Pankrotiõigus

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks S T.

eurot, mille hulgas on nõuded ostjate vastu summas 30 197,89 eurot, mille laekumine võlgnikule ei ole kindel. Võlgnikul on kohustusi hinnanguliselt summas 255 762,67 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

pankrot.

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).

tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 2). Praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada (PankrS § 31 lg 4).

pankrotihalduriks tema nõusolekul S Ta (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Taotlus ettevõtte tegevuse lõpetamiseks ja pankrotivara müügi alustamiseks enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut

ja pankrotivara müügi alustamiseks enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

lõpetada ka enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine võlausaldajate esimese üldkoosolekuni on võlausaldajatele ilmselt kahjulik, eelkõige, kui see toob kaasa pankrotivara olulise vähenemise. PankrS § 131 lg 2 järgi tuleb ettevõtte tegevuse lõpetamise üle otsustamisel hinnata eelkõige tervendamisvõimalusi ning ettevõtte väärtuse võimalikku vähenemist seoses ettevõtte tegevuse kohese lõpetamisega. PankrS § 133 lg 1 sätestab, et haldur võib alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. PankrS § 133 lg 3 tulenevalt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine või säilitamine on ülemäära kulukas. Kui võlgniku ettevõtte tegevust jätkatakse, ei või vara müüa, kui see takistab ettevõtte tegevuse jätkamist (PankrS § 133 lg 4).

müümiseks enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut on põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse ja lubab ettevõtte lõpetada. Pankrotivara müümise ettevalmistamisega tohib alustada, kuid vara müügi osas saab kohus anda loa, kui müügilepingu tingimused on teada. Pankrotihalduril tuleb kohut teavitada pankrotivara müügitingimustest kirjalikku taasesitamise võimaldavas vormis.

vahendid. Võlgniku tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik. Ajutine haldur on selgitanud, et võlgniku põhiline vara on laos olev kaup, mille hoidmise kulu on 200 eurot päev. Seega on võlgniku vara säilitamine kuni esimese võlausaldajate üldkoosolekuni ülemäära kulukas ning võlgnikul puuduvad rahalised vahendid nende kulutuste eest tasumiseks. Eelnevast tulenevad leiab kohus, et võlgniku majandustegevuse jätkamine on võlausaldajatele ilmselt kahjulik, sest see toob kaasa vaid võlgniku kohustuste suurenemise.

kõrge seetõttu, et tegemist on kaubaga, mille hooaeg algas ja mida on kogu laojäägi ostjal ka hea turustada, mistõttu ka kaubajäägi hind on kõrge ning võlausaldajatele kasulik.

jätkamise ka juhul, kui kohus on halduri taotluse ettevõtte tegevuse lõpetamiseks rahuldanud. Menetluskulud

tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 189,20 eurot.

haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 22 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 150 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Seega kohus määrab ajutise halduri S T tasuks 4092 eurot (käibemaksuga), mis mõistetakse välja pankrotivarast. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.