lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-133127/13

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-133127/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

24.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133127

Tsiviilasi

Y ja X-i hagi Q vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.03.2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Q apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hagejad Y ja X, ühine seaduslik esindaja C ja ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kostja (apellant) Q, lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Asja läbivaatamine

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast kostja Q (apellant) 09.04.2026 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 05.03.2026 otsuse peale.
2.Tagastada kaebus apellandile käesoleva määruse jõustumisel.
3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta apellandi kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.10.20262-25-130932/16Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 13.10.20262-26-7415/16Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 13.10.20262-26-17452/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 13.10.20262-26-10616/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 13.10.20262-26-18970/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 12.10.20262-26-17996/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Harju Maakohtu menetluses oli Y (hageja I) ja X-i (hageja II) hagi nende isa Q (kostja) vastu elatise saamiseks. Enne hagi esitamist olid hagejad esitanud 16.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagejad nõudsid elatist seadusega sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt 25.10.2023 – 24.10.2024 eest hagejale I summas 3309,50 € ja hagejale II summas 2813,07 €. Hageja II nõue lähtus sellest, et ta on sama pere teine laps, kelle vanusevahe hagejaga I ei ületa kolme aastat.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tal ei ole tervise tõttu võimalik töötada ega saada püsivat sissetulekut. Kostjal on osaline töövõime – mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas (põhjus õlavarrevigastus) ja kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas (põhjus teadvusekadu). Kostjal on õlaliigeste ja õlavarreluu valu ning liikuvusulatuse vähenemise tõttu piiratud käte ja käsivarte kasutamine, esemete tõstmine ja kandmine. Teadvuskaohoo ajal on raskendatud oma tervise eest hoolitsemine. Kostja seisund on regulaarse raviga tõenäoliselt paranev. Kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, kes ei tohi elatise väljamõistmisel sattuda halvemasse olukorda. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi 05.03.2026 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes hagejate kasuks välja miinimumelatise alates 01.09.2024, st aja eest 15 päeva enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
3.1.Maakohus kohaldas PKS § 97 lg 1, § 96 kg 1, § 100 lg-d 1–7 ja § 102 lg 1 ning leidis nende põhjal, et hagejatel on õigus nõuda kostjalt kui nende isalt elatist seadusega ette nähtud minimaalses määras.
3.2.Elatise vähendamise mõjuvat põhjust (PKS § 102 lg 2) ei ole. Vanem ei vabane ülalpidamise kohustusest seetõttu, et tema sissetulek on väike, sest tal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus endale sissetulekut hankida. Elatise suuruse määramisel ei hinda kohus üksnes seda, milline on vanema sissetulek, vaid ka võimalusi sissetulekut saada. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ja maksta elatist (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14).
3.3.Kostja tõendas osalise töövõime, kuid see takistab eelkõige füüsilise töö tegemist. Samas ei ole kostja füüsilise tööga elatist teeninud, vaid tegeles pikaajaliselt ettevõtlusega. Hoolimata võimalikest ebaõnnestumistest ettevõtluses on tal võimalik piisavat elatist teenida. Kostja lõpetas majanduse erialal Peterburi Riikliku Ülikooli, mis on akadeemilistes edetabelites kõrgelt hinnatud. Haridus laiendab kostja sissetuleku teenimise võimalusi. Kostja on kahe äriühingu ainuosanik ja praegu või varem nende juhatuse liige. Kuigi ei ole tõendatud, et need äriühingud oleks andnud kostjale sissetulekut, näitab osalus, et kostja peab võimalikuks enda tegelemist ettevõtlusega. Kostja ei seletanud usutavalt vastuolu ütlustes, mille kohaselt tema ainuosalusega osaühingu vastu esitati nõue töövaidluskomisjoni, aga samaaegselt väidab ta, et ühing reaalselt ei tegutse. Nii ei võimalda tõendid kostja töövõime piiratuse kohta järeldada, et kostja ei ole suuteline maksma seadusjärgset miinimumelatist oma kahele alaealisele lapsele.
3.4.Maakohus tuvastas, et otsuse tegemise ajal ei ole kostjal teisi alaealisi lapsi peale hagejate ja vaidlusaluse nõudega hõlmatud ajal ei ole kostja kolmandale lapsele ülalpidamist andnud.
3.5.Kui vanemalt ei ole elatist järjepidevalt nõutud, võib tal olla raske nõuet tagantjärele täita. Tagantjärele esitatud nõude puhul ei saa eeldada, et vanem arvestas sellega sissetuleku planeerimisel ja kasutamisel. Seetõttu tuleb elatis välja mõista alates ajast, mil hagejad seda 2 (4)

tõendatult nõudsid. Vaidlust ei ole, et elatist nõuti hiljemalt täpselt määratlemata kuupäeval 2024. a augustis. Väidetav varasem elatise nõudmine hagejate poolt ei ole tõendatud. Seega on põhjendatud mõista elatis välja alates 01.09.2024.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse osaliselt tühistada ja vähendada temalt välja mõistetud elatist. Kostja heidab sisuliselt maakohtule ette PKS § 102 lg 1 kohaldamisel lähtumist kostja võimest teenida piisavat sissetulekut ja kostja tegeliku majandusliku olukorra arvestamata jätmist. Lisaks leiab kostja, et maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud ja puuduvad asjakohased viited tõenditele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
6.TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on käesoleval juhul täidetud.
7.Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebus rahuldada. Olukorras, kus apellatsioonkaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh ei vaidlustata asjaolude tuvastamist maakohtus, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 esimene lõik).
8.Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ei ole kaebusega vaidlustatud. Ainus sisuline etteheide maakohtule seisneb selles, et maakohus lähtus kostja võimest sissetulekut teenida selle asemel, et tuvastada kostja tegelik majanduslik olukord. See väide ei ole õiguslikult relevantne. Maakohus põhjendas õigesti, et elatise nõude lahendamisel tuleb tuvastada kostja võimekus sissetulekut teenida, mitte aga tema tegelik majanduslik olukord. Vastupidisel juhul saaksid elatise maksmiseks kohustatud isikud end põhjendamatult lapse ülalpidamise kohustusest vabastada, jättes piisava sissetuleku hankimata – see oleks ilmses vastuolus lapse huvidega.
9.Ainetu ja vaidlustatud otsusega sidumata on kostja kriitika tõenditele viitamata jätmise kohta. Maakohus lähtus asjakohaselt kostja enda väidetest, mille õigust eeldades ei ole alust vähendada hagejate kasuks välja mõistetavat elatist alla seaduses ette nähtud miinimummäära.
10.Siiski tuleb ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Maakohus kohaldas eespool p-s 3.1 loetletud õigusnorme õigesti. Ühtlasi vastas maakohus piisavas ulatuses kõigile kostja asjakohastele väidetele.
11.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel kulud poolte endi kanda. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise kohta.
12.Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejatele vastamiseks. Nii ei teki hagejatel apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. 3 (4)

Kohtule ei nähtu andmed kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust.

13.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.10.20262-26-21737/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 09.10.20262-26-4526/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja