2-25-9319/10 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-25-9319 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);

2-25-9319 Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale 29.05.2023 krediiditaotluse, milles on hageja küsinud ja kostja märkinud igakuisteks sissetulekuteks 1600 eurot, kohustusteks 370 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0 (Lisa 4 - Krediiditaotlus, menetlus ja otsus). Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister (Lisa 5 - Maksehäire kontroll) - mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Hageja on küsinud kostja poolt taotlusel öeldud andmete kontrolliks lisaks eeltoodud päringule kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte esitamiseks on andnud kostja nõusoleku ja hageja kasutanud Accountscoringut. Accountscoring on OÜ Krediidiregister teenus, mille kaudu tegeletakse läbi pankadega seotud liidestuste klientide taustainfo kogumise ja analüüsimisega krediidiotsuste tegemisel. Accountscoringu vahendusel on võetud kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeritud need vastavalt hageja vajadusele (Lisa 6 Accountscoringu väljavõte). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1056 eurot ning igakuiseks finantskohustuseks 367 eurot (Lisa 7 Konto väljavõtte andmed). Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks konto väljavõtte analüüsi tulemusena saadud 1056 eurot ning kohustuseks kostja finantskohustused konto väljavõttelt summas 367 eurot, millele liitis arvutatud elatusmiinimumi 303.40 eurot, kokku 670.40 eurot. Kohtu hinnangul on hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võttes arvesse, et lisakokkuleppe nr 1 sõlmimisega ei muutunud kostja kohustused võrreldes esialgse laenulepinguga oluliselt, siis ei pidanud hageja kohtu hinnangul 01.12.2023 uuesti kontrollima kostja krediidivõimelisust. Kohus märgib, et hageja nõuab hagiavalduse resolutsioonis jooksvat viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras alates hagi koostamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 14.06.2025 tasumata põhivõlalt (4778.63 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 773.66 eurot. Hagiavalduse punktis 2.7. on hageja täpsustanud, et lepingujärgseks viivisemääraks on 16,19% aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4778.63 eurot, intress 447.25 eurot, viivis 44.20 eurot, ajatatud kõrvalnõuded 60.18 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, viivis 16,19% aastas hagi koostamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 14.06.2025 tasumata põhivõlalt (4778.63 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 773.66 eurot.