2-24-104980/8 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

5.Rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ja vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 26,32 eurot. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lgle 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse põhjendused Hagi aluseks on Inbank AS (krediidiandja) ja kostja vahel 14.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenev võlg. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (sh välja selgitanud kostja sissetulekute, kulutuste ja finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekuse). Seetõttu on krediidiandja lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Kuna kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 12.05.2023 sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks ja kostja ei ole pea kolm aastat tagasimakseid teinud, võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid, mistõttu rahuldab kohus TsMS § 369 alusel hageja taotluse tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et algne hagi hind oli hagis esitatud nõudeid arvestades 498,23 eurot. Kohus rahuldab hageja nõuded kokku 36,66 (põhinõue) + 3,72 (edasiulatuvate viiviste aastane summa) = 40,38 euro ulatuses, s.o 8% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 92% ulatuses hageja kanda ja 8% ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 140 eurot ja õigusabikulu 358 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ja 338 eurot hagiavalduse koostamine ja esitamine). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 2/3

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 140 eurot. TsMS §484 2 alusel on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot põhjendatud. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud kohtu poolt mõistlikuks ja vajalikuks peetavaid menetluskulusid 140 + 169 + 20 = 329 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 8% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 26,32 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik