Hageja K J (isikukood xxxx), seaduslik esindaja V J, lepingulised esindajad A P ja K R Kostja D B (isikukood xxxx), lepinguline esindaja R V 7. aprill 2026
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista D Bilt välja K Ji kasuks elatis perioodi 12.07.2025-31.03.2026 eest kokku 2608,59 eurot.
3.Välja mõista D Bilt K Ji kasuks alates 01.04.2026 kuni K Ji täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx) igakuiselt elatis 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% esimese lapse lapsetoetusest).
4.Igakuise elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
Elatis tuleb tasuda VJ arvelduskontole nr xxxx ette vastava kuu 5. kuupäevaks, selgitusega „elatis“.
6.Välja mõista D Bilt viivis 07.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud elatise nõudelt kokku 98,41 eurot ning viivis alates 08.04.2025 põhinõudelt (07.04.2026 seisuga elatise võlgnevus 2682,93 eurot) kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Otsus on resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud elatise osas viivitamata täidetav.
2-25-16009
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Harju Maakohtu menetluses on K Ji hagi D Bi vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 12.07.2025 üksnes emaga ning suhtlus kostjaga on minimaalne. Hageja on üksnes ema ülalpidamisel. Kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud vaatamata hageja ema sellekohastele nõudmistele. Hageja 07.04.2026 ja 14.04.2026 täpsustuste kohaselt on nõue järgmine: hageja taotleb mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 12.0723.09.2025 eest 727,74 eurot, ajavahemiku 24.09.202531.03.2026 eest elatise 301,74 eurot kuus (kokku 1880,85 eurot) ning alates 01.04.2026 summas 318,62 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti on hageja taotlenud mõista välja viivise 07.04.2026. a seisuga summas 98,41 eurot ja alates 08.04.2026 elatise tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni elatise täieliku tasumiseni. Kohtuistungil 07.04.2026 kinnitas hageja, et ei nõustu elatise maksmisega selliselt, et kostja ostab hagejale vajalikke asju. Kostja seisukoht
2.Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu. Kostja leiab, et vanemate vahel kehtis kokkulepe võrdse vanemluse osas ning elatist ei tasutud. Alates juulist 2025 keelas ema lapsega kohtumised ja suhtlemise, mistõttu puudus võimalus last vahetult üleval pidada. Kostjal ei ole vastuväiteid seadusjärgses määras elatise nõudele alates hagi esitamisest. Kostja soovib, et saaks osaliselt anda ülalpidamist lapsele asjade soetamise läbi. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi 2(5)
2-25-16009 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
5.Sünnitunnistusest (dtl 15) nähtuvalt on kostja hageja isa. Vaidlus puudub selles, et hageja elab kostjast lahus. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.
6.Elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ela kostjaga koos alates 12.07.2025. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejale alates 12.07.2025 ülalpidamist andnud. Seega tuleb jõuda järeldusele, et kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud.
7.Hageja on esitanud elatise nõude seadusjärgses miinimummääras. Kohus arvestab asja läbivaatamisel praegusel juhul sellega, et lapse kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega (PKS § 101 lg 5), mille suurus on hetkel 80 eurot kuus.
8.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kumbki pool menetluses PKS § 102 lg 2 asjaoludele tuginenud.
9.Kostja on märkinud, et peab ebaõiglaseks elatise määramist perioodi eest, mil kostjat takistati teise vanema algatusel lapse kasvatamises osalemast. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostjal puudus võimalus last vahetult üleval pidada, ei ole aluseks elatise väljamõistmata jätmiseks. Samuti märgib kohus, et kui üks vanem takistab teisel lapsega suhtlemist, on vanemal võimalik mitmel moel enda ja lapse õiguseid kaitsta. Praegusel juhul ei nähtu, et kostja oleks selleks vajalikke samme astunud. Esitatud tõenditest nähtub vastupidine - kostja on saatnud hageja seaduslikule esindajale sõnumi (dtl 31), mille kohaselt on kostja teatanud, et ei kavatse lähimal kahel aastal pärast lahutust lapsega suhelda.
10.Kostja on leidnud, et tal peaks olema võimalus anda ülalpidamist selliselt, et ta ise ostab vajalikud asjad hagejale. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et 3(5)
2-25-16009 tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul välja toodud asjaolusid, mida saaks käsitleda mõjuva põhjusena ülalpidamise andmiseks muul viisil. Seetõttu ei ole kostja taoline nõue põhjendatud.
11.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et K Ji hagi D Bi vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
12.Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt, s.o alates 12.07.2025 kuni hagi esitamiseni miinimummääras. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist alates 12.07.2025. Hageja esitatud tõendist (dtl 2227), samuti kostja esindaja vastusest (dtl 28-29) nähtub, et hageja seaduslik esindaja on kostjalt hagejale ülalpidamist nõudnud. Seetõttu on põhjendatud rahuldada ka tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõue.
13.Selguse mõttes mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks miinimumelatise alates 01.04.2026, samuti perioodi 12.07.2025-31.03.2026 eest sissenõutavaks muutunud elatise miinimummääras, s.o kogusummas 2608,59 eurot. Samuti mõistab kohus vastavalt hageja nõudele välja 07.04.2026. a seisuga tekkinud elatise võlgnevuselt (2682,93 eurot) viivise 98,41 eurot ja TsMS § 367 alusel põhivõlgnevuselt (2682,93 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.04.2026 kuni kohustuse täitmiseni.
14.Hageja on palunud tunnistada otsuse viivitamata täidetavaks vastavalt TsMS § 468. Taotluse põhjenduste kohaselt ei maksa kostja hagejale mingit elatist ning viivitamatu täidetavus on vajalik, kindlustamaks lapse eluks vajalikud materiaalsed vahendid. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kuivõrd lapsele ülalpidamise andmine on vajalik koheselt, tuleb taotlus rahuldada osaliselt ning tunnistada otsus viivitamata täidetavaks alates 01.04.2026 tasumisele kuuluva elatise osas. Sellises ulatuses ülalpidamise andmist saab lugeda hädavajalikuks.
15.Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kuu viiendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda, tuginedes TsMS § 164 lg-le 2 ning põhjendades taotlust sellega, et kostja hoiab pahatahtlikult kõrvale elatise maksmisest. Kohus leiab, et puudub alus kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotusest. Seadusandja ei ole otsustanud eristada menetluskulude jaotust tulenevalt sellest, kas kohustuse täitmata jätmiseks eksisteerib ka tegelik põhjus või on tegemist lihtsalt menetlusosalise soovimatusega kohustust täita. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul toodud välja sellist ebaõiglust, mis annaks aluse menetluskulude teistsuguseks jaotuseks. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ 4(5)
2-25-16009 Enely Sepp kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.