Aktiva Finance Group OÜ hagi K K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
740.45 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479), lepinguline esindaja Brittany Tuul Kostja: K K (IK xxxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K K vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista K Klt Aktiva Finance Group OÜ kasuks:
2.1.põhivõlgnevus 306.49 eurot;
2.2.intress 1.11 eurot;
2.3.viivis 136.03 eurot;
2.4.viivis põhivõla 264.13 eurot tasumata osalt alates 06.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
6.Välja mõista K Klt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 224.25 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.K Kl tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 1 (7)
717951989.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.07.2025 Viru Maakohtule hagi K K (kostja) vastu põhivõlgnevuse 357.65 eurot, intressi 7.34 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, viivise 259.62 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja esitas 12.09.2025 täiendavad selgitused kostja tehtud tagasimaksete, kohtu nõutud ümberarvestuse ja viivisenõude kohta. Hagiavalduse põhjal sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 04.05.2020 kliendilepingu nr xxxx, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS-i pakutavate teenuste osutamiseks. Hageja nõuete aluseks on kostja ja Telia Eesti AS-i vahel sõlmitud 06.01.2021 järelmaksu müügileping nr xxxx seadme Apple iPhone 11 64 GB ostmiseks (hinnaga 699 eurot, krediidi kulukuse määr 9,96%, intress 9,90% aastas) ja 06.01.2021 seadmekindlustuse leping. Kostja kohustus järelmaksulepingu alusel võimaldatud krediidi tagastama maksegraafiku alusel, krediidisumma tagastamise lõpptähtajaga 20.07.2023. Kostja kohustus seadmekindlustuse lepingu alusel tasuma igakuiselt kindlustusmakseid 10.90 eurot. Telia Eesti AS esitas kostjale igakuiselt arved teenuste eest tasumiseks. Kostjal olid tähtaegselt tasumata arved ja osamaksed: osaliselt 28.02.2022 ja täielikult 31.03.2022 ja 30.04.2022. Krediidiandja edastas kostjale e-kirja teel 09.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse ja võlgnevuse tasumata jätmise tõttu luges sõlmitud lepingud 23.05.2022 ülesöelduks. Kostjal on tasumata arved maksetähtajaga 20.04.2022, 20.05.2022, 20.06.2022 ja 20.07.2022 kogusummas 105.72 eurot. Lisaks saatis krediidiandja kostjale 27.06.2022 arve järelmaksu müügilepingu jääkväärtusest summas 259.27 eurot. Kostja koguvõlgnevus on 357.65 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta antud selgituste kohaselt krediidiandja lähtus kostja maksevõime hindamisel (järelmaksulepingu sõlmimisel) taotluses esitatud andmetest (netosissetulek vahemikus 801-1200 eurot, deklareeritud kohustused 80 eurot). Krediidiandja arvutatud maksimaalne lubatud järelmaksu kuumakse oli 220 eurot, lepingu tegelik kuumakse on 21.12 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidiandja hinnangul võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale. Hagejal on tekkinud võla sissenõudmiskulud 30 eurot 20.12.2024, 06.01.2025 ja 05.02.2025 tasuliste kirjade saatmisega ja muude makseviivitusega tekkinud kuludena. Hageja taotleb kostjalt põhisummalt 357.65 eurot viivise lepingus kokkulepitud suuruses, s.o kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis kehtis arvete tasumise tähtajal, s.o 24% aastas, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.07.2022 väljamõistmist. 2 (7)
Viivis hagiavalduse esitamise päeva seisuga moodustab 259.62 eurot. 12.09.2025 vastuses kohtunõudele hageja selgitab, et kostjal on arve nr xxxx alusel makstud 14 osamakset ning maksmata alates 15. osamaksest. Kostjal on tasutud sissemakse 139.80 eurot, põhiosa 243.91 eurot ja intress 51.16 eurot. Hageja jääb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta juba esitatud selgituste juurde ja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Hageja teatab, et esitab kohtule ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, märkides samas, et sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise tähtaeg on saabunud. Lepingu lõpptähtaeg saabus 20.07.2023 ja nõue on täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Hageja leiab, et kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi osas, siis on hageja viivisekokkulepe kehtiv.
2.Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamise portaali vahendusel 31.10.2025. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud ega taotlenud enda ärakuulamist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 740.45 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p-de 7 ja 9 alusel võib kohus loobuda kohtuistungist ning jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga seadme järelmaksu müügilepingut (dtl 30-33) sõlmides tegutses Telia Eesti AS krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja osade nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kostjaga sõlmitud seadmekindlustuse lepingu (dtl 36-39) näol ei ole tulenevalt selle sisust tegemist tarbijakrediidilepinguga eelviidatud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et krediidiandja täitis oma lepingujärgsed põhikohustused kummagi lepingu alusel, s.o finantseerides asja omandamist ja võimaldades kostjal tagastada saadud krediit osamaksetega ning osutades kostjale kindlustusteenust.
5.Kohus lahendab esiteks järelmaksu müügilepingust ja seejärel seadmekindlustuse lepingust tulenevad nõuded.
6.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu 3 (7)
tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13) (vt seoses hageja seisukohaga 04.04.2025 vastuses kohtu rollist tarbija krediidivõimelisuse hindamisel TrtRnKo 17.04.2025, 2-23-8628, p 8.2).
7.Kohus tuvastas, et 06.01.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 9,96% aastas jääb VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.01.2021 20,09%, kolmekordne määr seega 60,27%).
8.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kuna hagiavalduses esitatu põhjal krediidiandja lähtus järelmaksu müügilepingu sõlmimisel üksnes kostja taotlusest nähtuvatest andmetest, esitas kohus 29.08.2025 määruses hagejale täiendavad selgitused ja nõuded hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ja poolte tõendamiskoormuse kohta. Hagejal tuli muuhulgas selgitada, kas ja mille põhjal on krediidiandja kindlaks teinud kostja sissetulekud ja kohustused, s.h kuidas mõistlikult kontrollinud kostja esitatud andmeid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjaga järelmaksu müügilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtule esitanud täiendavaid selgitusi ega tõendeid kostja sissetulekute ja kohustuste suuruse kindlakstegemise või esitatud andmete vähemalt mõistlikult kontrollimise kohta. Hageja ei ole ka välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema sissetulekute ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Kohus selgitab, et tarbija maksevõime hindamisel ei saa lähtuda vaid konkreetse krediidiandjaga sõlmitavast lepingust tarbijale tekkiva kohustuse suurusest võrrelduna isiku (antud juhul ka kontrollimata) sissetulekuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Ebapiisava kontrolli tagajärjeks on see, et tarbijad saavad võtta mitmeid laene/krediiti erinevatelt krediidiandjatelt, elades selle tulemusena üle oma võimete ning seejuures tihtipeale finantseerides uute laenudega juba olemasolevate kohustuste tagasimakseid. Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide tarbijast krediidisaaja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale krediidi taotlemisel ebaõigeid andmeid. Samuti seadus ei näe vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma suurusest või tagasimaksete perioodi pikkusest. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et krediidiandja poolt järelmaksu müügilepingu sõlmimisel läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine oli ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kuni kolmanda lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 4 (7)
94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohtu selgituse kohaselt peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Kohus selgitab esiteks, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Seoses intressinõudega kohus märgib, et järelmaksu müügilepingu sõlmimisest 06.01.2021 kuni 31.12.2022 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0%, seega kostja ei pea selle perioodi eest tasuma hagejale intressi. Seadusjärgne intress oli perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni viimas osamakse tasumise tähtajani 20.07.2023 4% aastas. Kostjal võimaldati järelmaksu müügilepingu alusel tasuda seadme maksumus 699 eurot osamaksetena. Hageja selgituse põhjal, millele kostja ei ole vastu vaielnud, on kostja tasunud järelmaksu müügilepingu maksegraafiku alusel sissemaksu 139.80 eurot ja täiendavalt 295.07 eurot, kokku 434.87 eurot. Osamaksed jäid tasumata alates 15. osamaksest. Hagi lisana esitatud maksegraafiku (dtl 31-32) põhjal pidi kostja 14 osamaksega olema krediidiandjale maksnud 383.71 eurot (sh sissemakse 139.80 eurot). Arvestades asjaoluga, et kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intress 0%, kattis kostja tasutud 434.87 eurot ka 15. ja 16. osamakse (20.04.2022 -18,52 eurot, 20.05.2022 – 18.67 eurot) ja osaliselt ka 17. osamakse (20.06.2022 – osamakse 18.83 eurot tasutud 13.97 euro ulatuses) ja kostjal ei olnud lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalikku võlga ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles, s.o 23.05.2022. Seega on kostjaga sõlmitud järelmaksu müügilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täitmata ja ülesütlemine 23.05.2022 toimetu ning hageja nõuded ei kuulu ülesütlemisele tuginemisel rahuldamisele. Hageja selgitas, et kuna lepingu lõpptähtaeg on saabunud 20.07.2023, siis on nõue täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Kohus leiab, et sellel alusel on hageja nõuded põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Hageja märkis asjakohaselt, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei pea ta esitama VÕS § 4034 lg 7 kohast ümberarvestust kõikide osamaksete tasumise tähtaja saabumise tõttu, samas ei ole hageja esitanud maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud nõuete arvestust (eelkõige seadusjärgse intressi osas), millest kohus saab asja lahendamisel lähtuda. Kohus peab siiski võimalikuks kohtule esitatu põhjal ja arvestades intressimäära vähenemist seadusjärgse määrani ise välja arvutada kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvad summad. Seoses hageja viivisneõudega kohus selgitab täiendavalt järgmist. Hageja nõuab kostjalt võlgnetavalt põhinõudelt viivist Telia Eesti AS-i lepingute lahutamatuks lisaks oleva üldtingimuste punkti 10.8.1. alusel kokkulepitud viivisemääras, s.o kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Kohus nõustub, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võta VÕS § 4034 lg 7 teine lause võlausaldajalt õigust nõuda viivist. Küll aga ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu hageja viivist nõuda lepingujärgsest intressimäärast lähtudes, vaid VÕS § 4034 lg 7, § 415 lg 1, § 94 ja § 113 lg 1 koostoimes seadusjärgses määras, kuna algselt kokkulepitud intressimäär on asendunud seadusjärgse määraga (vt nt TlnRnKo 28.02.2025, 2-23-147731, p 40, TrtRnKo 30.03.2026, 2-24-17504, p 5 (7)
14). Viivist ei saa nõuda tühisele kokkuleppele tuginedes. Kohtu arvestuse järgi on hageja põhjendatud nõudeks: 1) põhivõlgnevus 264.13 eurot (seadme maksumus 699 eurot – kostja tasutud 434.87 eurot); 2) seadusjärgne intress 1.11 eurot osamaksetelt alates 01.01.2023 - 143 eurolt (perioodi 01.01.2023-19.01.2023 eest) 0.19 eurot, 123.06 eurolt 0.26 eurot, 102.96 eurolt 0.20 eurot, 82.69 eurolt 0.18 eurot, 62.25 eurolt 0.13 eurot, 41.64 eurolt 0.09 eurot, 20.86 eurolt 0.06 eurot; 3) seadusjärgne viivis 97.48 eurot – alates 17. osamaksest maksetähtajale järgnevast päevast kuni otsuse tegemise ajani 05.05.2026 (k.a) – 4.86 eurolt 2.04 eurot, 18.98 eurolt 7.85 eurot, 19.14 eurolt 7.78 eurot, 19.30 eurolt 7.72 eurot, 19.45 eurolt 7.65 eurot, 19.62 eurolt 7.58 eurot, 19.78 eurolt 7.51 eurot, 19.94 eurolt 7.41 eurot, 20.10 eurolt 7.29 eurot, 20.27 eurolt 7.19 eurot, 20.44 eurolt 7.07 eurot, 20.61 eurolt 6.95 eurot, 20.78 eurolt 6.82 eurot, 20.86 eurolt 6.65 eurot. Lisandub seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 264.13 eurot alates 06.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 06.01.2021 järelmaksulepingust nr xxxx tuleneva nõuetena välja põhivõla 264.13 eurot, intressi 1.11 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 97.48 eurot ja lisanduva viivise põhivõlalt seadusjärgses määras.
10.Kohus leiab, et hagejal kostjaga 06.01.2022 sõlmitud seadmekindlustuse lepingust tulenevad nõuded on põhjendatud ja kuuluvad tervikuna rahuldamisele. Kostja poolt vaidlustamata asjaoludel jäi kostja võlgnevusse talle osutatud kindlustusteenuse eest tasumisega arvete alusel maksetähtajaga 20.04.2022, 20.05.2022, 20.06.2022 ja 20.07.2022, kogusummas 42.36 eurot. Hagiavalduse põhjal krediidiandja andis kostjale krediidiandja esitatud arvete alusel nii järelmaksu müügilepingu alusel osamaksete kui seadmekindlustuse lepingu alusel kindlustusmaksete tähtaegselt tasumata jätmisel täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja selle möödumisel ütles lepingu 23.05.2022 üles. Kohus märgib, et antud lepingu osas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirang. Kohus leiab, et ka hageja nõue, mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt lepingujärgses määras alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 21.07.2022 on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd hageja taotleb haginõudes viivist kokkulepitud viivisemääras, täpsemalt seadusjärgse viivise kolmekordses määras, mis kehtis arvete tasumise tähtajal (dtl 11), s.o 24% aastas, seega arvestamata VÕS § 94 lg 1 alusel intressimäära muutust ja lähtudes seadusjärgse viivisemäära väikseimast võimalikust suurusest (8% VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi) ning tulenevalt kohtu seotusest hageja nõudega, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 21.07.2022 – 05.05.2026 (k.a) eest summas 38.55 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis alates 06.05.2026 lepingujärgses määras, s.o 24% aastas. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 06.01.2021 seadmekindlustuse lepingust tuleneva nõuetena välja põhivõla 42.36 eurot, otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 38.55 eurot ja lisanduva viivise põhivõlalt lepingus kokkulepitud määras, s.o 24% aastas.
11.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude 30 eurot väljamõistmist 20.12.2024 (dtl 5455), 06.01.2025 (dtl 56-57), 05.02.2025 (dtl 58-59) tasuliste meeldetuletuskirjade ja muude makseviivitusega tekkinud kulude katteks VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel, s.o pärast lepingu lõppemist. Kohus leiab, et kuivõrd kostja oli meeldetuletuskirjade saatmise ajaks mõlema selleks ajaks lõppenud lepingu alusel võlgnevuses ja meeldetuletuskirjade saatmine oli seega põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot. 6 (7)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
13.Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt kokku hagihinnaga 510.61 eurot (põhinõue järelmaksu müügilepingu alusel 264.13 eurot, intress 1.11 eurot, viivis 97.48 eurot, lisanduv viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 10,15% aastas hagi esitamise aja seisuga 26.81 eurot; põhinõue seadmekindlustuse lepingu alusel 42.36 eurot, viivis 38.55 eurot, viivis ühe aasta eest lepingujärgses viivisemääras 24% aastas 10.17 eurot; sissenõudmiskulud 30 eurot), mis moodustab algselt esitatud haginõudest hagihinnaga 740.45 eurot umbes 69%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 69% kostja kanda ja 31% hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulu 507 eurot (3 h x 169 eurot/h). Kohus leiab, et riigilõiv 175 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud 507 eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi, mis hõlmab ka kohtu nõudmisel täiendavalt antud selgitusi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 325 eurot (175 + 150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 224.25 eurot, millele lisanduvad hageja taotlusel viivised. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
15.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.