Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10069659), lepinguline esindaja Carlo Kask ja Anu Volokitin (epost: XXX)
hagi
Z.A
vastu
võlgnevuse
Kostja: Z.A (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX, 44010, XXX, tegelik elukoht teadmata) Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Eesti AS hagi Z.A vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Z.A-lt Elisa Eesti AS kasuks sideteenuse lepingust tulenev võlgnevus summas 191,90 eurot, kahjuhüvitis tagastamata seadmete eest 171,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 137,53 eurot.
3.Välja mõista Z.A-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis põhinõudelt (s.o 363,54 eurot) alates 04.12.2025. a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus.
5.Rahuldada Elisa Eesti AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 280 eurot ning mõista nimetatud summa Z.A-lt Elisa Eesti AS kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või a/a EE567700771003819792 LHV Pank AS-is või a/a EE604204278601694436 Coop Pank AS-is, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elisa Eesti AS esitas 29.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 522,56 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ja tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 25.11.2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 03.12.2025 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse teenuse eest summas 191,90 eurot, kahjuhüvitise seadmete eest summas 171,64 eurot, viivise summas 137,53 eurot ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks.
2.Hageja nõue tuleneb 13.05.2019 hageja ja kostja vahel sõlmitud Elisa Eesti AS kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ja seadmete rendi- ja/või müügilepingust. Vastavalt Elisa Eesti
üldtingimuste p-le 5.2.1. kohustus kostja tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest, samuti tasuma seadme ostuhinna ja seadme üüritasu Elisa hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt, sealhulgas tasuma ka tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutuste eest ja kliendi poolt süüliselt põhjustatud võrgu rikete kõrvaldamise eest. Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 12.2. kohaselt on Elisa Eesti ASil õigus teenuse osutamise leping üles öelda kui teenuse osutamist on piiratud punkti 7.1.4. alusel, välja arvatud punkti 7.1.4.4. ja 7.1.4.6 alusel, ja piiramise alus ei ole ära langenud 1 kuu jooksul. Üldtingimuste punkti 12.5. kohaselt lepingu lõppemisel tagastab klient Elisale omal kulul kõik kliendi valduses olevad Elisale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel Elisa esindusse või kutsudes Elisa esindaja seadme tagastamiseks ja tasudes visiidi eest hinnakirja järgi). Seadme või Kiipkaardi mittetagastamisel kohustub Klient hüvitama Elisale seadme või kiipkaardi väärtuse Elisa poolt esitatava arve alusel. Seadmete tagastamisel tuli tagastada ka kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud: DigiTV kaarti: 01473285410, maksumusega 10,00 eurot; Digiboksi: 622H1823L03750 maksumusega 54,00 eurot ja Modem: fc91.14b0.4676 maksumusega 107,64 eurot, kokku väärtuses 171,64 eurot. Kostjal on arvete nr A-44882359 (47,47 eurot), A-45022753 (59,32 eurot), A45159191 (54,70 eurot), A-45291979 (19,80 eurot), A-45420666 (9,11 eurot) ja A-45547167 (7,50 eurot) alusel tasumata teenuse eest kokku 191,90 eurot. Seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2023.a. novembris ja jaanuaris 2024.a. vastavalt üldtingimuste punktile 7.1.4.1, mille kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus piirata kliendi suhtes lepingu alusel teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Kostjale on hoiatav meeldetuletuskiri saadetud 10.12.2023.a. Meeldetuletuskiri on kostjale saadetud kostja poolt märgitud ja lepingus kinnitatud e-posti aadressile XXX. Kostja oli viivituses november 2023, detsember 2023, jaanuar 2024, veebruar 2024, märtsi 2024 ja aprill 2024 arvete tasumisega. Elisa Eesti AS luges lepingud üles öelduks 26.03.2024. Kostjal tuleb tasumata teenuse eest tasuda 191,90 eurot ja tagastamata seadmete eest tasuda 171,64 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja teenuse eest 191,90 eurot, kahjuhüvitis seadmete eest 171,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 137,53 eurot ning alates 04.12.2025 viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt (summalt 363,54 eurot) kuni võlgnevuse täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 175 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja õigusabikulud 85 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.07.01.2026 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.
4.Kohus toimetas hagimaterjalid ja 07.01.2026 kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 09.04.2026. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 23.04.2026. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
5.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, seega leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
8.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata.
9.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
10.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
12.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
13.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot. Hageja nõuab lisaks õigusabikulude hüvitamist summas 85 eurot (ilma käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise hüvitamist summas 20 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõiv 175 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147 lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu summas 85 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud.
14.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 245 eurot (175+20+85).
15.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalsel) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.