Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post [email protected]) Kostja: O T (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi O T (T) vastu ESTO AS-i ja O T vahel 07.02.2022 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenevas võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 05.09.2025 Harju maakohtule hagiavalduse O T (T, kostja) vastu.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 07.02.2022 lepingu nr xxxx, mille järgi sai kostja liini 2000 eurot, intressiga 35,4% aastas, krediidikulukuse määraga 50,45%, kogukuluga 4351,61 eurot ja väljavõtu tasuga 62 eurot. Krediidiandja tegi väljamakseid kostja kontole kokku 2065 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva arve tasumisega. Krediidiandja saatis 01.04.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.04.2025. Krediidiandja hoiatas teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis kostjale 15.04.2025 lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 16.04.2025. 02.05.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale.
3.Hageja nõuab hagis põhivõlgnevust 1180,69 eurot, intressi 122,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 162,61 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt (1180,69 eurot) alates 06.09.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.Kohus andis 20.04.2026 kohtunõudega hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta tõendite ning nõude ümberarvestuse esitamiseks. Hageja andis 24.04.2026 vastuses kohtunõudele teada, et esitas ammendavalt kõik teadaolevad andmed kostja krediidivõime hindamisest ning ümberarvestuse korral tuleb lugeda nõue tasutuks, mistõttu ei esita hageja nõude ümberarvestust.
5.Kohus toimetas hagiavalduse ja 24.09.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale avalikult kätte 18.03.2026. Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust, sest ümberarvestuse korral tuleb lugeda nõue tasutuks.
7.Hageja nõude aluseks on ESTO AS ja kostja vahel 07.02.2022 sõlmitud krediidileping nr xxxx (dtl 3, 18). Hageja nõuab hagis põhivõlgnevust 1180,69 eurot, intressi 122,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 162,61 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt (1180,69 eurot) alates 06.09.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni (dtl 2).
8.Hageja on esitanud faktiväite, et krediidiandja loovutas 02.05.2025 nõuded hagejale (dtl 4). Kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kohtule ka kostjale saadetud nõudekirja, milles muuhulgas teavitas nõude omandamisest vastavalt hageja ja ESTO AS vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule (dtl 37). Nõudeloovutuse lepingut hageja 2/6
esitanud ei ole, kuid kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
9.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
10.Käesoleval juhul on kostja lepingu allkirjastanud ja selle dokumendid (dtl 10). Seega on tuvastatav kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks. Kuigi kohtule esitanud lepingul puudub krediidiandja allkiri, on ESTO AS täitnud lepingu järgse põhikohustuse. Hageja väite kohaselt on krediidiandja teinud väljamakseid kostja kontole kokku 2065 eurot (dtl 4), kuid kohus on hageja esitatud maksekorralduste alusel tuvastanud, et ESTO AS on kostjale üle kandnud 2035,62 eurot (484,50 + 1521,18 + 29,94) (dtl 24-28). Lepingu number 9201966960 ühtib maksekorraldustele märgitud konto numbriga. Seega loeb kohus tuvastatuks, et leping oli sõlmitud ja kostjale oli väljastatud krediiti 2035,62 eurot.
11.Hagi asjaolude kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 2499,80 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 884,31 eurot, intresside katteks 1550,49 eurot, lepingu muudatuse tasu katteks 30 eurot, kiire väljavõtutasu katteks 30 eurot ja meeldetuletustasude katteks 5 eurot (dtl 5).
12.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 50,45% aastas (dtl 18). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
14.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel 3/6
analüüsinud kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel märkis kostja oma sissetulekuks 1400 eurot, kuid krediidiandja lähtus otsuse tegemisel kostja pangakontost, mille kohaselt kostja sissetulek oli 860,70 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta. Finantskohustusteks märkis kostja 800 eurot ja majapidamiskuludeks 50 eurot, kokku kohaldas krediidiandja kohustusteks 850 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline (dtl 3). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.
15.Maakohus on seisukohal, et lähtudes ka üksnes hageja esitatud selgitustest, oli laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll ebapiisav.
15.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne krediidiandja laenutaotlusel esitatud andmetest, sissetuleku osas kostja pangakontost, teostas päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit hageja väidete tõendamiseks, seega on tõendamata kostja sissetuleku kontrollimine pangakonto alusel ning maksehäirete kontrollimine.
15.2.Kohtule nähtuvalt on krediidiandja lähtunud vaid kostja esitatud andmetest. Eelnimetatust tuleb järeldada, et krediidiandja ei ole kindlaks teinud kostja tegelikke igakuiseid finantskohustusi ja majapidamiskulusid ning neid krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud.
15.3.Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollinud krediidiandja infot ülalpeetavate kohta.
15.4.Hageja selgitustest nähtub, et kostja regulaarset sissetulekut ja finantskohustusi on analüüsitud kostja esitatud andmete põhjal, kuid otsuse tegemisel lähtuti pangakontost, mille kohaselt oli kostja sissetulek 860,70 eurot. Kostja oli finantskohustustena märkinud 800 eurot ning majapidamiskulud 50 eurot. Seega pidi krediidiandjale olema selge, et kostjale jääb vaba raha 10,70 eurot (860,70-800-50). Samas on kohtule esitatud arved märkimisväärselt suuremad (56,24-237,83 eurot) (dtl 29-32), kui kostjale arvestuslikult jääv vaba raha jääk. Seega ei olnud kostja krediidilepingu sõlmimisel ajal võimeline oma võetavaid kohustusi täitma. Ühtlasi on eluliselt ebausutav, et kostja majapidamiskulud olid vaid 50 eurot kuus.
15.5.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja tegelike sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel, mille andmed on vastuolus teistest allikatest pärinevate andmetega, kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.
16.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub 4/6
nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
17.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
20.Kohus andis 20.04.2026 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja nõude ümberarvestus (dtl 67-68). Hageja märkis 24.04.2026 vastuses, et esitas ammendavalt kõik teadaolevad andmed kostja krediidivõime hindamisest ning ümberarvestuse korral tuleb lugeda nõue tasutuks, mistõttu ei esita hageja nõude ümberarvestust (dtl 70). Kuigi kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ega ümberarvestust, puudub kohtul alus arvata, et hageja kinnitus nõude tasumise kohta ei ole õige.
21.Samuti on kohus tuvastanud, et kostjale oli väljastatud krediiti 2035,62 eurot. Arvestades hageja kinnitust, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 2499,80 eurot (dtl 5) ning asjaolu et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik maksed lugeda tehtuks põhiosa katteks, on kostja tasunud hagejale 464,18 eurot rohkem, kui oleks pidanud (2499,802035,62).
22.Eelnevat arvestades on kostja nõude tasunud ja hagejal ei ole kostja vastu nõuet.
23.Intressinõuet juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hageja esitanud ei ole. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet. Kuivõrd kostja ei olnud ajal, millal hageja saatis kostjale nõudekirjad, võlgnevuses kirjades märgitud ulatuses, siis on kirjad sellisel kujul põhjendamatud ja hagejal ei ole õigust nõuda võla sissenõudmisega tekkinud kulusid.
24.Seega jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud ESTO AS-ga sõlmitud lepingust xxxx tulenevad kohustused. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
5/6
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
28.Kostja ei ole menetluses osalenud ning seega jääb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
29.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikul elukoha aadressil. Lisaks helistas kohus kohtule teadaolevale kostja telefoninumbrile, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
30.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.