Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
228,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479; esindaja Sigrid Rahkema Kostja: Q.K, isikukood XXX
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.K vastu osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Q.K-lt (Q.K, isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel 11.11.2023 sõlmitud Telia Eesti AS ja kostja vahel 22.05.2022 kliendilepingust nr 27960441 ja 02.04.2022 järelmaksumüügilepingust nr 2089036 tulenev põhivõlgnevus 849,11 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, 07.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis lepingus sätestatud määras 91,85 eurot ja edasiulatuv viivis alates 08.05.2026 tasumata põhinõudelt (s.o 849,11 eurot) kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 201,90 euro, intressi 74,48 euro, käsitlemise tasu 2,17 euro, lepingutasu 14,13 euro, sissenõudmiskulude 10 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 755,99 euro osas.
4.Jätta menetluskulud 51,98% ulatuses kostja kanda ja 48,02% ulatuses hageja kanda.
5.Mõista Q.K-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 306,68 eurot.
2-26-759
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kaja esitamine Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas kohtule 12.01.2026 hagi Q.K vastu Telia Eesti AS ja kostja vahel 22.05.2022 kliendilepingust nr 27960441 ja 02.04.2022 järelmaksumüügilepingust nr 2089036 tuleneva põhivõlgnevuse 1051,01 euro, intressi 74,48 euro, tarne ja käsitlemise tasu 2,17 eurot, lepingutasu 14,13 eurot, sissenõudmiskulu 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 820,69 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 25.04.2023 üles ja loovutas nõuded 08.07.2025 hagejale.
2.Hageja esitas 12.03.2026 menetlusdokumendiga nõuete ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Hageja selgitab, et kuna viimase osamakse tasumise tähtaeg lepingu nr 2089036 osas oli 20.04.2025, on kogu laenulepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks muutunud. Lepingu nr 2089036 puhul sai kostja kauba järelmaksuga summas 1301,99 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku summas 452,88 eurot.
2-26-759 Arvestades kõik tagasimaksed põhiosa katteks on tasumata põhiosa summas 849,11 eurot. Samuti on põhjendatud sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivised lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast s.o 21.04.2025 kuni käesoleva hetkeni kokkulepitud viivisemääras s.o kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras 10,15%*3= 30,45% aastas summas 230,22 eurot.
3.31.03.2026 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid, puuduste kõrvaldamise ja kohtumääruse kostjale kätte AET-i kaudu 31.03.2026. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 14.04.2026. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga ning märgib põhjendavas osas lühidalt vaid järgmist.
7.Vaidlust ei ole, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 22.05.2022 kliendilepingu nr 27960441 ning 02.04.2022 järelmaksumüügilepingu nr 2089036, mille puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1).
8.Lepingus nr 2089036 märgitud krediidi kulukuse määr 24,54% (dtl 4) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.
9.Hageja on seisukohal, et lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 5-8). Lepingu sõlmimise eelselt on kontroll teostatud kostja poolt laenutaotluses märgitud info põhjal. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingu puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid
2-26-759 tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on ümberarvestused esitanud 12.03.2026 menetlusdokumendis, mis on ühtlasi ka kostjale kätte toimetatud.
10.Lepingu nr 2089036 puhul sai kostja kauba järelmaksuga summas 1301,99 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku summas 452,88 eurot. Arvestades kõik tagasimaksed põhiosa katteks on tasumata põhiosa summas 849,11 eurot (dtl 67). Kostja tuli laen tagastada perioodil 20.05.2022-20.04.2025 (dtl 3-4). Seega on ümberarvestuse kohaselt lepingu lõpptähtpäev saabunud ning leping lõppenud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kohus leidis, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlgnevus 849,11 eurot (1301,99-452,88).
11.Hageja esitab ümberarvestusega sissenõudmiskulude nõude 50 eurot. Hagi kohaselt on hagejal õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 8.1.11. Hageja märgib hagis, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 08.09.2025, 16.10.2025 ja 18.11.2025 (dtl 9). VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleval juhul ei ületa hageja nõue 1000 eurot, seega ei ole hageja nõue 50 euro ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud 40 euro ulatuses (VÕS § 1132 lg 2 p 2). Seega kuna leping on lõppenud osamaksete tähtpäeva saabumisele järgneval päeval 21.04.2025, rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude 40 euro ulatuses.
12.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitab ümberarvestuse korras viivisenõude alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.04.2025 lepingus sätestatud määras 30,45% aastas (dtl 67). Hageja selgitab, et vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras (dtl 10). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Riigikohus on 2-21-13098 p 33 leidnud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 21.04.2025 oli seadusjärgne viivisemäär 11,15% aastas (kolmekordne määr 33,45%) ning
2-26-759 alates 01.07.2025 on seadusjärne viivisemäär 10,15% aastas (kolmekordne määr 30,45%). Kohtu hinnangul ei ole viivise määr 0,0834% päevas ehk 30,45% aastas ülemäärane ega vastuolus heade kommetega. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt (849,11 eurot) alates 21.04.2025 kuni käesoleva lahendi tegemiseni s.o 07.05.2026 lepingus sätestatud kolmekordses seadusega sätestatud viivise määras (s.o lahendi tegemise ajal 30,45% aastas) kokku 91,85 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja edasiulatuva viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised lepingus sätestatud vastavalt VÕS § 113 lõike 1 alusel kehtivale seadusjärgsele kolmekordsele viivisemäärale alates 08.05.2026 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
13.Ümberarvestuse kohaselt hageja intressi, tarne ja käsitlemise tasu ja lepingutasu nõudeid esitanud ei ole. Seega jätab kohus nimetatud nõuded rahuldamata.
14.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 849,11 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt 91,85 eurot lepingus sätestatud viivise määras s.o kolmekordses seadusega sätestatud viivise määras alates 08.05.2026 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded põhivõlgnevuse 201,90 euro, intressi 74,48 euro, käsitlemise tasu 2,17 euro, lepingutasu 14,13 euro, sissenõudmiskulude 10 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste (perioodil 21.06.2023-12.01.2026) 755,99 euro osas.
15.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 2332,51 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1212,36 (põhinõue 849,11+sissenõudekulu 40+ sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 21.04.2025-12.01.2026 64,70+aastane viivis 258,55) eurot ehk 51,98%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 51,98% ulatuses kostja kanda ja 48,02% ulatuses hageja kanda.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ja esindaja kulud 338 eurot, s.o kokku 688 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (dtl 55). Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud kuluga. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks
2-26-759 tunnitasuks 120 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja märgitud ajakulu 2 h. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu kokku 240 eurot (2 x 120). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 590 eurot (350+240).
19.Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 306,68 eurot (51,98% 590-st).
20.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
21.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
22.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.