalgrattalt näoli üle ratta asfaldi ja kruusatee vahele (dtl 170). Hageja on 31.01.2025 istungil küll selgitanud, et sõitis üle kostja koera käpa ja kukkus üle esilenksu maha ning seejärel, et kostja koer hüppas hagejale jalgadesse, mis lõi ratta risti (dtl 347, ajamärge 00:06:28), kuid vastuseks kostja esindaja küsimusele on hageja siiski selgitanud, et koer hüppas, mille tõttu lõi koer ratta hageja alt ära (dtl 350, ajamärge 00:32:22). Kolleegiumi hinnangul on eeltoodut kogumis hinnates võimalik järeldada, et hageja kukkus kostja koera rünnaku tagajärjel. Arvestades, et hageja on vande all ütlusi andnud toimunud sündmusest ca 5 aastat hiljem, siis on eluliselt usutav, et aja möödudes ei ole sündmus enam niivõrd värskelt meeles. Siiski riimuvad nii hageja 05.09.2019 ütlused kui ka hageja abikaasa 06.09.2019 ütlused omavahel ning asjas kogutud muude tõenditega. Maakohus on seejuures õigesti asunud seisukohale, et eluliselt ei ole usutav olukord, kus kostja oleks keeldunud ütluste andmisest, kui kostja koer hagejat ei rünnanud. Kostja vande all antud ütlused ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega ning maakohus on õigesti sedastanud, et asjaolu, et kostja ei näinud hageja kukkumist, ei tõenda seda, et hageja ei kukkunud kostja koera ründe tõttu.
23.2.Kostja leiab, et hageja riietele ja rattale tekkinud kahju ei ole tõendatud ning kostja vande all antud ütluste kohaselt ei pidanudki hageja ratta korda tegemiseks kulusid kandma. Maakohus leidis õigesti, et kahju suurust on võimalik tõendada ka hinnapakkumisega. Toimiku materjalidest nähtub, et rattale tekkisid kahjustused sadulale, porilauale, tagatulele, sh tuli remontida kõver esiratas (dtl 2). Kuigi esitatud fotodest (dtl 272–274) kõiki kahjustusi ei nähtu (fotodelt on võimalik kolleegiumi hinnangul tuvastada nt sadula deformatsioon), nagu leidis ka maakohus, siis on tõenäoline, et rattaga kukkumise tagajärjel sai kahjustada ka jalgratas. Samuti luges maakohus õigesti kohtule esitatud fotodega ning A&T Sport hinnapakkumisega tõendatuks pükste ja jope kahjustused ning kahju suuruse. Seejuures on hageja nii pükste kui ka jope osas selgitanud, et uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuivõrd Ilves Extra ei tooda enam spordiriideid (dtl 269), mistõttu oli põhjendatud lähtuda samaväärse asja turuhinnast (dtl 14). Sealhulgas on hageja kinnitanud, et ratas tehti korda (dtl 348, ajamärge 00:21:05–00:21:09), mistõttu on asjakohatud kostja väited, et hagejal puudus vajadus ratta remontimiseks. Seda ei väära ka kostja vande all antud ütlused. Seega on maakohus õigesti mõistnud hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise katkiste riiete asendamise ning jalgratta remondikulude katteks.
2-21-902
23.3.Kolleegiumi arvates ei anna kostja kaebuse väited alust muuta maakohtu otsust hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmise osas ega leia, et mittevaralise kahju hüvitis kuuluks praegusel juhul vähendamisele. Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud, et epikriisist nähtuvalt ei olnud hageja vigastused nii ulatuslikud, nagu hageja väitis, ning et toimikus puuduvad andmed hagejal enne juhtumit esinenud psüühikahäirete kohta, mistõttu võis järeldada, et ka seoses koera rünnakuga ei tekkinud hagejal püsiva iseloomuga psüühilisi vaevusi.
23.4.Samuti on maakohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel põhjendatult arvestanud Riigikohtu 2020–2022. a asjakohases praktikas kujundatud hüvitiste suuruseid. Seejuures nähtub hageja poolt menetluse kestel esile toodust, et tema hirm ei seondunud rattaga sõitmise ning võimaliku rattalt kukkumisega, vaid seoses koertega ning nende võimaliku ründega hageja suhtes (dtl 2, 177, 270), mistõttu pole asjakohane see, kas hageja on jätkanud samal viisil rattaga sõitmist, s.o et tal puuduksid seetõttu kukkumisest tulenev hirm ja üleelamised. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kuigi hageja sõitis jalgrattaga koer rihma otsas, ei saanud nimetatut pidada enesekahjustuse tahtluseks. Hageja on selgitanud, et tema koer on treenitud ratta kõrval jooksma (dtl 349, ajamärge 00:29:29–00:29:31). Menetluses on tuvastatud, et hageja kukkus rattaga kostja koera ründe tagajärjel, mistõttu ei ole põhjusliku seose hindamisel asjakohased kostja esile toodud hüpoteetilised riskid, mis seonduvad hageja valitud liikumisviisiga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
25.Ringkonnakohus määrab alljärgnevalt kindlaks hageja menetluskulude suuruse.
26.Hageja lepinguline esindaja esitas 15.04.2026 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi 4 tunni ja 24 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja järgmiseid toiminguid:
02.04.2025 apellatsioon, tutvumine, kliendi teavitamine 25 minutit; 02.04.2025 vastus-selgitus kliendile kohtumenetluse jätkumise kohta 15 minutit; 08.04.2025 vastus kompromissettepanekule 5 minutit; 09.04.2025 vastus kliendile edasise osas, makse tegemise juhis 10 minutit; 09.04.2025 kõne kliendiga, vastus kohtule koos maksekorraldusega 5 minutit; 06.05.2025 MVM-ga tutvumine, kaebusega tutvumine 20 minutit; 20.05.2025 ettevalmistus kaebusele vastamiseks, dokumendid 10 minutit; 21.05.2025 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 2 tundi ja 50 minutit; 02.04.2026 e-toimikust kohtu kiri, tutvumine, kliendi informeerimine 5 minutit; 07.04.2026 menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit.
Hageja lepinguline esindaja esitas 08.05.2026 täiendava menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi täiendavalt 4 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Täiendav menetluskulu koosneb kohtule vastuväite esitamise, kostja 03.06.2025 vastusega tutvumise ja sellele seisukoha koostamisest.
27.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
2-21-902
28.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud jurist. Hageja esindaja tasumäär on kohane ja ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.
29.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. Hageja on märkinud 21.05.2025 vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele ajakuluna 2 tundi ja 50 minutit. Arvestades hageja vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu (4 lk) ning vaidluse sisu, mahtu ja keerukust saab pidada nimetatud menetlustoimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi. 07.04.2026 toiming seondub menetluskulude nimekirja koostamisega. Tegemist ei ole mahuka dokumendiga. Ringkonnakohus loeb menetluskulude nimekirja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15 minutit. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja menetlusega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
30.Tulenevalt eespool märgitust on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 8 tundi ja 20 minutit. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1240 eurot (käibemaksuga) ([8 tundi ja 20 minutit x 120 eurot/t] + 24% km = 1000 eurot + 240 eurot = 1240 eurot).
31.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.