Aktiva Finance Group OÜ hagi P.Z vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
1611,58 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress XXX, 10149, XXX) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post Kostja P.Z (isikuood XXX; aadress XXX, 69603
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt P.Z-ilt (P.Z) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 636 eurot.
3.Välja mõista kostjalt P.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (636 eurolt) alates 14.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 48% ulatuses kostja P.Z-i ja 52% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
7.Välja mõista kostjalt P.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 199,20 eurot.
8.Välja mõista kostjalt P.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (199,20 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 14.01.2026 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 27.09.2023 sõlmitud krediidikontolepingust nr. KK3994567 tulenev põhivõlgnevus 686 eurot, intress 153,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 497,85 eurot. Lisaks viivise alates 15.01.2026 kuni põhinõude summas 686 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 22.04.2026. Kostja kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 1611,58 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 27.09.2023 Placet Group OÜ (edaspidi ka krediidiandja) KK3994567, limiidiga 500 eurot (dtl 14-19). 13.11.2023 sõlmisid pooled põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millega suurendati krediidilimiiti 600 euroni (dtl 21-24). 13.11.2023 sõlmisid pooled põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millega suurendati krediidilimiiti 1200 euroni (dtl 25-28). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 40% aastas. Kokku on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid summas 1200 eurot (dtl 144-146). Hageja kinnitusel on kostja sooritanud 2(4)
tagasimakseid hagejale kokku summas 564 eurot (dtl 9). Krediidiandja saatis kostjale 6.03.2024 lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 20.03.2024. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 21.03.2024 (dtl 36-37). Placet Group OÜ on nõude loovutanud hagejale 22.03.2024 (dtl 39).
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Kokku on kostja sõlminud krediidiandjaga 3 krediidilepingut, mille sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest, riiklikest registritest tehtud päringutele ning kostja kontoväljavõtetest. Kohtule on esitatud väidetavad kostja kontoväljavõtted perioodide 31.03.2023 – 27.09.2023 ja 19.05.2023 – 10.11.2023 kohta (dtl 41-49 ja 115-132). Esiteks märgib kohus, et nimetatud dokumendid ei ole korrektsed kontoväljavõtted vaid pdf ja Excel vormingus failid, mis on loodud alles 20.03.2026, seega puudub kohtul kindel veendumus, et nimetatud dokument ka päriselt koguti enne lepingu sõlmimist või on loodud vaid kohtumenetluse jaoks. Kõigest eelnevast hoolimata on kohus siiski nimetatud tõendeid analüüsinud. Kontoväljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuks oli keskmiselt 757 eurot kuus. Viimase lepingu sõlmimise eel (novembris 2023) on kostja finantskohustusteks olnud Ühisraha 56 eurot, Multitude 153 eurot, Placet Group 102,16 eurot ning BB Finance 78,33 eurot, kokku 389,49 eurot. Kostja kontoväljavõttest nähtub hasartmängude mängimine. Näiteks septembris sai kostja palka 750 eurot ning kulutas hasartmängudele 270 eurot. Lisaks laenas samal kuul juurde 1533 eurot (kahelt erinevalt laenuandjalt), et katta muid kulusid. Kokku on nimetatud perioodil kostja laene võtnud kogusummas 3273 eurot. Kontoväljavõttest nähtub selgelt, et kostja laenab raha juurde selleks, et katta sellega eelnevaid kohustusi. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja krediidivõimet, sh kontrollinud kostja tegelikke kulusid ning finantskohustusi.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40% aastas, (vt dtl 14, 21 ja 25). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundlikulaenamise põhimõtet (dtl 160-162). Nimetatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 636 eurot (1200 eurot – 564 eurot). Lisaks palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates 14.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni. Kohtu hinnangul on nimetatud ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
12.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei 3(4)
jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 48% ulatuses kostja ja 52% ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 315 eurot ja õigusabikuludest summas 338 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 315 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 415 (315 + 100) * 48% = 199,20 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (199,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.