Kohtuasi Bondora AS-i hagi D G vastu võla nõudes Tsiviilasja hind
4540,07 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post [email protected]) Kostja: D G (isikukood xxxx) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS hagiavaldus D G vastu osaliselt.
2.Mõista D Glt Bondora AS kasuks välja Bondora AS-i ja D G vahel 31.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 2000 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga (08.04.2025) sissenõutavaks muutunud viivis 537,74 eurot.
3.Mõista D Glt Bondora AS kasuks välja viivis põhivõlalt 2000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni.
4.Jätta maakohtu menetluskuludest 65,52% kostja kanda ning 34,48% hageja kanda.
5.Määrata Bondora AS menetluskulude suuruseks 973,90 eurot ja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele D Glt Bondora AS kasuks välja 638,10 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 08.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse D G (kostja) vastu võla nõudes ning 16.06.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis hagiavalduse täiendused ja täpsustused ning alternatiivse nõude.
2.Hagiavalduse ning selle 16.06.2025 täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx. Vastavalt lepingule on hageja väljastanud kostjale 31.08.2022 krediiti summas 2000 eurot.
3.Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus määratud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja saatis hagejale võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi ning 17.11.2022 edastas lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu 19.12.2022 erakorraliselt üles.
4.Hageja nõuab kostjalt 2340,94 eurot, viivist hagiavalduse esitamiseni summas 1532,45 eurot ning viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasumata põhinõudelt ja haldustasu võlgnevuselt 2150,58 eurolt lepingu järgses määras, st 31 % aastas võlgnevuse jäägilt. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 2000 eurot ja sellelt viivis VÕS § 113 järgses määras kuni hagiavalduse esitamiseni summas 537,74 eurot ning alates hagiavalduse menetlemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 järgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Kohus toimetas hagiavalduse, 16.06.2025 puuduste kõrvaldamise ja 19.06.2025 kohtumääruse kostjale avalikult kätte 15.11.2025. Kostja hagile vastanud ja menetluses osalenud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva põhivõla 2000 eurot, viivise VÕS § 113 järgses määras kuni hagiavalduse esitamiseni summas 537,74 eurot ja viivise põhivõlalt 2000 eurot alates 09.04.2025 VÕS § 113 g 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse
2/8
täitmiseni. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
7.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 31.08.2022 sõlmitud laenuleping nr XXXX (dtl 9-29), mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 2000 eurot. Hageja väitel ei ole kostja teinud ühtegi tagasimakset ning seisuga 15.12.2022 oli kostjal tagastamata krediidisumma 2126 eurot, intressivõlg 188,01 eurot, lepingu haldustasu võlg 24,58 eurot ja viivisevõlg 2,35 eurot. Lisaks on kostjal lisateenuste ning sissenõudmise ja avaldamisega kaasneva kulu võlgnevus 31,95 eurot. Kokku oli hageja andmete kohaselt kostjal lepingu ülesütlemisel seega võlgnevus 2340,94 eurot (dtl 5).
8.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
9.Hageja on hagis välja toonud, et pooled on sõlminud lepingu sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lk). Hageja edastas kostjale ka lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni (dtl 3).
10.Kohus on tuvastanud kinnituse laenulepingu viimasel leheküljel ning selle kohaselt on kostja poolt lepingu kinnitamise aeg 31.08.2022 kl 15:41:35 ning kinnitamise IP aadress xxxx (dtl 29).
11.Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal saab olla üksnes kostja tahteavalduse tegemise tõendamise roll (seda ei saa lugeda omakäelise allkirjaga võrdseks kvalifitseeritud elektrooniliseks allkirjaks). Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise protsessi ja kohtu tuvastusele kinnituse andmise kohta, loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavalduse laenu saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu.
12.Hageja on tõendanud maksekorraldusega, millelt nähtub viide lepingule nr XXXX, et laen summas 2000 eurot on kostjale välja makstud 31.08.2022 (dtl 30). Seega on laen kostjale välja makstud.
13.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et leping oli kehtivalt sõlmitud.
14.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 47,85% aastas (dtl 9). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt 3/8
eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.
15.Kohus on tuvastanud, et lepingu järgi pidi kostja laenu tagastama 60 kuumaksega iga kuu
15.kuupäeval perioodil 15.09.2022 kuni 16.08.2027 (dtl 9 ja 31-33). Hageja väitel on kostjal tasumata kogu põhiosa summas 2000 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
17.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
18.Hageja on hagis selgitanud, et kostja krediidivõime hindamiseks täitis kostja krediidiküsimustikud, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: elukoha tüübi, perekonnaseisu (sh ülalpeetavad), hariduse, tööandja ja tööstaaži tööandja juures; sissetuleku suurus, kohustuste suurust, elamiskulude suurust jne. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma arvelduskonto väljavõtte ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek vähemalt 779 eurot (netos). Hageja tuvastas, et kostjal olid regulaarsed kohustused laenu taotlemisel 42,72 kuus (ESTO AS ees) ja ülalpeetav (päringu alusel Rahvastikuregistrisse). Hageja arvestas kostja maksevõime analüüsis elamiskuludena 350 eurot (dtl 4).
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
20.Maakohus on seisukohal, et hageja ei ole kostja krediidivõime kontrollimist tõendanud ning hageja selgitusi arvestades oli laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ka ebapiisav.
21.Hageja on hagis selgitanud, mida krediidivõime analüüsil väidetavalt tehti, kuid ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kohus selgitas 20.05.2025 määruses, et hageja peab selgitama, kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034) ning tegi hagejale ettepaneku esitada ka vastavad tõendid. Hageja ei ole ka pärast kohtumäärust esitanud täiendavaid selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tehtud toimingute kohta ega esitanud muid tõendeid peale kostja pangakonto väljavõtte.
4/8
21.1.Hageja selgituse kohaselt täitis kostja krediidiküsimustikud, milles hageja palus analüüsi teostamiseks vajalikke andmeid. Küsimustikke ega kostja vastuseid ei ole kohtule esitatud.
21.2.Hageja on märkinud, et kontrollis nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist, kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Seda, missugune oli kontrollimise tulemus, hageja selgitanud ei ole ning ei ole esitanud ka tõendeid maksehäirete kontrollimise kohta. Seega ei ole maksehäirete puudumist kontrollitud lepingu sõlmimise eelselt ning ei ole tõendatud, et kostjal lepingu sõlmimise ajal maksehäired puudusid.
21.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja on selgitanud, et kostjal oli üks ülalpeetav ja regulaarsed kohustused summas 42,72 eurot, tõendeid hageja esitanud ei ole.
21.4.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on esitanud kostja pangakonto väljavõtte perioodi 09.08.2021 - 27.07.2022 kohta (dtl 263266) ja väidetavalt kontrollis hageja selle alusel, et kostjal on regulaarne sissetulek vähemalt 779 eurot (netos). Hageja ei ole täpsustanud, millest tulenevalt on ta kostja sissetuleku suuruse leidnud, st milliseid ülekandeid pidas hageja kostja regulaarseks sissetulekuks. Kohtule ei nähtu kostja pangakonto väljavõttelt, et kostja oleks saanud selliseid regulaarseid sissetulekuid, mida võiks pidada kostja töötasuks või püsivaks sissetulekuks. Kostjale on üle kantud peretoetust ja vanemahüvitist, kuid seda ei saa pidada kostja regulaarseks sissetulekuks, mille arvelt katta võetud finantskohustusi.
21.5.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Hageja väited kontrolli teostamise kohta on tõendamata.
21.6.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
21.7.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada
5/8
(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
22.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.
23.Hageja on 16.06.2025 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2000 eurot. Kohus on tuvastanud, et laenusumma oli 2126 eurot, kuid 126 eurot arvestati lepingutasu katteks (dtl 9) ja kostjale kanti üle 2000 eurot (dtl 30). Tagasimakseid kostja hageja väitel teinud ei ole.
24.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv.
25.Kohus on tuvastanud, et hageja edastas 17.11.2022 kostjale e-posti aadressile [email protected] lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 226-228), milles andis kostjale tähtaja 30 päeva kohustuse täitmiseks ning teatas, et kui kostja võlgnevust ei tasu, siis öeldakse laenuleping nr 3001242 üles 17.12.2022 ning sissenõutavaks muutub kogu laenu jääk. 19.12.2022 saatis hageja kostjale ka lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 229, tõlge dtl 254).
26.Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud (VÕS § 416 lg 1).
27.Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemisavaldus oli esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile. Seega oli ülesütlemine kehtiv.
28.Kuna leping on üles öeldud 19.12.2022 seisuga, siis tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada. Põhiosa võlgnevus on seega 2000 eurot ning kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
29.Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul viivist VÕS § 113 järgses määras kuni hagiavalduse esitamiseni summas 537,74 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on kontrollinud, et viivise summa perioodil 20.12.2022 – 08.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on 537,74 eurot ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
6/8
30.Hageja on palunud välja mõista ka viivise alates hagiavalduse menetlemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Kuigi hageja sõnastus on ebaselge, siis eeldab kohus, et hageja on soovinud viivise väljamõistmist hagi esitamisest, kuna hageja on sissenõutavaks muutunud viivise nõude esitanud kuni hagi esitamiseni. Seega mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele välja viivise põhivõlalt summas 2000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 09.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
31.Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega poolte kanda.
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
35.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
36.Hageja esitas 20.04.2026 menetluskulude nimekirja. Hageja on märkinud, et hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on kokku 973,90 eurot, millest 560 eurot on riigilõiv ja 413,90 eurot õigusabikulud (dtl 301).
37.Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta summas.
38.Riigilõivu on hageja tasunud seaduses ettenähtud suuruses, s.o 560 eurot (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
39.Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu 4 tundi 47 minutit olnud põhjendatud ja vajalik.
40.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 48-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul vandeadvokaadist esindaja puhul põhjendatud.
41.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 973,90 eurot, millest 560 eurot on riigilõiv ja 413,90 eurot on lepingulise esindaja kulu.
42.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi
7/8
kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.
43.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt hagis 3873,39 euro tasumist (2340,94+1532,45) ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja mõistis kostjalt välja 2537,74 eurot (2000+537,74). Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 65,52% (arvestuse aluseks olev tehe: 2537,74 / 3873,39 * 100% = 65,52%). Seega jäävad menetluskulud 65,52% ulatuses kostja kanda ning 34,48% ulatuses hageja kanda.
44.Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 973,90 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 65,52% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 973,90 * 65,52% = 638,10 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.
45.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
46.Kostjale on hagiavaldus, hageja puuduste kõrvaldamine ja menetlusse võtmise kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikul elukoha aadressil, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
47.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.