Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S K vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8177,02 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, e-post xxxx Kostja: S K (isikukood xxxx), e-post xxxx.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista S Kilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks S Ki ja Swedbank AS vahel 12.01.2018 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 4081,96 eurot, intress 321,88 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3001,41 eurot ja alates 18.10.2023 kuni põhinõude (4081,96 eurot) täieliku täitmiseni viivis 18% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3.Jätta menetluskulud S Ki kanda.
4.Välja mõista S Kilt aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 1140 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4081,96 eurot, intressi 321,88 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3003,43 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 18% aastas alates 18.10.2023 kuni nõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja Swedbank AS sõlmisid 12.01.2018 laenulepingu nr xxxx, mille alusel on kostjale väljastatud laen 6000 eurot. Laenulepingu aastane intressimäär oli 18% ja krediidikulukuse määr 19,850%. Kostja tasus osamakseid kuni 10.05.2019 osamakseni, mida krediidiandja arvestas maksegraafiku järgsete osamaksete katteks. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud osamakseid alates 10.06.2019 osamaksest.
3.Swedbank AS ütles lepingu 17.09.2019 üles ja loovutas 23.10.2019 nõude hagejale.
4.Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi, seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 4875,46 eurot ja tasumata intressi osamaksed 321,88 eurot. Kostja on tasunud hagejale perioodil 06.12.201911.08.2023 kokku 793,50 eurot, mis on maha arvestatud põhivõlast, seega on kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 4081,96 eurot ja tasumata intressi osamaksed 321,88 eurot. Kostja seisukoht
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et võlgnevust saab nõuda vaid Swedbank AS, sest ühtegi lepingut kostja hagejaga sõlminud ei ole. Kostja tõi välja, et taganeb kõikidest kokkulepetest, mis on tema ja hageja vahel sõlmitud. Lisaks palus kostja tagastada kõik hagejale teostatud maksed. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Hageja nõue kostja vastu tuleb kostja ja Swedbank AS vahel 12.01.2018 sõlmitud laenulepingust. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlg 4081,96 eurot, intress 321,88 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, 17.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3003,43 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja Swedbank AS sõlmisid 12.01.2018 tarbijakrediidilepingu (dtl 23-29). Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostjale väljastanud laenu 6000 eurot.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel 2/8
astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Swedbank AS loovutas oma nõude 23.10.2019 hagejale, millest teavitati kostjat 04.11.2019 teatisega (dtl 37). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
10.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
11.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise 3/8
põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidiandja hindas enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust kostja poolt 12.01.2018 esitatud laenutaotluse ja taotlusele eelnenud kuue kuu pangakonto väljavõtete põhjal. Swedbank AS arvestas, et kostja kuue kuu keskmise töötasu suurus oli ca 2391 eurot ja töökoht xxxx AS, kostjal puudusid maksehäired Creditinfos laenu väljastamise ajal. Lisaks tuvastati kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel, et kostjal olid teised finantskohustused enne lepingu sõlmimist, s.o kohustused väljaspool Swedbank AS-i kokku ca 578,94 eurot kuus ja Swedbank AS-s väikelaenulepingud nr xxxx ja xxxx, kokku ca 305 eurot. Hinnates kostja maksevõimelisust eeltoodud info alusel (taotlus + konto väljavõte + maksehäire register) sõlmiti kostja ja Swedbank AS vahel 12.01.2018 laenuleping nr xxxx. Hagis on välja toodud ka see, et VÕS § 4034 sätestatud kohustuste täitmist Swedbank AS-i poolt kinnitab lisaks ülaltoodule asjaolu, et kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ca 3,5 aastat. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning 4/8
kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.
13.Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest tulenevalt sõlmis kostja Swedbank AS-iga laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale laen 6000 eurot. Kostja kohustus perioodil 10.02.2018 kuni 10.01.2023 laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena. Alates 10.05.2019 kostja osamakseid ei tasunud. 30.08.2019 saatis krediidiandja teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta, määras täiendava tähtaja (16.09.2019) võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loeb krediidiandja lepingu üles öelduks. Kostja temale määratud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu 17.09.2019 üles. Peale lepingu ülesütlemist muutus sissenõutavaks põhivõlg 4875,26 eurot.
14.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
15.Hageja on kohtule esitanud 30.08.2019 koostatud teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse (dtl 36). Kostjale on 30.08.2019 teatis edastatud krediidiandjale teadaolevale kostja e-posti aadressile xxxx ja aardessile xxxx. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et nimetatud aadressidele saadetud teatist ta kätte saanud ei ole. 30.08.2019 teatisest nähtub, et Swedbank AS andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 16.09.2019. Samuti nähtub nimetatud teatisest, et Swedbank AS on käsitlenud nimetatud kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena ning on kostjat hoiatanud, et täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse kostjaga sõlmitud leping erakorraliselt üles öelduks. Kostjat on teavitatud, et lepingu ülesütlemise korral muutuvad kõik lepingutest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et vaidluse all oleva lepingu tingimused lepingu ülesütlemiseks on kooskõlas VÕS § 416 lg-ga 1. Hageja on kohtule laenukonto väljavõttega tõendanud, et tasus kohustuste katteks maksegraafikujärgseid osamakseid kuni 10.05.2019 osamakseni ning alates 10.06.2019 kostja osamakseid ei tasunud. 30.08.2019, s.o enne lepingu ülesütlemist, on kostjale antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kohtu hinnangul on seega käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olev leping üles öeldud kehtivalt.
16.Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest nähtub, et kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal krediidiandja ees põhivõlg 234,99 eurot. Kostja on lepingut rikkunud, võlausaldaja on 17.09.2019 lepingu üles öelnud ning lepingust tulenevad kohustused on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17.Hageja selgituste kohaselt muutus laenulepingu ülesütlemisel sissenõutavaks kogu tasumata laenusumma, s.o 4875,26 eurot. Hagi kohaselt tasus kostja hagejale peale lepingu ülesütlemist ja hagejale nõude loovutamist 793,50 eurot. Hageja arvestas tasutud summa põhivõla katteks. Kostja ei ole põhivõla suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt krediidisumma 4081,96 eurot (4875,46– 793,50) tagasi maksmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4081,96 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1 alusel. 5/8
18.Kohus selgitab, et kostja taotlus hagejale tasutud summade tagastamiseks ei ole põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks õigus nõuda kostjalt tasutud summade tagastamist.
19.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
20.Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 18%. Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja intressiarvestuses aasta intressimäärast 18% ning 360-päevasest arvestusaastast. Nimetatu üle poolte vahel vaidlus puudub. Hageja palub kostjalt välja mõista intress 321,88 eurot. Kostja ei ole intressinõude suuruse osas vastuväiteid esitanud ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole eelnimetatud intressi osamakseid tasunud.
21.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi maksmist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 251,57 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.
22.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid vastavalt lepingu tüüptingimuste p-le 8.1 ja krediidiandja hinnakirjale lepingujärgse intressimääraga (18% aastas) võrdses määras perioodi 17.09.2019 kuni 17.10.2023 eest 3003,43 eurot. Lisaks nõuab hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist lepingujärgses määras alates 18.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
23.Käesolevalt ei vaidle pooled selle üle, et kostja oli lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivituses. Kostja ei ole hageja viivisearvestuse osas vastuväiteid esitanud. Lepingu ülesütlemisega muutus lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks ning põhinõude tasumata jätmise tõttu tekkis hagejal alates 18.09.2019 õigus nõuda viiviste tasumist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates lepingu ülesütlemisest kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodi 17.09.2019 kuni 17.10.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivist summas 3001,41 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja nõue mõista alates 18.10.2023 kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 18% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud summas 35 eurot. Tulenevalt VÕS § 113 2 lg 2 p 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1 000 eurot.
25.Hagi kohaselt on hageja peale lepingu ülesütlemist edastanud kostjale kolm tasulist võlateatist: 06.11.2019 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot (dtl 38), 05.04.2021 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 39) ning 05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 40). Hageja poolt kohtule esitatud võlanõuetelt nähtub, et need on adresseeritud aadressile Sügise põik 1-19, 75201 Raasiku vald. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et nimetatud aadress kostja elukohaks või kontaktaadressiks ei ole. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma meeldetuletuskirjade saatmise eest tasu.
6/8
26.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele
27.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kostja ja Swedbank AS vahel 12.01.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 4081,96 eurot, intress 321,88 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 3001,41 eurot ja alates 18.10.2023 kuni põhinõude (4081,96 eurot) täieliku täitmiseni viivis 18% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 700 eurot, õigusabikulu 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
30.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 700 eurot.
31.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on mõistlik ning ei kuulu vähendamisele.
32.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot (350 + käibemaks 20% 70 eurot).
33.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele.
34.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1140 eurot, millest riigilõiv 700 eurot, esindajakulu
eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot.
35.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 7/8
Merit Helm kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.