M.K (isikukood XXX; tegeliku elukoha andmed puuduvad, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista M.K-lt Swedbank AS-i kasuks poolte vahel 20.05.2021 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxxx tulenev:
viivised 598,40 eurot perioodi 10.01.2024-26.12.2024 (k.a) eest;
2.4.viivis põhivõlgnevuselt (5000 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud M.K kanda.
4.Välja mõista M.K-lt Swedbank AS-i kasuks menetluskulud (riigilõiv) 630 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa
1.Swedbank AS (hageja) esitas 07.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M.K-lt (kostja) 5810,76 euro saamiseks. Kohus tegi 11.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 20.05.2021 sõlmitud (viimase krediidilimiidi muutmise tõttu 10.05.2023 uuesti allkirjastatud) eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi limiidiga 5000 eurot intressiga 17% aastas, krediidi kulukuse määraga 21,61% aastas.
2-24-140292
2.1.Kostja kohustus lepingu alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval ja kostjal oli kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol. Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,034% päevas, 12,50% aastas.
2.2.Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 11.12.2023 kostjale posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse, andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks ja esitas lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul, luges hageja lepingu üleöelduks 09.01.2024. Lepingu lõppedes oli kostja kasutuses krediidilimiit 5000 eurot. Kostjal olid lepingu ülesütlemiseni täielikult või osaliselt tasumata intressimaksed: 06.10.2023 summas 70,80 eurot, 06.11.2023 summas 73,16 eurot, 06.12.2023 summas 70,80 eurot, 06.01.2024 summas 73,16 eurot ja 09.01.2024 summas 9,44 eurot, s.o kokku 297,36 eurot. Hageja arvestab viivist 09.01.2024 (arvutuse põhjal alates ülesütlemisele järgnevast päevast 10.01.2024) – 26.12.2024 (k.a) perioodi (352 päeva eest, arvutusega 1,70 eurot päevas) eest 598,40 eurot.
2.3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hageja selgitas (viitega hagiavaldusele lisatud kostja pangakonto väljavõttele), et 10.05.2023 krediidilimiidi suurendamisele eelnevalt laekus kostjale sissetulek Xxxx OÜ-st keskmiselt 1580 eurot. Krediitkaardi limiidi suurendamise taotluse läbivaatamise ajal ei olnud kostjal peale kehtiva krediitkaardi lepingu muid kohustusi. Igakuised krediidikohustused koos krediitkaardi intressimaksega (kuumakse umbes 103 eurot, kui krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses kasutuses) moodustasid kostja sissetulekust ~ 7% ning kostjale jäi igakuiste muude kulude (sh majapidamiskulude) kandmiseks ~ 1477 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal Creditinfos maksehäired.
2.4.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5000 eurot, intressi 297,36 eurot, põhiosa viivised 598,40 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt 5000 eurot alates 28.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud, milleks on riigilõiv 630 eurot, kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagile hiljemalt 14 päeva jooksul hagi ja selle menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 15.08.2025 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 29.08.2025 ei esitanud.
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,
2-24-140292 kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
7.Kohus märgib siiski, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab kohus ka tagaseljaotsuse tegemisel omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust, s.h seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (s.t ka sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
7.1.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediitkaardilepingu, mille kostja on digiallkirjastanud 20.05.2021. Digiallkirja konteineris on Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht, venekeelne eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping xxxx ja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused. Hageja on kohtule esitanud ka viimase krediidilimiidi muutmise (kuni 5000 eurot) tõttu kostja poolt 10.05.2023 uuesti allkirjastatud krediitkaardilepingu, mis sisaldas ka Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht, venekeelne eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping xxxx ja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused. Kohus märgib, et leping ja lepingu muutmine sisaldas seadusega nõutud teavet, s.h intressi, krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu ja tagasimaksete kohta.
7.2.Hageja ei ole hagis välja toonud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud näitajaid. Kohus märgib, et krediidilimiidi muutmisele esitatud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehe kohaselt olid krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks: krediidilimiit 5000 eurot, intressimäär 17% aastas, kuutasu 5,99 eurot ja tagasimakse tähtaeg 12 kuud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud krediidi kulukuse määra arvestamisel aluseks võetud tagasimaksete summasid ja kuupäevi, sai kohus nende näitajate alusel krediidi kulukuse määra kontrollida minuraha.ee kalkulaatoriga. Selle järgi ei olnud lepingus krediidi kulukuse määra avaldatud madalamana. Lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 21,61% ei ületanud laenu andmise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra.
7.3.Kohus järeldab hageja esitatud dokumentidest, et kostja oli teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, lepingudokumendid olid talle peale lepingu sõlmimist tehtud viivitamatult kättesaadavaks, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning ei olnud tühine krediidi kulukuse määra ületamise tõttu.
2-24-140292
7.4.Kostja konto väljavõttelt nähtuvad andmed kinnitavad hageja väiteid kostja sissetuleku (palga) ning finantskohustuste kohta. Kohus ei tuvastanud konto väljavõttelt viiteid muudele finantskohustustele, ülalpeetavate olemasolule ega kandeid kostja mitme konto vahel. Kohus ei tuvastanud ka muid asjaolusid, mis oleks pidanud hagejas tekitama kahtluse selles, et kostja suudab lepinguga võetud finantskohustused täita kogu lepingu perioodi vältel.
7.5.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu üles ütlemise hoiatuse saatmise kohta. Hageja ei ole hagis välja toonud, mitu päeva ta andis kostjale aega võla tasumiseks. Hageja esitatud lepingu üles ütlemise tahteavalduses (dtl 132) on antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks kuni 06.01.2024. Arvestades, et hageja väitel saadeti teade 11.12.2023, oli kostjale antud seadusega nõutud täiendav tähtaeg (st vähemalt 14 päeva). Hageja on ka esile toonud, et üles ütlemise ajaks oli kostjal tasumata 6 intressimakset. Seega olid lepingu üles ütlemise eeldused täidetud. Hageja väitel luges ta lepingu üles öelduks 09.01.2024. Eeltoodust tulenevalt oli leping lõppenud üles ütlemisega ning laenujääk muutus sissenõutavaks.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 397 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 5000 eurot, intress 297,36 eurot, viivised 598,40 eurot perioodi 10.01.2024-26.12.2024 (k.a) eest ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhivõlgnevuselt (5000 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud ja lahendi täitmine
9.Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Hageja toob hagis välja, et tema menetluskulud on olnud riigilõiv 630 eurot (maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 192,70 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 437,30 eurot). Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
11.Lisaks on hageja nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
2-24-140292
13.Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
14.Kohus leiab, et kuna ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökohta, samuti ei ole teada kostja esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtulahend kätte toimetada, tuleb kohtulahend kätte toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 avalikult, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Kohtul ei ole kostjale pikka aega õnnestunud menetlusdokumentide kättetoimetamine ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik kostja tegelikku elu- või viibimiskohta välja selgitada. Kohus leiab, et kostja tegelik elu- või viibimiskoht on teadmata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.