A R hagi D R vastu elatise vähendamise nõudes ning D R vastuhagi A R vastu elatise suuruse muutmise nõudes
Tsiviilasja hind/vastuhagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
190,43 eurot/ 87,66 eurot Hageja (vastuhagis kostja): A R (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: M A Kostja (vastuhagis hageja): D R (isikukood xxxx) Kostja seaduslik esindaja: I K (isikukood xxxx) Eelistung 18.03.2026, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Rahuldada vastuhagi.
3.Muuta Harju Maakohtu 11.12.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-9166 märgitud elatise suurust alljärgnevalt:
2.1 Välja mõista A Rilt elatis D Ri kasuks alates 27.10.2025 kuni 31.03.2026 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). 2.2 Välja mõista A Rilt elatis D Ri kasuks alates 01.04.2026 kuni D Ri täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). 2.3 Resolutsiooni p-s 2.2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Juhul, kui A R on kohtumenetluse kestel D Rile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.10.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 11.12.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-17-9166 A Rilt (hageja) D Ri (kostja) kasuks välja mõistetud igakuine elatis summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras, alates 12.06.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 24.09.2031. Alates
01.01.2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Viimase aasta jooksul kostja elab hageja juures vähemalt 10 päeva kuus. Kõik koolivaheajad 20242025 kostja elas hageja juures, 2025 suvel kostja elas suvilas hageja vanemate juures ja hageja andis oma vanematele raha kostja ülalpidamiseks. Samuti hageja ostab kostjale vajalikke asju. Kooli ajal kostja seaduslik esindaja toob kostjat igal reedel hageja elukohta ja viib ära pühapäeva õhtul. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta Harju Maakohtu 11.12.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-9166 väljamõistetud elatist ning mõista hagejalt välja igakuine elatis kostja kasuks alates 06.10.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni 101,57 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud 1⁄2 lapsetoetust 40 eurot ja PKS § 101 lg 6 kohaselt 201,17 eurot). Kostja vastus ja vastuhagi Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja selgitab, et hageja ei ole tema elus kunagi varem osalenud. Hageja on elanud välismaal ja kadus lapse elust 9 kuud peale lapse sündi. Hageja on hakanud lapse vastu huvi tundma alles 2025 aasta suvel, saates 1-3 sõnalisi sõnumeid ja teinud aasta jooksul kokku 5 kõne. Hageja ei ole esitanud ainsatki tõendid selle kohta, et kostja on viimase aasta jooksul isaga koos veetnud vähemalt 10 päeva kuus. Kostjale teadaolevalt elab isa xxxx alates 2014 aastast. Hageja väide, et kõik koolivaheajad 2024-2025 kostja elas hageja juures, ei vasta samuti tõele, kuivõrd hageja Eestis ei elanud ja laps välismaal märgitud perioodil isa juures ei käinud. Hageja ei ole tõendanud, et veedab lapsega 10 päeva kuus. Seega ei esine seaduslikku alust ega asjaolusid, mis võimaldaksid elatise summat muuta 100 euroni kuus. Hageja tegelik soov on pääseda elatise tasumisest üldse või maksta lapsele elatist nii vähe kui võimalik. Samuti ei esine muid asjaolusid, mis võimaldaksid hagejalt välja mõistetud elatist vähendada. Hageja on terve, teovõimeline, täistöövõimega, tööealine isik. Samuti hagejal ei ole teisi ülalpeetavaid. Kostja ülalpidamiseks kulub keskmiselt 700 eurot kuus, moodustudes järgnevatest kuludest: toidukulud 160 eurot, riided 20 ja jalanõud 20 eurot, eluasemekulud 280 eurot, sidekulud 15 eurot, transpordikulud 20 eurot, hariduskulud 7 eurot, hügieenikulud 7,5 eurot, tervishoiukulud 5 eurot, sport ja treeningud (karate trenn) 120 eurot, meelelahutus ja muud kulud 30 eurot. Kostja võistleb rahvusvaheliselt ning kulud väljaspool Eestit näiteks võistlusreis xxxx on eraldi kulu ca 200-250 eurot. Vaidlust ei ole, et hagejal on ülalpidamiskohustus ning et kostja elab emaga. Kostja soovib Harju Maakohtu 11.12.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-9166 välja mõistetud elatise summa seadusega vastavusse viimist. Eeltoodust tulenevalt palus kostja suurendada elatist alates vastuhagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummäärani.
Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja vastuhagi, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud poolte vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli baassummaks 282,31 eurot ning alates 01.04.2026 on baassummaks 295,86 eurot.
3.Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja vanemateks I K ja kostja (dtl 8). Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-17-9166 on Harju Maakohus 11.12.2017 tagaseljaotsusega hagejalt kostja kasuks välja mõistnud igakuise elatis summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras (dtl 6-7). PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Seega tuli hagejal hagi esitamise ajal tasuda kostjale elatist summas 292 eurot kuus. Kohus selgitab, et nii hagejal, kui ka kostjal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1, TsMS § 497 ning PKS § § 2172 lg 2 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. TsMS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud
vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
4.Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on nii hageja, kui ka kostja iseenesest õigustatud nõudma elatise muutmist kuna õiguslik olukord on pärast eelmist kohtulahendit muutunud. Seaduses sätestatud miinimumelatise suurus on aastate jooksul muutunud ning hetkel kehtiv miinimum on hagejalt väljamõistetud elatisest suurem. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul ka alus kahelda, et kostja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Samuti ei ole hageja vaidlustanud asjaolu, et kostja igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt miinimumile (18.03.2026 eelistung 00:11:29, dtl 117).
5.Hageja on tuginenud hagiavalduses asjaolule, et kostja on viibinud tema juures vähemalt 10 ööpäeva kuus ning seega kuulub rakendamisele PKS 101 lg 6, mis sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus on 18.03.2026 eelistungil selgitanud (dtl 115-116; 00.03:42) ning selgitab korduvalt, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta. Kindlaksmääratud suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus arvestada võimalike päevade arvuga, mil kostja võib hageja juures tulevikus viibida. Käesoleval juhul puuduvad tõendid suhtluskorra kindlaksmääramise või kokkuleppe olemasolu kohta. Samuti on hageja eelistungil kinnitanud, et kostja ei viibi tema juures keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus (dtl 116, 00:07:09). Seega ei kuulu PKS § 101 lg 6 antud juhul kohaldamisele.
6.Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgnevat. 27.03.2026 lõpetas kohus eelmenetluse ning andis pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks. 06.04.2026 esitas hageja
hagiavalduse tervikteksti, milles on palunud kindlaks määrata ka suhtluskord märkides sisus üksnes, et hageja taotleb kohtu abi kostja seaduslikult esindajalt hageja esitatud lapsega suhtlemise korra kokkuleppe projektile sisulise vastuse saamiseks. Kuna nõue on esitatud pärast eelmenetluse lõppu ning sisuliselt on soovitud lihtsalt, et kostja seaduslik esindaja vastaks hageja poolt pakutule, siis jätab kohus selle tähelepanuta. Kohus märgib, et on ka eelistungil selgitanud, et käesolevas tsiviilasjas lahendab kohus üksnes elatise nõuet. Juhul, kui hageja soovib suhtluskorra kindlaksmääramist, siis on hagejal võimalus esitada selleks eraldiseisev nõuetelevastav hagiavaldus.
7.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata ning rahuldab vastuhagi. Harju Maakohtu 11.12.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-9166 märgitud elatise suurust tuleb muuta selliselt, et hagejalt tuleb välja mõista elatis kostja kasuks alates 27.10.2025 kuni 31.03.2026 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2026 kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o 24.09.2031) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
8.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.