Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus

Marks Danilovit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mis on toimepandud grupi poolt. Q Qt süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mis on toimepandud grupi poolt ning korduvalt. Q Q isikuna, kes on varem pannud toime KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (s.h KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuritegu) ja olles selle eest kriminaalkorras karistatud 11.01.2022 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-xxx, taas tegeles suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. 24.11.2023 Marks Danilov koos Q Qga, tegutsedes eelneval kokkuleppel, ühiselt ja kooskõlastatult, omandasid xxx asuvas garaažiboksis nr xxx I Bilt ca 2 kg narkootilist ainet kanepit. Seejärel valdasid ja vedasid nad narkootilist ainet garaažiboksist täpselt tuvastamata reg.märk sõidukiga xxx täpselt tuvastamata kohta. Marks Danilovi ülesandeks oli tasuda I Bile omandatud narkootilise aine eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt NPALS § 2 p 3 on käitlemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, nende tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, transiidi tolliprotseduuri rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (marihuaana), kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine" lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lõikele 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine kanepi puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega pani Marks Danilov toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud grupi poolt. Seega pani Q Q toime KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud grupi poolt, samuti isiku poolt, kes on varem pannud toime KarS 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo. II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Süüdistatav Q Q oma süüd ei tunnistanud. Ta andis ütlusi, et Danilov kirjutas talle, pakkus alkoholi ja kutsus sõitma, oli juba hilja. Danilov võttis ta xxx peale. Ta oli alkoholi tarvitanud ja Danilovil oli 2-3 õlut. Tarvitas autos edasi. Danilov vist ei öelnud, kuhu sõit. Sõitsid Tapale. Ta ei teadnud, mis toimuma hakkab, kui otsustas kaasa sõita. Garaažis ootasid Danilovi sõbrad, tema tundis vaid Bi. Varem (suvel) oli ta Bilt ostnud 1 g kaupa kanepit üksikud korrad. Pakid olid korraks tema käes, kuid ta ei ole neid pärast seda õhtut näinud. Viis need Danilovi auto tagaistmele. Ta ei teadnud, mis pakkide sees on, kuid võis aimata. Pakke nad ei avanud. Novembris 2023 ei ole ta Bilt narkootikume tellinud ning B ei pakkunud talle neid müügiks. Danilov viis ta pärast koju ja sõitis ise pakkidega minema. Süüdistatav Marks Danilov tunnistas ennast süüdi narkootilise aine käitlemises, kuid mitte isikute grupis. Ta andis ütlusi, et sai läbi Q teada, et Bilt saab kanepit ja ostis algul 1 g kaupa, siis uuris, kuidas saaks soodustust. 10 g kaupa võttes oli soodsam. Ostis tema käest kanepit 2022-2023. 24.11.2023 käis ta Bi garaažis kanepit ostmas. Leppisid eelnevalt telefoni teel kokku. Ta läks sinna koos Qga, kuna ei tahtnud nii hilja üksi minna. Q ei teadnud, et ta läheb kanepit ostma. Ütles, et tal on vaja sõbra juures käia. Tal oli autos õlut ja Q nõustus kaasa tulema. Sai Bilt kanepit 600-800 g, kuigi ta ei kaalunud. Kokku leppisid nad 100-200 g, kuid pakkus kohapeal rohkem. Mingi raha andis ta kohe üle, vist 3000 või 1200-1300 eurot. Järgmine päev pidi selle kanepi osaliselt tagastama. B andis kanepi tema kätte ja tema andis Q kätte. Q viis pakid autosse ja pani tagaistmele. Ta viis Q xxx ja läks koju, tõstis asjad enda autosse, kuna oli võõra autoga. Hommikul võttis oma osa välja, tundus kahtlane, nagu malts. Kutsus venna proovima ja too ütles, et see ei tee midagi. Sellise koguse ostis ta esimest korda. Ta pidi selle maha müüma, ise tarvitas ka. Ta proovis seda ja seda ei saanud müüa. Siis ta rääkis Biga ja viis selle talle tagasi. Ta pidi nagunii teise osa tagasi viima, kuna tema oma oli vaid 200 g. Ta ei öelnud, et see halb on, vaid ütles, et on lahja. B CBD kanepist ei rääkinud, sai sellest hiljem teada, kuid B ei tahtnud temaga ühendust võtta ega raha tagastada. Seega nähtub süüdistatavate ütlustest, et Danilov kartis nii hilja minna üksi kanepit ostma ja kutsus kaasa Q, kes ei teadnud, kuhu ja milleks nad sõidavad. Tema oli huvitatud vaid õlle joomisest. Samuti kinnitasid süüdistatavad, et pakid olid lühikest aega Q käes, kes viis need autosse, kust Danilov need hiljem teise autosse ümber tõstis. Kanepi eest maksis Bile Danilov. Q ega Danilov ei kinnita, et nendel oli kokkulepe kanepi ostmiseks. Asjaolu, et Q on varem kriminaalkorras karistatud narkokuriteo toimepanemise eest (Viru Maakohtu 11.01.2022 kohtuotsus tl 14-31) ning ta tuli garaaži koos Daniloviga, ei kinnita, et ta oli teadlik Danilovi eesmärgiks ja nad tegutsesid grupis. Kohtu hinnangul on tavaline olukord, kui tuttavad sõidavad autoga ringi ja külastavad teisi tuttavaid. Seega Q ja Danilovi ütlused, et Q jõi alkoholi ja sõitis koos Daniloviga tema palvel, on eluliselt usutav.

Tunnistaja I B ütluste kohaselt 2023 käis Danilov tema juures paar korda kanepit ostmas Tapal garaažis. Viimati vist 2023.a. lõpus. Danilov tuli koos Qga. Ta müüs CBD kanepit umbes 3000 eurot eest sularahas. Ta ei öelnud Danilovile, mis kanep see on, muidu poleks raha saanud. CBD on legaalne kanep, kus ei ole THC-d, see ei ole narkootiline aine. Q ei ole temalt narkootikume tellinud, et narkoasja ajada. Qle müüs 2023 alguses 1 g ja Danilovile oli enne müünud 15-20 g paar korda. Sel päeval müüs 2 vaakumkotti, kuskil 700-800 g. Tema sai selle kanepi Tallinnast. Osa kanepist jättis endale müümiseks. Ta andis pakid üle Danilovile ja nad läksid minema. Hiljem sai teada, et Danilov otsib teda ja tahab raha tagasi saada, kuid nad ei kohtunud enam. Seega kinnitavad ka tunnistaja Bi ütlused, et kanepit soovis osta Danilov ning ta oli üllatunud, kui nägi temaga kaasa Qt. Samuti kinnitas tunnistaja, et kanepi eest tasus Danilov. Bi väitel müüs ta CBD kanepit ja hiljem sai teada, et Danilov tahab raha tagasi saada. Jälitustoimingu protokollist ja DVD-l olevast videosalvestisest (lk 2-11) nähtub, et xxx on teostatud muu teabe salajane pealkuulamine 24.11.2023-08.12.2023. 24.11.2023 alates kell 24.53 viibivad garaažis B, J, K, Q, Danilov ja K. B annab Danilovile 2 vaakumpakendit tumerohelise massiga. Bi käes on veel üks suurem vaakumpakend. Danilov annab pakid üle Qle, s.h kolmanda paki, mille talle annab B. Q ja Danilov pakivad rohelist ainet sisaldavad pakid prügikotti. Kell 00.04 lahkuvad Danilov ja musta prügikotiga Q garaažist. 25.11.2023 kell 20.30 siseneb garaaži Danilov üksi, vestleb Biga, võtab midagi seljakotist ja asetab laua juurde. Lahkub kell 20.31. 24.11.2023 ja 25.11.2023 garaažis toimunud vestlus ei kinnita ka Q Q osavõtt kuriteost. Seega tõendab jälitustoimingu protokoll, et B andis 24.11.2023 Danilovile 3 pakendit tumerohelise massiga (kanep), mille too andis Q kätte, kes pani koos Biga need musta prügikotti. Samuti kinnitab jälitustoimingu protokoll, et järgmisel päeval (25.11.2023) viis Danilov midagi Bile garaaži. Kohus möönab, et tegu võis olla kanepiga, mille ta pidi järgmisel päeval Bile tagasi viima. Seega on Bi ütlused, et ta ei kohtunud rohkem Daniloviga, vastuolus jälitustoimgu protokolliga. Samas peab kohus võimalikuks, et 2,5 aasta möödumisel ei pruugi tunnistaja kõiki asjaolusid täpselt enam mäletada. Vastutus kaastäideviimise eest järgneb siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult (KarS § 21 lg 2 ls 1). Seejuures ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (nt RKKK 16.03.2015, 3-1-1-10-15, p 12). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isikud tegutsevad kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ja iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. (Viimati RKKK 30.03.2023, 1-20-9591/107, p-d 18-19.) Isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust iga süüdistuse puhul eraldiseisvalt põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et just see isik andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse (nt viidatud 3-1-1-10-15, p 12). Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditest ei tulene, et Q Q ja Marks Danilov tegutsesid ühiselt ja eelneval kokkuleppel, et omandada narkootilist ainet. Süüdistatavate ütluste kohaselt ei teadnud Q kuhu ja milleks üldse 24.11.2023 õhtul sõidetakse. Tema oli huvitatud vaid õlle joomisest. Garaažis andis Danilov korraks kanepipakid Q kätte, kes pani need prügikotti ja viis Danilovi auto tagaistmele. See asjaolu on näha ka jälitustoimingu protokollist. Samuti kinnitas tunnistaja B, et leppis kanepimüügi kokku Daniloviga ja oli üllatunud, kui nägi temaga kaasas Qt. Raha maksis talle Danilov. Järgmisel päeval käis ragaažis Danilov üksi.

Piiritlemaks kaastäideviimist osavõtutegudest ei piisa siiski üksnes eri täideviijate poolt antud süüteopanuste kausaalsest seotusest, vaid nende teopanus tervikusse peab olema ka oluline, mis tähendab, et süüteo täideviimine peab objektiivselt sõltuma neist igaühest. Kaastäideviija panus teosse peab selle realiseerimise seisukohalt olema sedavõrd kaalukas, et ületab pelgalt osavõtuteo kvaliteedi. (KarS kommenteeritud väljaanne § 21 p 5.2.1) Kohus leiab, et prokuratuuri süüdistus põhineb oletustel, mitte tuvastatud faktilistel asjaoludel. Ainuüksi asjaolu, et Q oli kaasas ja juures kanepi üleandmisel Danilovile, ei tee temast kaastäideviijat KarS § 21 lg 2 tähenduses. Vaid lühiajaline kanepipakkide enda käes hoidmine ja autosse viimine ei ole piisav, et jaatada Q Q panust kuriteo toimepanemisse. Samuti ei saa kinnitada, et ilma Q osavõtuta ei oleks Danilov saanud kuritegu toime panna või et süüteokooseisu realiseerimine sõltus igast toimepanijast. Maakohtu arvates pole millegagi ümber lükatud kahtlustatava Q ütlused, et ta sattus kanepi üleandmise kohta juhuslikult, teda kutsus kaasa Danilov ning ta ei olnud teadlik, mis sel toimuma hakkab, samuti ei näinud ta neid pakke hiljem. Vastupidi, tema ütlusi kinnitavad ka süüdistatava Danilovi ütlused ja tunnistaja Bi ütlused. Kohtule pole esitatud tõendeid, et Danilovil ja Ql oli kokkulepe omandada ühiselt kapepit. Seoses sellega tuleb Q Q õigeks mõista ning Marks Danilovi puhul saab sel juhul rääkida süüdistusest KarS § 184 lg 1 järgi, kuna üksiktäideviija ei anna grupi koosseisu. Järgenvalt kontrollib maakohus, kas seoses tunnistaja Bi ja süüdistatava Danilovi ütlustega võis olla tegu süüteokatsega. Nimelt avaldas tunnistaja B, et tegelikult müüs ta Danilovile CBD legaalset kanepit, kus ei ole THC-d, see ei ole narkootiline aine. Ta ei öelnud, et see on CBD, kuna siis ei oleks raha saanud. Danilovi ütlustest tulenes, et talle tundus ostetud kanep kahtlane, nagu malts. Kutsus venna proovima ja too ütles, et see ei tee midagi. Ta proovis ka seda kanepit ja seda ei saanud müüa . B CBD kanepist ei rääkinud, sai sellest hiljem teada. Maakohus märgib, et kriminaalmenetluse raames ei ole nimetatud kanepit kellegilt ära võetud ega ekspertiisi tehtud, seetõttu ei saa kindlalt väita, millise kanepiga tegu oli. Jälitustoimingu protokolli kohaselt toimus vestlus kanepi kvaliteedist, kuid vestluse alusel ei saa järeldada, millise kanepiga on tegemist, samuti ei ole kohtulikul uurimisel kogutud teisi tõendeid. Ravimiameti kordulehel1 on märgitud, et CBD ehk kannabidiool ainena ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Erinevalt THC-st ei ole ainel ka psühhoaktiivset toimet ega psühhotroopset mõju. Peale selle leiab maakohus, et pole leidnud kinnitust süüdistuses märgitud kanepi kogus 2 kg. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on süüdistusse selline kogus tekkinud. Jälitustoimingu protokollist on näha, et B andis Danilovile üle 3 pakki rohelise ainega. Bi ja Danilovi ütluste kohaselt oli pakkides kokku 600-800 g kanepit. Nimetatud kanepit ei ole kellegilt ära võetud ega ka kaalutud, seega on pakkide täpne kaal teadmata. Samuti muutis prokurör kohtuvaidluste käigus kanepi kogust, leides, et see pidi olema vähemalt 800 g. Maakohus leiab, et antud juhul tuleb kohaldada in dubio pro reo põhimõtet, millega tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3).

https://www.ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/narkootilised-ja-psuhhotroopsed-ained/kanep-thc-cbd#kaskannabidiool-cb

Seega puuduvad maakohtul tõendid, et M. Danilovi poolt ostetud kanep sisaldas THC-d, olles psühhotroopne aine NPALS mõttes ning selle täpne kogus. Seega lähtub kohus süüdistatava Danilovi ütlustest ja loeb tuvastatuks, et ta ostis 24.11.2023 XXX asuvas garaažiboksis nr xxx I Bilt ca 800 g CBD kanepit, mis ei ole psühhotroopne aine. Seejärel vedas ta ostetu garaažiboksist täpselt tuvastamata reg.märk sõidukiga Volvo S80 täpselt tuvastamata kohta. Sellega on täitmata KarS § 184 lg 1 sätestatud koosseisuelement narkootilise aine näol. EKEI poolt koostatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annuste tabeli (lk 32-34) kohaselt on keskmine kogus marihuaanat (kanepilehti) 10 inimesele 7,5 g. Seega piisaks 800 g kanepist umbes 1066 inimesele joobe tekitamiseks. Tegu on suure kogusega. Asjaolu, et süüteo objektiivne koosseis pole täidetud, ei tähenda Riigikohtu kestva praktika kohaselt seda, et süüdistatav tuleb tingimata õigeks mõista. Nimelt võib KarS § 25 lg-test 1 ja 2 tulenevalt olla karistatav mitte üksnes süüteo lõpuleviimine, vaid ka selle vahetu alustamine, s.o süüteokatse. Seega tuleb kontrollida, kas isikule süüksarvatav tegu võib olla karistatav süüteokatsena (nt RKKK 02.06.2023, 1-22-1425/82, p 33). Isikut saab süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (RKKK 09.02.2017, 3-1-1-111-16, p 8). Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 184 koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et M. Danilov pani narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Antud juhul leppis M. Danilov I. Biga kokku, et ostab temalt vähemalt 200 g kanepit. Tema oli kindel, et ostis psühhotroopse toimega kanepit, kuid selle proovimisel sai aru, et sellel puudub soovitud mõju ning hiljem sai teada, et tegu oli CBD kanepiga, mis ei ole psühhotroopne aine. Seega oli M. Danilovil eesmärk omandada suures koguses psühhotroopset ainet (kanepit), kuid selle asemel müüdi temale CBD sisaldusega kanepit. Seega on tegu jäänud katse staadiumisse. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega on Marks Danilovi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline, ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). KarS § 184 lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse, keskmine vangistuse suurus on 5 aastat. Süüdistatav pani toime esimese astme kuriteo katse kavatsetult. Marks Danilovi poolt toimepandud kuritegu oli suunatud rahvatervise vastu, tegemist ei ole nö “tugeva“ narkootilise ainega. Ta soovis osta suures koguses kanepit, kuid tegu jäi katsestaadiumisse. Marks Danilov tahtis kanepit soetada nii enda tarbeks kui ka edasi müümiseks, st tahtis saada varalist kasu. Marks Danilovit ei ole karistusregistri andmete kohaselt (lk 12) varem kriminaalkorras karistatud, tal on üks kehtiv väärteokaristus KarS § 262 lg 1 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul madal, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, kergendavat asjaolu ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et Marks Danilovit tuleb karistada tingimisi vangistusega sanktsiooni madalamas määras. Kuna Marks Danilov on varem karistamata ning teol puudusid rasked tagajärjed, arvestades, et tegu jäi katsestaadiumisse, tuleb talle määrata katseaeg ilma käitumiskontrollita. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtule esitatud DVD plaat tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde. KrMS § 181 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid õigeksmõistva kohtuotsuse korral riik. Q Qle määratud korras kaitsja Margus Viira tasu kohtueelses menetluses osalemise eest oli 263,52 eurot ning kohtumenetluses 1429,72 (580,32 + 150,04 + 44,64 + 353,40 + 301,32) eurot. Jätta nimetatud kulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 3, 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud Marks Danilovil järgmised menetluskulud: sundraha 2365 eurot, Marks Danilovile määratud korras kaitsja Toomas Laanemaa tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 175,68 eurot ning kohtumenetluses 1259,10 (223,20 + 143,10 + 487,32 + 405,48) eurot. Kohus märgib, et kohtule pole esitatud kohtueelse menetluse kaitsjatasude tõendeid, seega ei ole ilma nendeta võimalik isikult ka nimetatud tasu välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda kaitsjatasu kohtueelse menetluse eest 175,68 eurot ning kaitsjatasu 143,10 eurot (25.11.2025 Rakveres peetud istungi eest). Ülejäänud summad kuuluvad välja mõistmisele Marks Danilovilt. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Larissa Prokopenko kohtunik

Siiri Eero rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Jääger rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.