Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G B vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3291,81 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), esindajad hageja lepinguline esindaja T I (e-post xxxx) Kostja G B (isikukood xxxx; elukoht kohtule teadmata) Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista G Blt PlusPlus Capital AS kasuks Telia Eesti AS ja kostja vahel 05.02.2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1449 eurot, 04.10.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 412,56 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning viivise põhivõlgnevuse jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2023 kuni põhivõlgnevuse 1449 euro tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata järelmaksu müügilepingust nr xxxx tuleneva lepingutasu 19,90 euro, intressi 97,28 euro ja 04.0.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 815,37 euro osas.
Toimetada kohtuotsus G Ble avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-23-107387 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Hagi asjaolud ja kostja vastuväited
1.Harju Maakohtu menetluses on PlusPlus Capital AS hagi G B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 05.02.2020 järelmaksu müügilepingu nr xxxx nutitelefoni Apple iPhone 11 Pro Max 256GB maksumusega 1449 eurot ostmiseks. Järelmaksu müügilepingu krediidi kulukuse määraks on 24,43% ja intressimääraks 21,90% aastas. Pooled leppisid kokku ka lepingutasus 19,90 eurot.
2.Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokkulepitule. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi ei täitnud, jättes kõik osamaksed tegemata. Telia Eesti AS saatis 15.06.2020 kostjale ülesütlemise hoiatuse täiendava tähtajaga 25.06.2020 võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Telia Eesti AS ütles 26.06.2020 järelmaksu müügilepingu üles. Järelmaksu müügilepingu ülesütlemise seisuga, s.o 26.06.2020 oli kostjal tasumata järelmaksu müügilepingust tulenevad 20.03.2020, 20.04.2020, 20.05.2020 ja 20.06.2020 maksed. Telia Eesti AS loovutas 27.05.2022 nõude kostja vastu hagejale.
3.Järelmaksu müügilepingu ülesütlemise seisuga, s.o 26.06.2020 ei olnud kostja teostanud mitte ühtegi tagasimakset põhinõude katteks. Kostjal on järelmaksu müügilepingust tulenev põhivõlg summas 1468,90 eurot, mis koosneb kauba maksumusest 1449 eurot ja lepingutasust 19,90 eurot.
4.Järelmaksu müügilepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.03.2020, 20.04.2020, 20.05.2020 ja 20.06.2020 intressi maksed, kokku summas 97,28 eurot (22,33+25,91+24,99+24,05).
5.Järelmaksu müügilepingu alusel nõuab hageja viivist summalt 1468,90 eurot kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, s.o perioodil 21.03.2020 kuni 31.12.2022 määraga 0,066%, 01.01.2023 kuni 04.10.2023 määraga 0,0863% kuni hagiavalduse esitamiseni kokku 1227,93 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist järelmaksu müügilepingu alusel põhinõudelt 1468,90 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 05.10.2023 määraga 0,0863% päevas. Hageja nõuab ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot 10.06.2022, 11.10.2022 ja 02.02.2023 saadetud kirjade kulude eest.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1468,90 eurot, intress 97,28 eurot, 04.10.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1227,93 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja lisanduv viivis alates 05.10.2023. a põhinõudelt 0,0863% päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud on 420 eurot riigilõiv, esindaja õigusabikulud 420 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. 2(8)
2-23-107387 Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
7.Hageja selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist: Telia Eesti AS hindas Kostja krediidivõimelisust 05.02.2020 Telia järelmaksu müügilepingu Nr. xxxx sõlmimisel laenutaotluses esitatud andmete alusel ja kasutas Kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka Teliale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Päringutele vastuste kohaselt kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused ning Creditinfo Eesti AS krediidireiting oli aktsepteeritav 9,7. Telia arvestas, et kostja igakuine sissetulek palk avalikõiguslikust juriidilisest asutusest oli suurusjärgus 1201 – 2000 eurot ja kostjal puudusid igakuised laenukohustused. Kostjal puudusid muud igakuised finantskohustused. Kostja märkis valdkonnaks riigiametnik/palgatöötaja (isik klassifitseeris iseennast ja saab töötasu palgana). Kostja oli äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik. Seejärel hindas Telia Kostja vabaraha osakaalu ning arvutas maksimaalselt lubatud kuumakset, mis oli leitud kehtiva metodoloogia järgi järgnevalt arvestades deklareeritud sissetuleku vahemiku alam – ja ülempiiridega vastavalt Telia Eesti AS-is nimetatud perioodil kehtivale maksimaalse kuumakse arvutamise metodoloogiale kliendi poolt esitatud andmete põhjal oli leitud kliendi arvestuslik netosissetulek, mis deklareeritud sissetuleku järgi oleks 1201*0,8 = 960,80 eurot. Konservatiivsel lähenemisel arvestades tegelikest sissetulekutest väiksema arvestusliku summaga võib lubatud kohustuste osakaal olla kuni 50%. Seejärel hinnati kliendi vabaraha osakaalu ning arvutati maksimaalselt lubatud kuumakset, mis antud juhul oli leitud kehtiva metodoloogia järgi järgnevalt vaba raha x 25% ehk 960,80 x 25% = 240 eurot. Kuivõrd kliendi lubatud maksimaalseks kuumakseks oli 240 eurot, siis antud lepingu nr xxxx puhul moodustus kuumakseks vaid 76,13 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud Telial kahtlust kostja poolt esitatud andmete õigsuses. Telia jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 76,13 eurot.
8.Hageja esitas alternatiivse nõude, taotledes kostjalt välja mõista vastutustundliku laenamise järgimise tõendamata jätmise korral põhinõudena 1449 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 321,22 eurot ning lisanduva viivise alates 05.10.2023. a põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 alusel kuni kohustuse täieliku täitmiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
9.Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale AET-is nähtav alates 29.08.2024. a. Kohus edastas 03.09.2024. a kohtudokumendid kostjale registris märgitud eposti aadressile, ning 08.05.2025 tähitud kirjaga registreeritud Venemaa aadressile. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 13.11.2025. a väljaanded Ametlikud Teadaanded kaudu. Avalikult kättetoimetamisele eelnevalt on kohus teinud järgmised toimingud kättetoimetamiseks: makseettepanekut on üritatud kätte toimetada järgmistel e-posti aadressidel: 27.02.2023 aadressil xxxx - Tagastatud - muu põhjus; 03.03.2023 aadressil 3(8)
2-23-107387 xxxx - Tagastatud - muu põhjus; 08.03.2023 aadressil xxxx - Tagastatud - muu põhjus; 04.04.2023 aadressil xxxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 04.04.2023 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxxx – puudub vastus, xxxx – puudub vastus. Varasemas menetluses kohtutäituri info, et võlgnik ei ela aadressil xxxx. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukohaks märgitud xxxx. Seisuga 21.09.2023 võlgnik G B ei oma xxxx rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Telefoninumbril xxxx ja xxxx ei õnnestunud saada kostjaga ühendust.
10.Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Hagi on kostjale kätte toimetatud, kostja ei ole kohtule vastanud. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
15.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lgs 5 on sätestatud, et tarbija VÕS tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
17.Esitatud tõendtest nähtuvalt kostja ning AS Metaan järelmaksuga müügilepingu nr xxxx (dtl 87-90) kauba ostmiseks maksumusega 1449 eurot. Lepingu punkti 2 kohaselt on müüja (AS Metaan) loovutanud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu Telia Eesti ASile. Kostja on füüsiline isik, kes võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st nimetatud krediidilepingut saab pidada tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Puudub vaidlus, et kostjale on kätte antud. Hageja on esitanud rahalise kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel.
18.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja krediidilepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Krediidilepingu ülesütlemise kirjalikust teatest 15.06.2020 nähtuvalt oli kostja viivituses enam kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega ning kostjale oli antud edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Seega olid täidetud lepingu ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 järgi.
19.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. 4(8)
2-23-107387 Esialgne võlausaldaja on teatanud VÕS § 170 kohaselt kostjale, et võlgnevus on loovutatud 27.05.2022 koos kõigi kõrvalkohustustega ning kõigi sellest tulenevate õigustega hagejale. Seega saab lugeda, et hageja on omandanud nõude.
10.Võlaõigusseaduse tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb Eesti seaduse sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega kooskõlaliselt. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbija kaitseks kehtestatud direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija taotlust ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).
11.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7).
12.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Hageja ei ole kostjalt konto väljavõtet küsinud. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt tugines krediidiandja kostja krediidivõime hindamisel järgmisele teabele: järelmaksutaotluses (dtl 91-92) esitatud andmed, mille kohaselt on kostja märkinud enda tegevusalaks riigiametniku/palgatöötaja, sissetulekuks palga ning sissetuleku suuruseks 1201-2000 eurot kuus. Taotluses on märgitud, et kehtivad kohustused laenude, 5(8)
2-23-107387 järelmaksude ja liisingute näol puuduvad. Seega on hagiavaldusele lisatud teabest nähtuvalt saadud kostja igakuiste finantskohustuste kohta teave vaid kostjalt endalt. Samuti ei ole tuvastatud kostja hinnatavaid regulaarseid majapidamiskulusid, sh eluasemekulu. Seega ei ole välja selgitatud kostja igakuiste kohustuste tegelikku suurust. Hageja lähtus arvutuste tegemisel kostja esitatud teabest, mis ei ole kohtu hinnangul piisav. Kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et kostja krediidivõimelisust on korrektselt hinnatud. Teada ei ole tarbija tegelikud varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis Telia Eesti AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohtule ei ole esitatud tõendeid väidetud kontrollide tegemise kohta. Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 220106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Kohtu hinnangul sisuliselt on kostja krediidivõimelisuse tuvastamata, seega ei ole täidetud VÕS § 4034 lg 6 eeldused, s.o kogutud teave ei võimaldanud piisavalt hinnata tarbija krediidivõimelisust. Krediiti on seega antud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud rikkudes.
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu krediidilepingu kehtivuse jooksul olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24).
15.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale krediidilepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle krediidilepingu järgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai toote summaga 6(8)
2-23-107387 1449 eurot ning kohustuste katteks pole mitte midagi tasunud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1449 eurot.
16.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli krediidilepingu intressimääraks 0%, seega on põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul on hageja tagasimaksed uuesti määranud hagiavalduse täpsustuses. Ümberarvestuse esitamisel palus hageja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud summadelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates lepingu sõlmimisest.
17.Kuna kohus tuvastas, et leping on õiguspäraselt üles öeldud, on hagejal õigus viivisele alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 27.06.2020. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alates 27.06.2020 kuni 04.10.2023 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8%, 10,50% ja 12%. Viivise kogusumma on 412,56 eurot ja see kujuneb alljärgnevalt: Periood
18.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot 10.06.2022, 11.10.2022 ja 02.02.2023 saadetud kirjade kulude eest. Nõue on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (VÕS § 1132 lg 2 p 3) täidetud.
19.Edasiulatuva viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud. Kuna kohus tuvastas, et esialgne võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.
20.Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja järelmaksulepingust tuleneva põhivõla 1449 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 412,56 eurot, sissenõudmiskulu 7(8)
2-23-107387 hüvitise 35 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
21.VÕS 4034 lg 7 tulenevalt on leping krediidiga seotud tasude, sh lepingu sõlmimise tasu osas tühine. Seega jätab kohus lepingutasu 19,90 euro nõude rahuldamata. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressiga, mis kuni 2023. aastani oli 0%. Intressinõude aluseks olev leping nr xxxx sõlmiti 05.02.2020. Seega lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%. Eelnevast tulenevalt jääb hageja intressinõue summas 97,28 eurot rahuldamata. Hagi jääb rahuldamata põhivõlgnevuse 19,90 euro (1468,90-19,90), intressi 97,28 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 815,37 euro (1227,93 – 412,56) osas.
22.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 222-11447, p 8).
23.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku, e-posti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.