X-i hagi AS-i Postimees Grupp vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. juuli 2025. a otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
X-i apellatsioonkaebus, 7428,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Liisa-Maria Puur Kostja: AS Postimees Grupp (registrikood 10184643), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maarja PildFreiberg ja Karmen Turk
Istungi toimumise aeg
1. aprill 2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14. juuli 2025. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X-i kanda.
4.Rahuldada AS Postimees Grupp menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista X-ilt AS Postimees Grupp kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 2021,33 eurot. Menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-24-18727 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 10.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i Postimees Grupp (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kohtu õiglasel äranägemisel mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja ajalehes Postimees 20.05.2024 artikli „JUHTKIRI Kahtlasevõitu diil“. Artikkel sisaldab hageja kohta ebaõiget faktiväidet: „X-i tegevus Loodusmaja ehitamise kontekstis oli korruptsioon.“
1.2.Juhtkirja illustratsiooni all on lause: „X-i selgitused ei ole olnud adekvaatsed.“ Seejärel lause: „Loodusmaja ehitust, mille kohta Eesti juhtpoliitikud omavahel diile teevad ja korralikku raha saavad, ei saa nimetada muud moodi kui korruptsiooniks.“ Juhtkiri määratleb ühemõtteliselt korruptsiooni allikana hageja, selgitades: „Ometi on komistuskiviks asjaolu, kuidas loodusmaja ehituseni jõuti. See, et koalitsioonipoliitikud teevad täiesti teadlikult diile omavahel, ei jäta muljet ausast asjaajamisest. See võib tunduda klišeena, aga tegemist on ikkagi maksumaksja raha kasutamisega. X-i jutt, et temal polnud projektis huvide konflikti, ei ole adekvaatne selgitus.“ Lisaks on juhtkirjas avaldatud, et: „Ei päde ka argument, nagu saaks Eestis loodusmaja ehitamisega hakkama vaid X-i osalusega firma. Igaks juhuks tuleb meenutada, et Eesti on osa Euroopa Liidu siseturust ja seega saaks pakkumisi teha ka väljaspool Eestit. Säärane võimalus vähendab ka korruptsiooni, mille võimalus praegu ikka väga tugevalt õhus on.“
1.3.Kostja kirjeldatud tegevus ei ole korruptsioon. Hageja osalemine keskkonnakomisjoni istungil oma tööülesannete raames ei ole korruptsioon ega lähe vastuollu korruptsioonivastases seaduses toimingupiirangutele sätestatud nõuetega. Keskkonnamaja (artiklis loodusmaja) riigihanke läbiviijaks on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, mitte Riigikogu keskkonnakomisjon. Kuna hageja ei ole loodusmaja ehitamisega korruptiivsel viisil seotud, on artiklis esitatud faktiväide vale ning kostjal on kohustus see ümber lükata. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist ei ole faktiväitega, on tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
1.4.Lisaks avaldas kostja artiklis hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavaid lauseid: „See, et koalitsioonipoliitikud teevad täiesti teadlikult diile omavahel, ei jäta muljet ausast asjaajamisest. See võib tunduda klišeena, aga tegemist on ikkagi maksumaksja raha kasutamisega. X-i jutt, et temal polnud projektis huvide konflikti, ei ole adekvaatne selgitus.“ Tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, mille sisuks on hagejast ebaausa ning korruptiivse mulje jätmine, seades põhjendamatult kahtluse alla hageja seisukoha huvide konflikti puudumise kohta. Eeltoodud lõikudes ning juhtkirja pealkirjas „Kahtlasevõitu diil“ sisaldub ebakohane väärtushinnang, et hageja tegeleb kahtlaste diilidega. Seda rõhutab veelgi karikatuur, millel kujutatakse kõnekäändu „käsi peseb kätt“ ning viidatakse hämaravõitu tehingutele. Kostja teotas sellega hageja au ja head nime.
2-24-18727
1.5.Hageja palus: 1) Kohustada kostjat kolme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ümber lükkama Postimehe võrguväljaandes ning paberlehes avaldatud ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, avaldades Postimehe võrguväljaandes veebilehel www.postimees.ee ja paberlehes teate järgmises sõnastuses ilma täienduste ja muudatusteta: „AS Postimees Grupp avaldas 20.05.2024 ajalehe Postimees artiklis „JUHTKIRI Kahtlasevõitu diil“ X-i kohta järgneva ebaõige faktiväite: X-i tegevus Loodusmaja ehitamise kontekstis oli korruptsioon. Eeltoodud faktiväide on vale ja AS Postimees Grupp lükkab selle ümber.“ 2) Kohustada kostjat avaldama punktis 1) esile toodud väidet ümberlükkav teade ilma täienduste või muude kommentaarideta. veebilehel www.postimees.ee kestusega vähemalt kolm tööpäeva ja vähemalt tähesuurusega, mis vastab 20.05.2024 veebis avaldatud juhtkirja juhtlõigu tähesuurusele (tähesuurus 15); ja paberlehes vähemalt ühel korral leheküljel 12 või sellest eespool ja tähesuurusega, mis vastab 21.05.2024 lehes juhtkirja pealkirja tähesuurusele. 3) Mõista kostjalt hageja kasuks välja ebaõige faktiväite avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. 4) alternatiivselt, kui kohus loeb punktis 1) sõnastatud väite ebaõige faktiväite asemel ebakohaseks väärtushinnanguks, mõista kostjalt hageja kasuks selle ebakohase väärtushinnangu avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. 5) mõista kostjalt hageja kasuks muude artiklites sisaldunud ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. 6) Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitiselt arvestatud viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja ei ole kahju tekitamises süüdi, mistõttu puudub hagejal nii ümberlükkamise kui kahju hüvitamise nõue.
2.2.Kostja kajastas avalikes huvides olevat teemat. Hageja aktiivne osavõtt Riigikogu keskkonnakomisjoni koosolekust, kus otsustati loodusmaja projekti võimalikkuse ja valikkuse üle, riivas oluliselt avalikku õiglustunnet.
2.3.Hageja saab loodusmaja ehitamisest äriühingu OÜ Peetri Puit vahendusel kasu. Siinses olukorras on meedial õigus ja kohustus küsida teravaid küsimusi ning avaldada ka võimul olevate poliitikute ja ettevõtjate suunal kriitikat.
2.4.Kostja ei avaldanud hageja kohta faktiväidet. Sõna „korruptsioon“ ei sisustata vaid juriidiliste mõistete või süüteokoosseisude kaudu. Avalikul arvamusel põhinev definitsioon lähtub laiemast avalikust arvamusest ning tajub korruptsioonina ka seda, mis jääb aegajalt seaduse raamidest välja. Kostja ei avaldanud juhtkirjas, et hageja oleks toime pannud korruptsiooni kuriteo, vaid ütles, et hagejaga seoses on õhus korruptsiooni võimalus.
2.5.Kõigi vaidlusaluste väidete avaldamiseks esineb objektiivne faktiline baas ja seega on avaldused seaduspärased. Arvestades, et eelarve kärped, poliitiku ärihuvid ning poliitikute aus ja läbipaistev käitumine on avaliku huvi keskmes, ei ole kriitilise arvamuse avaldamine ning
2-24-18727 küsimuste tõstatamine sellise raskusastmega, et hagejal oleks kostja vastu nõudeid. Isegi, kui kohus leiab, et teatud sõnakasutus on siiski liialdus, on ajakirjandusel sellised liialdused lubatavad ning tegemist ei ole õigusvastase avaldusega.
2.6.Karikatuur on üks kunsti vorme ja selle sisuks ongi tihti liialdused, mis on meediale lubatud. Karikatuuris väljendatud satiir on sõnavabaduse kaitse all. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 4768 eurot ning sellelt viivise seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.1.Kohus tuvastas järgmised tähtsust omavad faktilised asjaolud:
3.1.1.Kostja avaldas 20.05.2024 ajalehe Postimees võrguväljaandes ning 21.05.2024 ajalehe Postimees paberväljaandes artikli „JUHTKIRI ⟩ Kahtlasevõitu diil”.
3.1.2.Juhtkiri sisaldab järgmiseid lauseid: - „X-i selgitused ei ole olnud adekvaatsed.“ Seejärel lause: „Loodusmaja ehitust, mille kohta Eesti juhtpoliitikud omavahel diile teevad ja korralikku raha saavad, ei saa nimetada muud moodi kui korruptsiooniks.“ - „Ometi on komistuskiviks asjaolu, kuidas loodusmaja ehituseni jõuti. See, et koalitsioonipoliitikud teevad täiesti teadlikult diile omavahel, ei jäta muljet ausast asjaajamisest. See võib tunduda klišeena, aga tegemist on ikkagi maksumaksja raha kasutamisega. X-i jutt, et temal polnud projektis huvide konflikti, ei ole adekvaatne selgitus.“ - „Ei päde ka argument, nagu saaks Eestis loodusmaja ehitamisega hakkama vaid X-i osalusega firma. Igaks juhuks tuleb meenutada, et Eesti on osa Euroopa Liidu siseturust ja seega saaks pakkumisi teha ka väljaspool Eestit. Säärane võimalus vähendab ka korruptsiooni, mille võimalus praegu ikka väga tugevalt õhus on.“
3.1.3.Juhtkirja juures on karikatuur, mis samuti viitab hämaravõitu tehingutele ja hageja ebaaususele ning käsi peseb kätt olukorrale.
3.1.4.Kõik hagiavalduse aluseks olevad väited käivad hageja kohta.
3.1.5.Hageja on Riigikogu XV koosseisu liige.
3.1.6.Hageja on OÜ STR Invest ainuosanik, mis omab 35% osalust OÜ-s Peetri Puit, hageja on OÜ Peetri Puit tegelik kasusaaja.
3.1.7.12.09.2023 toimus Riigikogu keskkonnakomisjoni istung, kus hageja avaldas järgmist: „keskkonnasõbralik on võimalik olla mitmel moel. Üks moodus on võimalikult palju asju ära keelata ning olla nii-öelda passiivselt keskkonnasõber. Oluline moodus olla aktiivselt keskkonnasõber on kasutada ehituses materjale, mis on bioloogilise tekkega. Sel juhul võib hooneid käsitleda süsiniku ladudena. Loodetavasti on peagi Loodusmuuseum ja Keskkonnamaja osa sellisest põhimõttest.“
3.1.8.Riigi Kinnisvara Aktsiaselts avaldas 12.12.2022 riigihanke „Keskkonnamaja ehitus“ millega kuulutati välja aadressile Vesilennuki 12, Tallinn rajatava büroohoone ja muuseumi ehitushange.
3.1.9.Hanke tulemusena sõlmiti 19.12.2023 leping Nordecon AS-ga, kes on peatöövõtja. Nordecon AS kaasas alltöövõtjatena OÜ Peetri Puit ja OÜ EstNor. OÜ Peetri Puit teeb Keskkonnamaja kolme hoone kandvad seinad, postid, talad ja vahelaed ehk suure osa puitosast.
3.1.10.Hankel osales kuus pakkujat, kellest kõik küsisid enne pakkumise tegemist OÜ-lt Peetri Puit puitkonstruktsioonide hinda.
2-24-18727
3.2.Kostja ei avaldanud hageja kohta faktiväidet. Kuigi õige on hageja väide, et keskmine isik ei erista igapäevaelus korruptsiooniga seotud erinevaid süütegusid, ei tulene kostja avaldatust, et kostja süüdistaks hagejat kuriteos. Sealjuures on hageja ka ise märkinud, et kostja ei ole ühelegi konkreetsele süüteokoosseisule viidanud. Võttes arvesse Juhkirja kogu sisu, on keskmisele mõistlikule isikule üheselt selge, et kostja kasutab mõistet korruptsioon selle laiemas ja mittejuriidilises tähenduses ega süüdista hagejat korruptsioonikuriteo toimepanemises.
3.3.Väide, et hageja tegevus loodusmaja ehitamise kontekstis oli korruptsioon, on väärtushinnang. Hageja peab ebakohasteks väärtushinnanguteks ka väiteid, et hageja tegeleb kahtlaste diilidega, teeb hämaravõitu tehinguid ja tegemist on käsi peseb kätt olukorraga. Objektiivselt on väited hageja suhtes negatiivse ja kriitilise alatooniga.
3.4.Hageja on avaliku elu tegelane ja kõrgel ametikohal olev poliitik, Riigikogu liige. Kõnealused väärtushinnangud mahuvad väheolulise rikkumise mõiste alla. Nende avaldamine on osa avalikust debatist ja kriitika poliitiku tegevusele, mida hageja peab mõistlikult võttes taluma.
3.5.Sõnavabadusse sekkumine peab olema proportsionaalne ning juhul, kui kriitilised avaldused tehakse aktiivse ja elava poliititse arutelu käigus, peab ajakirjandusel olema laialdane vabadus kritiseerida poliitikute ja valitsuse tegevust. Kostja sisustas ja põhistas piisavalt faktilise aluse olemasolu hageja suhtes artiklis toodud kriitiliste avalduste tegemiseks.
3.6.Ajakirjanduse huviorbiiti sattumine oli hageja kontrolli all. Kostja avaldas arvamusloo ühiskonnas olulisel teemal – avaliku raha kasutusel ja poliitiku ning ärimehe majanduslike huvide põrkumisel, kontekstina ulatuslike kärbete ajal. Ükski kostja avaldustest ei ole vulgaarne ega solvav, samuti mitte viha õhutav.
3.7.Arvestades hageja isikut ja positsiooni, ei ületa juhtkirjas avaldatud väärtushinnangud ega karikatuur hagejalt eeldatavat taluvuspiiri. Ükski avaldatud väärtushinnang ei ole hageja suhtes põhjendamatult raske ega üleelamisi ja stressi põhjustav. Kohtumenetlus on väidetava kahju heastamiseks piisav. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Kaebuse kohaselt kohus eksis, kui leidis, et kostja ei avaldanud hageja kohta faktiväidet. Keskmine mõistlik inimene, kellel ei ole juriidilisi teadmisi ja kes ei ole kursis seaduses sätestatud korruptsioonikuritegude täpsete koosseisudega, mõistab korruptsiooni üldiselt kuritegelikuna ja saab aru, et see, mida hageja tegi, oli ebaseaduslik. Seejuures tuleb kogu juhtkirjas avaldatut vaadata tervikuna. Lugeja saab juhtkirja avalausest aru, et kostja süüdistab hagejat korruptsioonikuriteos.
4.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja avaldatud väärtushinnangud ei ole ebakohased ning hinnangute avaldamine ei ole õigusvastane. Väited on ebakohased ja teotavad hageja au, jättes hagejast mulje kui korruptandist, lubamatute kokkulepete sõlmijast (diilide tegijast) ning üldiselt ebaausast inimesest. Väärtushinnangud ei toetu tegelikkusele vastavatele andmetele.
2-24-18727
4.3.Väärtushinnangute avaldamist ei õigustanud avalik huvi. Hageja isikuõiguste rikkumine oli intensiivne. Avalik huvi ja ajakirjandusvabadus ei kaalu üles hageja au teotamist. Kohtu viidatud Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid ei ole analoogsed siinses asjas tuvastatud asjaoludega.
4.4.Põhjendatud ei ole seisukoht, nagu oleks ajakirjanduse huviorbiiti sattumise vältimine olnud hageja võimuses. Kohus heidab keskkonnakomisjoni koosolekule kutsutud isikule ette seal osalemist. Samuti soovitab kohus, et ärimees ei tegeleks äritegevusega olukorras, kus see ei ole keelatud ega korruptiivne. Hageja ei osalenud loodusmaja ehitamist puudutavate otsuste tegemisel.
4.5.Õige ei ole arusaam nagu oleks kostja avaldatu lubatav põhjusel, et ükski avaldus ei olnud vulgaarne ega viha õhutav. Samuti ei ole õige järeldus, et hageja positsiooni arvestades ei saanud avaldatud hinnangud ületada hageja taluvuspiiri. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus asja lahendamisel materiaal- ega menetlusõiguse vastu eksinud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsust muuta.
7.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt p 3.1 ülal), kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta faktiväite või väärtushinnangu ja kas väärtushinnangute avaldamine oli õigusvastane.
8.Õige on maakohtu seisukoht, et arvamusartiklites, mille kostja hageja kohta avaldas, sisaldus väärtushinnang, mitte faktiväide, et hageja tegevus loodusmaja (keskkonnamaja) ehitamise kontekstis oli korruptsioon. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.Ainuüksi sellest, et kostja kasutas arvamusartiklis sõna korruptsioon, ei järeldu, et kostja avaldatu on faktiväide hageja poolt süüteo toimepanemise kohta. Kostja ei avaldanud, et hageja on toime pannud kuriteo, vaid avaldas loodusmaja ehitust puudutavatele asjaoludele tuginedes arvamust hageja käitumise kohta. Ka Riigikohtu praktikas on selgitatud, et süüteo toimepanemisele viitavad väljendid kujutavadki endast üldjuhul väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid kasutades lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest (vt ka RKTKo 25.03.2026, 2-24-5571/20, p 15). Seda ei muuda hageja viide sellele, et keskmine inimene ei pruugi olla kursis seaduses sätestatud korruptsioonikuritegude täpsete koosseisudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõistel „korruptsioon“ on lisaks karistusõiguslikule tähendusele ka laiem tähendus eetiliselt taunitava olukorra kohta. Artiklit tervikuna hinnates ei saa järeldada, nagu oleks kostja viidanud hageja poolt toime pandud kuriteole. Sellele viitab
2-24-18727 ka asjaolu, et tegemist oli arvamus-, mitte uudislooga. Kostja avaldatud arvamus, et „seda ei saa nimetada muud moodi kui korruptsiooniks“, ei viita seega mitte sellele, et kostja defineeris hageja tegevuse kuriteona, vaid kostja antud subjektiivsele hinnangule. Nii on artiklis ka mujal viidatud „loodud muljele“, mitte teole. Maakohus ei hinnanud kostja avaldatu kvalifitseerimisel tõendeid ebaõigesti.
10.Maakohus leidis õigesti ka seda, et kuigi kostja avaldatud väärtushinnangud – hageja tegevus oli korruptsioon, hageja tegeleb kahtlaste diilidega, teeb hämaravõitu tehinguid, tegemist on käsi peseb kätt olukorraga ja hageja selgitused huvide konflikti puudumise kohta on ebaadekvaatsed – on negatiivse ja kriitilise alatooniga, ei ole need õigusvastased.
11.Iga negatiivse väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane siis, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib seejuures olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist. Väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel arvestatakse rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Kostjal oli seega menetluses võimalik esile tuua ja tõendada tema väärtushinnangu aluseks olevad asjaolud, samuti asjaolud, mida tuleb arvestada avaldatu õigusvastasuse kaalumisel. Seda ongi kostja teinud.
12.Maakohus leidis, et kostja avaldatu mahub väheolulise rikkumise alla. Väidete avaldamine oli osa avalikust debatist ja kriitikast poliitiku tegevusele, mida hageja peab Riigikogu liikmena mõistlikult võttes taluma. Maakohus võttis väärtushinnangute õigusvastasuse hindamisel arvesse, et hageja on Riigikogu liige, kellel on samaaegselt ärihuvid äärmiselt kulukas avalikest vahenditest rahastatavas projektis, mis otsustati hoolimata varasematest kahtlustest viia läbi kärpeajal. Seejuures võttis hageja temale potentsiaalselt tulutoova projekti kaitsmiseks sõna keskkonnakomisjoni istungil, kus poliitikas mitte tegutsevad isikud üldjuhul kõneleda ei saa. Hageja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Maakohus järeldas õigesti, et sellises olukorras tuleb isikul taluda kõrgendatud huvi ja avalikku kajastust, kuna keskmise mõistliku isiku seisukohalt on tegemist nn kahel toolil istumisega. Maakohus võttis arvesse ka seda, et kostja avaldas arvamusloo ühiskonnas olulisel teemal ja kostja avaldatu ei ole vulgaarne, solvav ega viha õhutav. Maakohus arvestas seega ka seda, et avaldatu käis hageja poliitilise ja ärilise tegevuse, mitte tema isiku kohta või tema vastu, ning kaalus seda ajakirjandusvabaduse ja avaliku huviga ühiskondlikult oluliste teemade vastu. Maakohus on seega tuvastanud väärtushinnangu aluseks olnud asjaolud ja kaalunud erinevaid kaitstavaid hüvesid. Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel ja järelduste tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusnorme rikkunud. Ringkonnakohus nõustub ka nende maakohtu põhjendustega, ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
13.Õige ei ole hageja väide, et ta ei andnud negatiivsete väärtushinnangute avaldamiseks põhjust. Asjaolu, et loodusmaja ehitamise otsuse tegi valitsus, mitte hageja, ja et hageja ei olnud seotud ka riigihanke võitja üle otsustamisega, ei oma seejuures tähtsust. Kostja ei ole selliste asjaolude esinemist väitnud. Kostja avaldatud arvamusartikkel tugineb sellele, et hagejal on poliitikuna olnud võimalik temale rahaliselt kasulike otsuste tegemist vähemalt kaudselt mõjutada ja see on keskmise isiku vaatest vähemalt taunitav. Kuna tegemist on väärtushinnangutega, ei pidanudki kostja tõendama, et hageja on ka tegelikult toime pannud
2-24-18727 korruptsioonikuriteo ja teinud ebaausaid ja lubamatuid tehinguid. Nagu keskmine isik ei pruugi olla kursis korruptsioonikuritegude täpsete koosseisudega, ei pruugi keskmine isik olla kursis ka riigi korraldatavate hangete täpsete otsustusprotsessidega. Seetõttu on eksitav ka hageja väide, nagu ei saaks talle keskkonnakomisjoni istungil osalemist antud kontekstis ette heita, kuna seal midagi ei otsustatud. Keskkonnakomisjoni istungil arutati puitehituste strateegia väljatöötamist just Loodusmuuseumi ja keskkonnamaja näitel, kusjuures protokollist nähtub, et istungi lõpus palus komisjoni esimees väljendada liikmetel seisukohta keskkonnamaja ehitamise vajaduse kohta, mida komisjoni liikmed selgelt toetasid (dtl 39–43). Selle üle, et hageja saab keskkonnamaja ehitusest ettevõtjana samal ajal kasu, vaidlust ei ole. Kostja arvamus ei ole seega kujunenud ilmselgelt ebaõigete faktiliste asjaolude alusel või meelevaldselt.
14.Kuna riigi ressursside kasutamine, seda enam üleüldiste kärbete ajal, puudutab avalikkuse huve, on see õigustatult ka ajakirjanduse teravdatud tähelepanu all. Kolleegium ei nõustu hagejaga, nagu oleks antud küsimuses puudunud ülekaalukas avalik huvi. Kostjal oli tuvastatud asjaoludel põhjendatud alus avaldada kriitilist arvamust hageja tegevuse kohta ja viidata selle võimalikule ebaaususele, isegi, kui ebaausus on tegelikult üksnes näiv. Maakohus märkis asjakohaselt, et ajakirjanikel peab olema võimalik küsida küsimusi ja avaldada arvamusi, sh kriitilisi arvamusi. Poliitik, kes osaleb avaliku elu kujundamisel, olles samal ajal edukas ettevõtja samas valdkonnas, kuhu suunatakse avalikke ressursse, peab arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanuga ja taluma ka negatiivset kriitikat.
15.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited ringkonnakohtule alust maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja avaldatu ei ole õigusvastane. Maakohtu otsus jääb seetõttu muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 17 tundi 12 minutit tunnihinnaga 160 eurot, sh kohtuotsusega tutvumine ja ülevaade kliendile 30 minutit, apellatsiooniga tutvumine, strateegia kujundamine 1 tund 6 minutit, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine kokku 7 tundi 18 minutit, kohtuistungiks valmistumine kokku 5 tundi 42 minutit, kohtuistungil osalemine kaks korda 1 tund 18 minutit. Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
19.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades menetluse staadiumit ja apellatsioonimenetluses tõstatatud teemasid, samuti asjaolu, et esindajad osalesid ka maakohtu menetluses, on kohtuistungiks valmistumise ajakulu põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses. Kohtuistungil osalemise aega arvestab kohus istungi toimumise aja järgi, mis kohtuistungi protokolli kohaselt on 44 minutit. Põhjendatud ei ole mõista hagejalt istungil esindamisega seotud kulu välja kahekordselt. Kostjat esindas menetluses küll kaks vandeadvokaati, kes mõlemad osalesid ringkonnakohtu istungil, kuid TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused siis, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Asja keerukus võib
2-24-18727 seostuda vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla ka siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14; 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab (RKTKm 17.04.2024, 2-17124505, p 14). Siinsel juhul ei ole tegemist eelkirjeldatud tingimustele vastava asjaga, mis õigustaks mitme lepingulise esindaja kulu hüvitamist. Mitme esindamise kasutamise vajadust ei ole kostja ise ka põhjendanud. Ringkonnakohus arvestab seetõttu esindajakulude väljamõistmisega, mis oleks tehtud ühele esindajale.
20.Muus osas on kostja esindajate toimingud olnud vajalikud ja nende maht põhjendatud. Samuti on põhjendatud esindajate tunnihind. Käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle.
21.Eeltoodust tulenevalt on kostja esindajate põhjendatud ajakulu 12 tundi 38 minutit (30 minutit + 1 tund 6 minutit + 7 tundi 18 minutit + 3 tundi + 44 minutit) ja kostja põhjendatud õigusabikulu seega 2021,33 eurot, mille ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja. Samuti tuleb hagejal vastavalt kostja taotlusele tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.