Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

L.Q , alaealisena 02.08.2025 kella 03:40 ajal XXXas X ja X maja juures s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes (avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk), rikkus KorS § 55 lg 1 p 1, 2 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt X maja juures L.Q , olles koos B T, ähvardas T.J-i (T.J) ja H.D a (H.D) öeldes „Kas te tappa ei karda saada?“, „Peksa ei karda saada“, „Surma ei karda saada“, mille peale T.J ja Lk 2 / 4

1-26-5732 H.D probleemide vältimiseks hakkasid ära jalutama mööda X tänavat, kui ühel hetkel märkasid, et neile jooksevad järgi L.Q ja B T. T.J ja H.D hakkasid noormeestel eest ära jooksma kuna tundsid suurt hirmu enda elu ja tervise pärast, kuivõrd noormehed olid neid äsja ähvardanud. T.J ja H.D nägid, et X pargis X tänaval liitusid B T ja L.Q-ga G J ja eeluurimisel täpselt tuvastamata noormehed ning hakkasid samuti taga ajama kannatanuid. Kui T.J ja H.D olid jõudnud X maja kõrvale, siis T.J enam edasi joosta ei jõudnud ning temale jõudis järgi L.Q , kes koheselt lõi parema käe rusikaga T.J-i vasakule poole oimu piirkonda, misjärel T.J kukkus põlvede peale. L.Q lõi kannatanut 4-5 korral kõhtu ja näkku. Järgmisel hetkel jõudsid kannatanu juurde ka B T ja G J, kes samuti lõid T.J-i eeluurimisel tuvastamata arv kordi asfalti peal olevale kannatanule jalgade ja kätega keha erinevatesse piirkondadesse. Oma tegevusega tekitas L.Q koos B T ja G J kannatanule T.J-ile (T.J) füüsilist valu ja tervisekahjustustena pindmise rindkerevigastuse, rindkere kontusiooni, pindmise peavigastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni; pindmise õla- ja õlavarrevigastuse. Kannatanu peksmist nägi pealt juhuslik pealtnägija, kes möödus sündmuskohast, keda taoline tegevus häiris ning kelle rahu ja turvatunnet antud tegevus ohustas. Oma tegevusega rikkus L.Q KorS § 55 lg 1 p-s 1,2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa ning käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega L.Q , oma tahtliku tegevusega pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Samuti tema, alaealisena ja isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, lõi tahtlikult 07.12.2025 kella 03:50 paiku aadressil XXX, asuvas X ühel korral vasaku käe rusikaga vastu Y.A vasaku põse piirkonda. Enda tegevusega põhjustas L.Q Y.A-le füüsilist valu ning ekspertiisiakti nr 25E-AOI0044001 kohaselt järgmised tervisekahjustused- ninaluude murd koos ninaverejooksuga, vasaku silmakoopa alaseina murd, vasaku ülalõualuu (ülalõuaurke eesmise seina) impressioon ehk sisserõhutusmurd ning põrutushaav vasakul põsesarnal. Tuvastatud tervisekahjustuste paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Seega L.Q , oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui tekitatud tervisekahjustus kestab vähemalt neli nädalat, samuti kui tegu on toime pandud korduvalt so KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku L.Q süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1, 3 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks KarS § 87 lg 1 p 6 alusel mõjutusvahendina kohustust alluda käitumiskontrollile 1 aastaks vastavalt KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatule, mille kohaselt kohustub L.Q käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lk 3 / 4

1-26-5732 KarS § 75 lg 2 p 2 alusel L.Q kohustub käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel L.Q kohustub käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldaja poolt valitava sotsiaalprogrammi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav ja süüdistatava seaduslik esindaja kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tsiviilhagi Kannatanu Y.A on esitanud hagiavalduse L.Q vastu varalise ja mittevaralise kahju nõudes summas 2200 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid tekitatud kahju laadi ja suurusega ning esitatud tsiviilhagiga. Kohus rahuldab kannatanu Y.A tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel L.Q-lt välja kannatanu Y.A kasuks 2200 eurot. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. KrMS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata karistusseadustiku § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha. L.Q on käesolevaks hetkeks saanud täisealiseks. Seega on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 155 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjatele määratud tasu 327,36 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades, et L.Q on noor täiskasvanu, kes alles õpib, on suures ulatuses vanemate ülalpidamisel ning tal tuleb tasuda kannatanule tsiviilhagi ning ta oli kuritegude toimepanemise ajal alaealine, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.