2-25-127017/7 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 09.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-009684-VL, millega andis hageja kostjale laenu summas 2000 eurot intressimääraga 18,900% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.01.2028. Laenusumma kandis hageja 09.02.2023 kostja kontole. Krediidi kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 21,950% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 11.03.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 08.04.2025, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingujärgse intressimääraga arvestuse kohaselt on lepingust nr 23009684-VL tulenev võlgnevus kokku 1 835,87 eurot, millest põhiosa moodustab 1 460,77 eurot, intress 142,17 eurot ja põhiosa viivised 232,93 eurot. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid lepingujärgse intressimääraga arvestuse korral tasumata 10.01.2025, 10.02.2025, 10.03.2025 põhiosa- ja 10.11.2024, 10.12.2024, 10.01.2025, 10.02.2025, 10.03.2025 intressimaksed. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude ümberarvestuse ja intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Eeltoodust tulenevalt on ümberarvestatud nõude põhiosa võlgnevus 947,94 eurot,

intressivõlgnevus 17,76 eurot (ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 82,03 eurot. Ümberarvestatud nõude korral olid ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks tasumata 10.02.2025, 10.03.2025 põhiosa- ja 10.11.2024, 10.12.2024, 10.01.2025, 10.02.2025 ja 10.03.2025 intressimaksed. Seega on ülesütlemine vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 kehtiv. Laenusumma oli 2 000,00 eurot. Kostja maksetest on põhiosa katteks arvestatud 539,23 eurot. Lisaks arvestas hageja tasumise hetkel põhiosa katteks enammakstud intressi 476,98 eurot, laenulepingu kehtivuse jooksul tasutud viivise 0,85 eurot ja lepingutasu 35,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus 947,94 eurot (2000,00-539,23476,98-0,8535,00). Ümberarvestatud nõude korral on tasumata intressimaksed alates 10.11.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni kokku summas 17,758113 eurot ehk ümardatult 17,76 eurot. 01.11.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-078457-VL, millega andis hageja kostjale laenu summas 2 500,00 eurot intressimääraga 17,900% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.10.2028. Laenusumma kandis hageja 01.11.2023 kostja kontole. Krediidi kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 20,580% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 11.03.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 08.04.2025, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingujärgse intressimääraga arvestuse kohaselt on lepingust nr 23078457-VL tulenev võlgnevus kokku 2 644,03 eurot, millest põhiosa moodustab 2 131,56 eurot, intress 194,70 eurot ja põhiosa viivised 317,77 eurot. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid lepingujärgse intressimääraga arvestuse korral tasumata 10.01.2025, 10.02.2025, 10.03.2025 põhiosa- ja 10.11.2024, 10.12.2024, 10.01.2025, 10.02.2025, 10.03.2025 intressimaksed. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude ümberarvestuse ja intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Eeltoodust tulenevalt on ümberarvestatud nõude põhiosa võlgnevus 1 776,19 eurot, intressivõlgnevus 32,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 153,70 eurot. Hageja palub A. N. Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr 23-009684VL tulenev ümberarvestatud võlgnevus kokku 1 047,73 eurot, millest põhiosa moodustab 947,94 eurot, intress 17,76 eurot ja põhiosa viivis 82,03 eurot ning viivis põhinõudelt (947,94 EUR) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni; laenulepingust nr 23-078457-VL tulenev ümberarvestatud võlgnevus kokku 1 962,80 eurot, millest põhiosa moodustab 1 776,19 eurot, intress 32,91 eurot ja põhiosa viivis 153,70 eurot ning viivis põhinõudelt (1776,19 EUR) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud (riigilõiv 96,57 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 323,43 eurot, kokku 420,00 eurot) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 09.04.2026.a kostja elukoha aadressil xxx postkasti jätmisega. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgseid krediidi kulukuse määrasid (09.02.2023 sõlmitud laenulepingul nr 23-009684-VL 21,950% ja 01.11.2023 sõlmitud laenulepingul nr 23-078457-VL 20,580%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72% ja 30.11.2022 määr oli 15,31%. Laenulepingus kokkulepitud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%; 15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. Kuna hageja soovib kostjalt välja mõista üksnes põhinõude ja seadusjärgse intressi ja viivise, on teinud ümberarvestuse hagiavalduse esitamisel, siis kohus ei kontrolli vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist laenude andmisel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 420 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 420 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 420 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja muid kulusid välja ei ole toonud ja menetluskulusid toimiku hageja menetluskulusid hinnates (TsMS 174 lg 1) kohus leiab, et muid menetluses hüvitatavaid kulusid hagejal ei ole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (420 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.