Lennuabi OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4354,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Lennuabi OÜ (registrikood: 14065010; asukoht: Hobujaama tn 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja N M (xxxx)
Kostja:
SkyUp MT Limited (välismaa registrikood C 103645; asukoht: Ewropa Business Centre, Level 3-701, Dun Karm Street, Birkirkara, Bkr 9034, Malta)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt SkyUp MT Limited (registrikood C 103645) hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks välja põhivõlgnevus 3600 eurot, sissenõudmiskulud 240 eurot ning alates 29.08.2024 kuni 28.10.2024 sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt (3600 eurolt) summas 73,50 eurot, kokku 3913,50 eurot.
3.Mõista kostjalt SkyUp MT Limited (registrikood C 103645) hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (3600 eurot) alates 29.10.2024 kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja SkyUp MT Limited (registrikood C 103645) kanda.
2-24-131174
5.Mõista kostjalt SkyUp MT Limited (registrikood C 103645) hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010) kasuks välja riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 1038,33 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt (1548,33 eurolt) tuleb kostjal SkyUp MT Limited (registrikood C 103645) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 29.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SkyUp MT Limited (kostja) vastu 6400 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi kostjale 30.08.2024 makseettepaneku. Kostja vastuväite esitamise tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 07.10.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 6 reisija lendude hilinemise eest lennuhüvitise 3600 eurot (6 reisijat × 600 eurot), sissenõudmiskulud 240 eurot (6 reisijat × 40 eurot), viivise 73,50 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 29.08.2024 kuni hagi esitamiseni 28.10.2024 ning viivise põhivõlgnevuselt (3600 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 29.10.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt lendasid kostja opereeritavatel lendudel reisijad, kellel tekkis lendude hilinemise tõttu õigus nõuda kostjalt kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004, 11. veebruar 2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või
2-24-131174 pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (edaspidi määrus 261/2004).
2.2.M G ja S O reisisid 21.09.2023 kostja opereeritaval lennul XXXX suunaga TallinnHurghada (lennu vahemaa 3654 km). Lend XXXX hilines üle 9,5 tunni. E M ning alaealised M L K ja L K reisisid 06.10.2023 kostja opereeritaval lennul XXXX suunaga Hurghada-Tallinn (lennu vahemaa 3654 km). Lend XXXX hilines üle 3 tunni. T R reisis 20.12.2023 kostja opereeritaval lennul U55494 suunaga Tallinn-Sri-Lanka (lennu vahemaa 7567 km). Lend U55494 hilines üle 5 tunni. Eelnimetatud lendude puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel tekkis määruse 261/2004 art 7 lg 1 p c alusel õigus saada hüvitist 600 eurot reisija kohta. Reisijad loovutasid oma hüvitisenõuded kostja vastu hagejale, sh loovutas alaealiste reisijate vanem E M seadusliku esindajana alaealiste reisijate M L Ki ja L Ki nõuded kogu ulatuses hagejale. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega.
2.3.Vastuseks kostja vastuväidetele selgitas hageja hagiavalduses, et kostja on mitmetele reisijatele (ca 20 reisijat), keda hageja samuti esindab, juba 06.10.2023 lennu XXXX eest hüvitist maksnud ja seda 100% ulatuses hüvitise summast (dtl 33). Kohtule 27.04.2026 esitatud menetlusdokumendis kinnitas hageja, et kõikidele hageja nõudekirjadele olid lisatud ka reisijate volikirjad. Kostja vastuses viidatud Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi tarbijakaitse-, turustamis- ja andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste tegevuse suhtes seoses lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ punktist 2 tuleneb, et volikirja koos isikut tõendava dokumendiga peab mõni teine isik või üksus (hageja), esitama üksnes taotluse korral, selleks aga oleks pidanud kostja esitama hagejale vastava taotluse, mida kostja ei teinud. Juhisest ei tulene, et nõude edastamise korral oleks hageja pidanud esitama lisaks reisijate isikut tõendavate dokumentide koopiad. Hageja leidis, et isikut tõendava dokumendi koopia sisaldab suurel hulgal isikuandmeid ning hageja peab tegema kõik endast oleneva, et kaitsta oma klientide isikuandmeid väärkasutuse eest. Kuivõrd kostja nõuetele ei reageerinud, siis oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma.
3.Kostja vaidles 04.07.2025 esitatud vastuses hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt, kuna hageja ei tõendanud, et tal on õigus reisijaid esindada. Kostja heidab hagejale ka ette, et koos nõuete edastamisega ei edastanud hageja selget reisijate volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga.
3.1.Kostja on nõus tunnistama hageja põhinõuet 2700 euro ulatuses järgmiste reisijate osas: reisijate M G ja S O osas hüvitis kokku 1200 eurot; reisijate E M, M L Ki ja L Ki osas hüvitis kokku 900 eurot (50%) ning reisija T R osas hüvitis 600 eurot. Kuna 06.10.2023 lend XXXX hilines sihtkohta üle kolme tunni, kuid alla nelja tunni, siis vähendab kostja määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c järgi reisijate E M, M L Ki ja L Ki hüvitist 50%, s.t 900 euroni.
3.2.Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, s.o sissenõudmiskulud ja viivist. Hageja ei olnud esitanud kostjale enne kohtusse pöördumist reisijate esindamise õiguse olemasolu tõendeid, ehk ei olnud täitnud määruse 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks vajalikke tingimusi, mistõttu ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevaks VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust sissenõudmiskulude
2-24-131174 hüvitamisele. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega. Kostja esindaja teatas 01.02.2026 esinduse lõppemisest.
4.Kohtuistungil 15.04.2026 selgitas hageja esindaja, et tegemist on Malta äriühinguga ning määruse 261/2004 art 7 lg 1 p b kohaselt saab liikmesriigi äriühingu vastu esitada nõude teenuse osutamise koha järgi (EKo lahend asjas C204/08). Lennuteenuse puhul loetakse teenuse osutamise kohaks nii siht- kui ka lähtekoht. Hageja selgitas, et volikirjad olid kostjale esitatud, kuid kostja ei ole taotlenud isikut tõendavate dokumentide esitamist ning andmekaitse reeglitest tulenevalt ei saa hageja neid omal algatusel edastada. Hageja esindaja leidis, et reisijate ebavõrdne kohtlemine ei ole lubatav olukorras, kus kostja on teistele samas olukorras olnud reisijatele hüvitist täies mahus maksnud. Lisaks märkis esindaja, et hagejal on õigus nõuda sisse nõudmiskulusid ja viivist, kuna kostja ei ole küsinud täiendavaid dokumente ega loobunud nõudest õigeaegselt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
6.Kohus, tutvunud hageja ja kostja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Määruse 261/2004 art 6 lg 1 p b ja art 7 lg 1 p c järgi on reisijatel lennu hilinemise tõttu kolm tundi või rohkem õigus saada hüvitist üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul 600 eurot. Kuna lend XXXX hilines sihtkohta üle kolme tunni, kuid alla nelja tunni, siis leidis kostja, et tal on õigus vähendada määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c järgi reisijatele E M, M L K ja L K makstavat hüvitist 50%. Seega pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c järgi vähendada nimetatud reisijate osas lennuhüvitist 50%.
8.Tallinna Ringkonnakohus leidis oma 26.09.2025 lahendis tsiviilasjas nr 2-24-116682 (punkt 12), et määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c annab küll lennuettevõtjale õiguse ettenähtud hüvitise vähendamiseks 50%, kuid arvestades määruse 261/2004 eesmärke ning Euroopa Ühenduse õiguse aluspõhimõtet – võrdse kohtlemise põhimõtet, tuleb õigust hüvitise vähendamiseks kohaldada ühetaoliselt kõikide reisijate puhul.
9.Euroopa Kohus on selgitanud, et kõiki ühenduse õigusnorme tuleb tõlgendada kooskõlas kogu esmase õigusega, s.h võrdse kohtlemise põhimõttega (mittediskrimineerimise põhimõttega), mis nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud (EKo 14.12.2004, C-210/03, p 70; EKo 10.01.2006, C-344/04, p 95; EKo 10.07.2008, C-173/07, p 39; EKo 19.11.2009, C-402/07 ja C-432/07, p 48). Võrdse kohtlemise
2-24-131174 põhimõtte rikkumine erineva kohtlemise tõttu eeldab, et kõnealused olukorrad sarnanevad kõigi neid iseloomustavate asjaolude poolest (EKo 16.12.2008, C-127/07, p 25).
10.Praegusel juhul olid reisijad sarnases olukorras (samal XXXX lennul), seega ei ole reisijate ebavõrdne kohtlemine määrusega 261/2004 taotletavate eesmärkide seisukohalt põhjendatud. Ajakaotuse tõttu on kannatanud hilinenud lennu XXXX reisijad ühtemoodi (EKo 23.10.2012, C-581/10 ja C-629/10, p 52). Seega tuleb määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c tõlgendada selliselt, et reisijatel E M, M L Kil ja L Kil on õigust saada samas suuruses hüvitist, s.o 600 eurot reisija kohta.
11.Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). Reisijad loovutasid oma hüvitisenõuded kostja vastu hagejale (dtl 61-62 ja 66), sh loovutas alaealiste reisijate vanem E M seadusliku esindajana alaealiste reisijate M L Ki ja L Ki nõuded kogu ulatuses hagejale (dtl 56-58). Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu hüvitisenõude.
12.Kohus leiab, et kostja sai hageja poolt esitatud nõudeavaldusest piisava info, et kontrollida lendude broneeringut, reisijate nime, lennule registreerimist ja seda kas reisijatel on õigus hüvitisele.
13.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).
14.Kohus leiab, et viivisenõue 73,50 eurot on põhjendatud. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 29.08.2024 kuni nõude tasumiseni või kuni hagiavalduse esitamiseni 28.10.2024. Seega on viivise arvestus järgmine: viivis põhivõlgnevuselt 3600 eurot alates 29.08.2024 kuni 28.10.2024 (61 päeva) x 12,25% aastas (0,03347% päevas, s.o 1,204918 eurot päevas) on 73,50 eurot. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub viivis väljamõistmisele hagejale. Alates 29.10.2024 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 3600 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
15.Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda
2-24-131174 kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40 eurot iga reisija kasuks kostjalt välja mõista, kokku 240 eurot (6 reisijat x 40 eurot). Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub 240 eurot hüvitamisele hagejale.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 29.08.2024 kuni 28.10.2024 eest summas 73,50 eurot ja sissenõudmiskulud 240 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 29.10.2024 põhivõlgnevuselt 3600 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
17.Hageja märkis hagiavalduses tsiviilasja hinnaks ebaõigesti 4280,59 eurot. Juhindudes TsMS § 136 lg-st 1 määrab selleks 4354,29 eurot. Tsiviilasja hinna arvestus on järgnev: põhivõlgnevus 3600 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 29.08.2024 kuni 28.10.2024 eest 73,50 eurot + sissenõudmiskulud 240 eurot ja alates 29.10.2024 TsMS § 367 kohane edasiulatuv viivis 440,79 eurot (3600 eurot x 12,25% aastas). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning seega jätab menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka.
21.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Mals&Mals OÜ on Lennuabi OÜ-le osutanud õigusabi mahus 11 tundi tunnitasuga 140 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist (käibemaksu ei lisandu) alljärgnevas koosseisus: Kuupäev 03.05.2024 07.10.2024 08.10.2024 10.10.2024 20.10.2024 27.10.2024
Toiming Maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-toimikus Kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse) Puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumine Kostja vastuväitega tutvumine ja kokkuvõtte koostamine kliendile Kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas Materjalidega tutvumine, kogumine ja analüüsimine
Aeg 0 h 30 min 0 h 5 min 0 h 10 min 0 h 15 min 0 h 20 min 0 h 30 min
Hagiavalduse koostamine ja esitamine e-toimikus 2 h 15 min Menetlusse võtmise määrusega tutvumine 0 h 10 min Kohtuistungi aja kooskõlastamine ja kutse istungile 0 h 15 min Kostja esindaja teatega tutvumine (esinduse lõppemine) 0 h 5 min Kostja vastusega hagiavaldusele tutvumine, analüüs, kokkuvõte kliendile ja suhtlus kliendiga 1 h 10 min Teade kohtule (haigestumine) 0 h 5 min Kohtuistungi aja kooskõlastamine ja kutse istungile 0 h 10 min Kohtuistungiks valmistumine 1 h 0 min Kohtuistungile minemine, osalemine ja tulemine 1 h 30 min Kohtuistungi protokolliga tutvumine, seisukoha koostamine ja esitamine e-toimikus 2 h 5 min Menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine 0 h 25 min Kokku: 11 h 00 min
22.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 490 eurot ja õigusabikulud summas 1540 eurot. Riigilõivukulu 490 eurot on põhjendatud kulu ning vastav summa tuleb jätta kostja kanda.
23.Kohus märgib, et 03.05.2024 ja 07.10.2024 tehtud toimingute puhul on tegemist maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega kuulub hagejale TsMS § 484 2 alusel maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingute eest hüvitamisele 20 eurot.
24.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist N M). Tallinna Ringkonnakohus on 26.09.2025 otsuses tsiviilasjas nr 2-24-116682 punktis 21 märkinud, et hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksu ei lisandu) ei ületa juristi keskmist tasumäära.
25.Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi põhjendatud eelkõige hagiavalduse koostamise ja esitamisega, kostja vastuse analüüsimisega ja hageja seisukoha esitamisega ning kohtuistungil osalemisega. Hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seonduvatele toimingutele 08.10.2024 – 28.10.2024) saab lugeda kokku 2 tundi. Kohtu hinnangul hõlmab põhjendatud ajakulu nii istungiks ettevalmistumist kui ka istungil osalemist kokku maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit, millest istungil osalemine moodustab 45 minutit ning ülejäänud aeg hõlmab vajalikku ettevalmistust ja menetlusdokumentidega tutvumist enne istungit. Seetõttu vähendab kohus 19.12.2025 ja 26.02.2026 – 15.04.2026 toimingute eest arvestatud ajakulu kokku 1 tunnini ja 30 minutini. Ülejäänud osas (21.05.2024 menetlusse võtmise määrusega tutvumine (10 minutit), 16.02.2026 kostja esindaja teatega tutvumine (5 minutit), 20.02.2026 kostja vastusega hagiavaldusele tutvumine, analüüs, kokkuvõte
2-24-131174 kliendile ja suhtlus kliendiga (1 tund ja 10 minutit), 27.04.2026 kohtuistungi protokolliga tutvumine, seisukoha koostamine ja esitamine e-toimikus (2 tundi ja 5 minutit) ning menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus esitamine (25 minutit)) on väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega hageja põhjendatud ajakuluks kokku on 7 tundi ja 25 minutit tundi.
26.Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud õigusabikuludena kindlaks 1038,33 eurot (7 tundi ja 25 minutit x 140 eurot), mis mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud summas 1548,33 eurot (riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 1038,33 eurot).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlustele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.