Liiklussüüteod

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Kaimar Haaki süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 25.10.2021 aasta otsusega nr 1-21-7242 KarS § 424 lg 2 järgi ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 23.03.2026 kella 07.25 paiku Valga maakonnas Otepää vallas Restu külas Tatra-Otepää-Sangaste tee ning Sillaotsa-Restu tee ristmikul mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga mõõdetult vähemalt 1,04mg/l. Kaimar Haak rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Kaimar Haak toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses oldud aeg ajavahemikul 23.03-24.03.2026, so 2 päeva ja lõplikuks mõistetavaks karistuseks Kaimar Haagile lugeda 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 järgi määrata, et Kaimar Haagile mõistetud karistusest kuulub koheselt ära kandmisele 2 kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda KrMS § 414 lg 2 järgi Kaimar Haagi vanglasse saabumise aeg. KarS § 74 lg 1, 3 järgi määrata, et ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta, 9 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kaimar Haak ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub Kaimar Haak käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kaimar Haagi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 204,35 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on põhjendatud jätta välja mõistetud sundrahast 709,50 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Kaimar Haagile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 913,85 eurot, s.h sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 204,35 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Kaimar Haak on kahtlustatavana kinni peetud 23.03.2026-24.03.2026, seega on Kaimar Haak viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.