Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus Marget Henriksen
Määruse tegemise aeg ja koht
05.05.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-10707
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
T D kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik: T D (isikukood xxxx) Usaldusisik: S P Võlausaldajad: Kohtutäitur H K; PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806); TF Bank AB (publ.); Aktiva Finants Group OÜ (registrikood 10746479); Intrum Debt Finance AG; GS Core OÜ (registrikood 16183586); ERA Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474); Kohtutäitur K P Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus
Lõpetada võlgniku T D kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada T D pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Vabastada S P võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.
Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu peab kohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise.
FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks
peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-21-46-13, p 11).
Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid väikestes summades ja / või summades, mis ei moodusta suurt osa koguvõlast. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse.
Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et pärast pankrotimenetluse lõpparuande esitamist laekus usaldusisiku kontole kokku 216,42 eurot ning 31.10.2023 tegi usaldusisik võlausaldajatele jaotiste alusel väljamakseid summas 213,42 eurot. 23.08.2024 aruande kohaselt võlgnik täiendavaid väljamakseid usaldusisikule ei teinud, kuivõrd võlgnik oli kuni aprillini 2024 töötu, saades sissetulekuna vaid töötutoetust ja toimetulekutoetust. Alates aprillist 2024 töötas võlgnik koristajana Xxxx OÜ-s, kus tema töötasu oli ligikaudu 800 eurot. 02.09.2025 lõpparuande kohaselt vahetas võlgnik menetluse kestel korduvalt töökohti, kuid tema töötasule (400–600 eurot kuus) ei olnud seaduse kohaselt võimalik sissenõuet pöörata. Samuti nähtub esitatud aruannetest ja rahvastikuregistrist, et võlgniku ülalpidamisel oli üks alaealine laps kuni 04.04.2024. Alates 02.09.2025 seisuga töötab võlgnik Xxxx OÜ-s liinitöötajana. Kuivõrd võlgniku avalduse kohaselt on tal põhiharidus, on tema võimalused leida paremini tasustatud või stabiilsem töökoht piiratud ning ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole teeninud suuremat sissetulekut, ei saa talle ette heita. Menetluse andmetest nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud valdava osa ajast tööturul hõivatud ning teenitud sissetulekust teinud väljamakseid võlausaldajatele vastavalt oma tegelikele võimalustele. Seega on võlgnik püüdnud olemasolevate oskuste, hariduse ja tööturuolukorra juures oma kohustusi täita ning andnud endast mõistlikult eeldatava panuse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ainuüksi asjaolu, et tasutud summad ei ole olnud suuremad, ei tähenda, et võlgnik oleks menetluse eesmärke eiranud või jätnud oma kohustused täitmata. Kohtu andmetel ei ole võlgnikule tema madala sissetulekute juures menetluse jooksul loovutamiskohustust tekkinud, mistõttu tuleb tehtud makseid hinnata võlgniku vabatahtliku pingutusena võlausaldajate huvides.
Võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ ja Intrum Debt Finance AG vaidlesid kohustustest vabastamisele vastu, leides, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ leidis samuti, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada, kuna võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ega täitnud menetluse eesmärki. Kohus võlausaldajate seisukohtadega ei nõustu, kuivõrd menetluses olevate andmete põhjal ei ole tuvastatav, et võlgnik oleks menetluse kestel süüliselt rikkunud FiMS § 47 tulenevaid kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (FiMS § 49 lg 5). Esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel olnud suuremas osas tööga hõivatud ning tasunud saadud sissetulekust võlausaldajatele makseid ulatuses, mida tema majanduslik olukord võimaldas. Eeltoodust nähtub, et võlgnik on püüdnud vastavalt oma
võimetele ja tegelikele võimalustele kohustusi täita ning panustada võlausaldajate nõuete rahuldamisse. Pelgalt asjaolu, et maksete suurus on olnud tagasihoidlik, ei anna alust järeldada, et võlgnik oleks menetluskohustusi rikkunud või jätnud endast parima andmata. Samuti ei nähtu toimikust, et võlgnik oleks jätnud usaldusisikule või kohtule andmeid esitamata või varjanud tulu või vara selliselt, mis annaks aluse järeldada süülise kohustuste rikkumise olemasolu.
Kokkuvõtteks, eeltoodut arvestades lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi, veelgi enam, et võlgnik oleks rikkunud kohustusi süüliselt. Hoolimata väikesest töötasust ja toimetuleku raskustest, on võlgnik suurema osa menetluse ajast käinud tööl, teinud võlausaldajatele väljamakseid ning teinud koostööd nii usaldusisiku kui ka kohtuga. Võlgnik ei ole olnud pahatahtlik. Puudub alus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et võlgnikule tuleks nüüd anda võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 49 lg 14).
Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus usaldusisiku oma ülesannete täitmisest (FIMS § 55 lg 1 p 2).
Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (FIMS § 50 lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus (FIMS § 50 lg 2).
Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (FIMS § 8 lg 3). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.