Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 29.04.2026, Tallinn 2-24-136337 OÜ Aktiva Finance Groupi hagi L D vastu põhivõlgnevuse 500 euro, intressi 6,30 euro, viivise 30,18 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja edasiulatuva viivise nõudes 665,98 eurot
nende Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Sigrid Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]
Rahkema,
Julianuse
Kostja: L D (isikukood xxxx), elukoht teadmata
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi L D vastu.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 09.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 623,43 euro saamiseks. Kohus tegi 11.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus kohustas 01.11.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning andis hagejale tähtaja avaldusest puuduste kõrvaldamiseks. Sama määrusega selgitas kohus hagejale tarbijakrediidi lepingutele kohalduvat õigust ning tõendamisekoormist.
3.Hageja esitas 18.11.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Kohus on selgitanud hagejale 01.11.2024 määrusega tarbijakrediidi lepingutele kohalduvat õigust ning tõendamisekoormist.
4.Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt 11.04.2017 Coop Pank AS ja kostja L D vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust 500 eurot, intressi 6,30 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, seisuga 18.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivist 30,18 eurot, edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 19.11.2024 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras ning menetluskulusid.
5.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust eestkätt kostja esitatud taotluse põhjal. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 2000 eurot, igakuiste kohustuste summa 550.00 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 1450 eurot (2000-550). Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja 18.11.2924 tehtud taust.ee väljavõtte. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
6.Kohus võttis hagi 04.03.2025 kohtumäärusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile vastus 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte 27.03.2025 teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile tähtajaks ei vastanud.
7.Kohus kohustas 27.01.2026 määrusega hagejat Aktiva Finance Group OÜ täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
8.Kohus selgitas hagejale, et hagiavalduses esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on: 1) krediidiandjal teabe saamise kohustus; ja 2) krediidivõimelisuse hindamise kohustus. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja taotluses esitatud andmetest, mille kohaselt on kostja märkinud, et omab sissetulekut summas 2000 eurot kuus ja igakuised kohustused on 550 eurot kuus. Krediidiandja väitel on kontrollitud taust.ee-st, et kostjal puudusid maksehäired. Kohtule nähtuvalt ei ole krediidiandja mingil moel kontrollinud kostja ei sissetulekute suurust ega ka kohustuste suurust, sealhulgas teiste finantskohustuste olemasolu ja suurust ning krediidiandja on tuginenud kostja laenutaotluses märgitud andmetele.
Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja täidetud laenutaotluses esitatud andmed ja maksutõend ei ole piisavad veendumaks laenusaaja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuameti andmed maksehäirete kohta jms.
10.Oma 11.02.2026 vastuses kohtule (dtl 101-103) on hageja lisanud, et lepingu nr xxxx alusel võimaldati kostjale kasutada krediidilimiidi summas 500,00 eurot. Hageja lisab tõendi Säästukaardi kasutamise tehingutest (dtl 44-55). Kostja kohustus eelmise kuu kohustuste summa tagastama iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kostja on kasutanud krediiti perioodil 16.04.2017 kuni 31.03.2024 kokku summas 22 221,82 eurot ning teostanud tagasimakseid Coop Pank AS-le perioodil 8.02.2018 kuni 16.06.2022 kokku summas 22 933,94 eurot (dtl 44-55). Eeltoodust tulenevalt juhul, kui kohus leiab, et Coop Pank AS on rikkunud VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist, saab pärast nõude ümberarvestust lugeda nõude täidetuks.
11.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 27.03.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
12.Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
14.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
15.Kohus selgitas hagejale 01.11.2024 ja 27.01.2026 määrustega tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist ning andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitanud andmed ega tõendid (VÕS § 4034 lg 13), ei ole piisavad järeldamaks, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet ei algse ega refinantseeritava laenu väljastamisel kostjale.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagiavalduses välja toonud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust eestkätt kostja esitatud taotluse põhjal. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 2000 eurot, igakuiste kohustuste summa 550 eurot.
Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 1450 eurot (2000-550). Hageja esitas tõendina laenutaotluse ja 18.11.2924 tehtud taust.ee väljavõtte. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
17.Kohtule nähtuvalt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja taotluses esitatud andmetest, mille kohaselt on kostja märkinud, et omab sissetulekut summas 2000 eurot kuus ja igakuised kohustused on 550 eurot kuus. Krediidiandja väitel on kontrollitud taust.ee-st, et kostjal puudusid maksehäired. Kohtule nähtuvalt ei ole krediidiandja mingil moel kontrollinud kostja ei sissetulekute suurust ega ka kohustuste suurust, sealhulgas teiste finantskohustuste olemasolu ja suurust ning krediidiandja on tuginenud kostja laenutaotluses märgitud andmetele.
18.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja täidetud laenutaotluses esitatud andmed ja maksutõend ei ole piisavad veendumaks laenusaaja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuameti andmed maksehäirete kohta jms.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Seega leiab kohus et, hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud piisavalt kostja laenuvõimet laenulepingu sõlmimisel. Hageja selgitus, mille kohaselt krediidiandja tugines kostja esitatud andmetele ja kostja on lepingu sõlmimisel kinnitanud, et laenulepingu tingimused on arusaadavad, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest.
22.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
23.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
24.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
25.Kohus kohustas 27.01.2026 määrusega hagejat Aktiva Finance Group OÜ täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
26.Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt lepingu nr xxxx alusel võimaldati kostjale kasutada krediidilimiidi summas 500 eurot. Kostja on kasutanud krediiti perioodil 16.04.2017 kuni 31.03.2024 kokku summas 22 221,82 eurot ning teostanud tagasimakseid Coop Pank AS-le perioodil 8.02.2018 kuni 16.06.2022 kokku summas 22 933,94 eurot (dtl 44-55). Hageja selgitas, et pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
27.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
28.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
29.Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja on selgitanud kohtule, et saadud laenusumma 22 221,82 euro katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 22 933,94 eurot. Seega on kostja tasunud krediidiandjale rohkem, kui hageja põhinõue ja võimalik seadusjärgne intressinõue VÕS § 403 4 lg 7 alusel kokku. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).