Liiklussüüteod

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Karl-Martin Mitt KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 4 aastat 3 kuud. Süüdi tunnistada Karl-Martin Mitt KarS § 4231 järgi ning mõista karistuseks vangistus 8 kuud. Süüdi tunnistada Karl-Martin Mitt KarS § 349 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o 600 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 4 kuud ning rahaline karistus 600 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.10.2024, 08.01.2026 ja 16.01.2026 kuni 17.01.2026, s.o neli päeva ning alates 28.02.2026, millest alates kuulub kandmisele 4 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 64 lg 2 kohaselt kuulub rahaline karistus täitmisele iseseisvalt. Rahaline karistus 600 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926400001671. Selgitusena võib märkida: „Karl-Martin Mitt, kriminaalasi 1-26-5461, rahaline karistus.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Karl-Martin Miti suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Karl-Martin Mitilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4, 10 alusel ekspertiisikulud 8533 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 1521,48 eurot ning sõiduki teisaldamiskulu 60,07 eurot riigituludesse. Kohustada Karl-Martin Mitti tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud, kaitsjatasu ja sõiduki teisaldamiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 1039,96 eurot. Menetluskulud, kogusummas 12 479,55 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 AS-is LHV Pank või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700027313. Selgitusse võib märkida: „Karl-Martin Mitt, kriminaalasi 1-26-5461, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada Laur Veske KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 3 aastat 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.02.2026 kuni 01.03.2026, s.o kaks päeva ning alates 15.05.2026, millest alates kuulub kandmisele 3 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Laur Veske suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Laur Veskelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 7515,01 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 1461,96 eurot riigituludesse. Kohustada Laur Vesket tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 945,16 eurot. Menetluskulud, kogusummas 11 341,97 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 AS-is LHV Pank või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700027290. Selgitusse võib märkida: „Laur Veske, kriminaalasi 1-26-5461, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda tulirelvaekspertiisi nr 26E-TB00109-01 kulu summas 672 eurot. Süüdi tunnistada Brändt Pukk KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud. Süüdi tunnistada Brändt Pukk KarS § 329 järgi ning mõista karistuseks vangistus 4 kuud. Süüdi tunnistada Brändt Pukk KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 2 aastat 1 kuu. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 9 kuud. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.04.2025 otsusega kohtuasjas nr 1-25-1614 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 392 üldkasuliku töö tunni võrra, mis vastab 1 aasta 1 kuu ja 2 päeva pikkusele vangistusele ning mõista Bränd Pukile liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud ja 2 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.12.2025 kuni 19.12.2025, s.o kaks päeva ning alates 10.05.2026, millest alates kuulub kandmisele 3 aastat 10 kuud vangistust. Brändt Puki suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Brändt Pukilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 10 alusel ekspertiisikulud 472 eurot ning sõiduki teisalduskulud 379,77 eurot riigituludesse. Kohustada Brändt Pukki tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja sõiduki teisalduskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 268,06 eurot. Menetluskulud, kogusummas 3216,77 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 AS-is LHV Pank või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700027300. Selgitusse võib märkida: „Brändt Pukk, kriminaalasi 1-26-5461, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Brändt Pukilt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks kolmeks kuuks. KarS § 55 lg 1 järgi laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Brändt Pukk kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Asitõendid: - narkootilised ja psühhoaktiivsed ained, s.o alfa-PVP, MDMA, kokaiin, amfetamiin, GBL, pregabaliin ja alprasolaam ning amfetamiini ja alfa-PVP-d sisaldavad pulbrid, MDMB-PINACA, gabapentiin ja kvetiapiin (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ning jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil või õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisvahendid, s.o soonkinnisega kilekotid (sh magnetid ja teibid), karbid, pudel, tabletilehed, klaaspurk, klaasanum ja katkine klaasanum mullikiles (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 11 koos ümbrisega (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Karl-Martin Mitile või tema poolt volitatud isikule; - mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 11 koopiafailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotofailid (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; - musta värvi karp kirjega David Ross, milles rull Maxima kleepse ning 2 blisterpakendit „Zalasta 10mg“ tablettidega (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada;

-

-

9 mm RK kaliibriline gaasirevolver ME 38 Magnum nr 047507, mis ei kuulu tulirelvade hulka ning millel on markeerimistähis raua vasakul küljel „ME 38 Magnum“, raami paremal küljel „047507“ ja „Kal. .380/9mm R Knall Made in Germany“ (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; blisterpakendid, milles oksükodooni sisaldavad tabletid ning soonkinnisega kilekott, milles roosa tablett kirjega „20“ (EKEI keemiaosakonnas) – hävitada; Brändt Puki mobiiltelefoni Apple iPhone 13 koopiafail, raportfail, andmestik ja jäädvustatud fotofailid (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Karl-Martin Mitti süüdistatakse selles, et tema käitles ebaseaduslikult suures koguses (s.o koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele) narkootilisi aineid nii üksi kui ka grupiviisiliselt isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

(MDMA);

- pulbriline aine massiga 0,50 grammi, mis sisaldab 86%, s.o 0,43 grammi kokaiini; - viis soonkinnisega kilekotti, milles oli valge pulbriline aine kogumassiga 2,19 grammi, mis sisaldab 14%, s.o 0,31 grammi alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) ja 61%, s.o 1,34 grammi kokaiini; - valge pulber massiga 0,037 grammi, mis sisaldab alfa-PVP-d. Samuti omandas Karl-Martin Mitt uuesti kohtueelses menetluses tuvastamata kohas ja isikult täpselt tuvastamata ajal, kuid pärast 08.01.2026 suures koguses narkootilisi aineid, mida hoidis enda kasutuses olevas sõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 01.02.2026 kellani 01.40, mil Harjumaal Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus Haapsalu mnt 7a teostatud sõiduki läbivaatuse käigus leiti ja võeti ära: - valge pulber massiga 0,23 grammi, mis sisaldab 82%, s.o 0,19 grammi alfa-PVP-d; - valge pulber massiga 0,42 grammi, mis sisaldab 83%, s.o 0,35 grammi alfa-PVP-d; - valge pulber massiga 0,66 grammi, mis sisaldab amfetamiini. Samuti omandas Karl-Martin Mitt nii üksi kui ka koos Laur Veske ja Yga kohtueelses menetluses tuvastamata kohas ja isikult ning täpselt tuvastamata ajal, kuid pärast 01.02.2026 suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

Osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest hoidis Karl-Martin Mitt koos Laur Veske ja Yga ühiselt ja kooskõlastatult Karl-Martin Miti kasutuses olnud mootorsõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 28.02.2026 kellani 10.33, mil Tallinnas aadressil Keskuse 4 leiti ja võeti sõiduki läbivaatuse käigus ära: - juhi kõrvalistmel olnud sinisest kotist 19 soonkinnisega kilekotti valge kristalse pulbriga kogumassiga 14,53 grammi, mis sisaldab 82%, s.o 11,9 grammi alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP); - juhi kõrvalistmel olnud sinisest kotist soonkinnisega kilekott valge kristalse pulbriga massiga 0,22 grammi, mis sisaldab 83%, s.o 0,18 grammi alfa-PVP-d; - sõiduki tagaistmel olnud valgest kotist 28 soonkinnisega kilekotti kristalse pulbriga kogumassiga 22,25 grammi, mis sisaldab 82%, s.o 18,2 grammi alfa-PVP-d; - rooli kohal olevast sahtlist 5 soonkinnisega kilekotti kristalse pulbriga kogumassiga 8,29 grammi, mis sisaldab 81%, s.o 6,71 grammi alfa-PVP-d. Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest hoidis Karl-Martin Mitt koos Laur Veskega ühiselt ja kooskõlastatult Karl-Martin Miti kasutuses olnud mootorsõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 28.02.2026 kellani 10.33, mil Tallinnas aadressil Keskuse 4 leiti ja võeti sõiduki läbivaatuse käigus ära rooli kohal olevast sahtlist soonkinnisega kilekott kollast värvi pulbriga massiga 0,11 grammi, mis sisaldab amfetamiini. Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest hoidis Karl-Martin Mitt tema kasutuses olnud mootorsõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 28.02.2026 kellani 10.33, mil Tallinnas aadressil Keskuse 4 leiti ja võeti sõiduki läbivaatuse käigus ära juhipoolsest uksesahtlist plastpudel, milles pruuni värvi vedelik massiga 0,37 grammi, mis sisaldab gammabutürolaktooni (GBL). Osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest hoidsid Karl-Martin Mitt, Laur Veske ja Y ühiselt ja kooskõlastatult Karl-Martin Miti kasutuses olnud mootorsõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 28.02.2026 kellani 17.00, mil Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6/1 leiti ja võeti sõiduki läbiotsimise käigus ära juhi kõrvalistmel olevast sinisest kotist 7 soonkinnisega kilekotti, milles oli kristalne pulber kogumassiga 8,14 grammi, mis sisaldab 81%, s.o 6,59 grammi alfa-PVP-d. Osa eelnevalt omandatud psühhotroopsetest ainest hoidis Karl-Martin Mitt tema kasutuses olnud mootorsõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 28.02.2026 kellani 17.00, mil Tallinnas aadressil Keskuse 4 leiti ja võeti sõiduki läbiotsimise käigus ära: - rooli kohal olevast sahtlist tabletileht kirjega „Pragiola 150 mg“, milles oli 4 kapslit. Kapslites sisaldub kokku 0,60 grammi pregabaliini; - esiistmete vahel olevast mustast kilekotist tabletileht kirjega „Pragiola 150mg“, milles oli 10 kapslit. Kapslites sisaldub kokku 1,50 grammi pregabaliini. Osa eelnevalt omandatud psühhotroopsetest ainetest hoidis Karl-Martin Mitt enda kasutuses olevas sõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 02.03.2026, mil Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6/1 andis tunnistaja politseile üle tabletilehe kirjega „Xanax 0,25mg“, milles kuus valget piklikku kumerat tabletti kogumassiga 0,77 grammi. Tabletid sisaldavad kokku 0,0015 grammi alprasolaami. Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest hoidsid Karl-Martin Mitt, Laur Veske ja Y vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele Karl-Martin Miti kasutuses olnud mootorsõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 15.03.2026, mil Tallinnas

aadressil Akadeemia tee 22 andis tunnistaja politseile üle 6 soonkinnisega kilekotti valge pulbriga kogumassiga 5,22 grammi, mis sisaldab 82%, s.o 4,28 grammi alfa-PVP-d. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP), amfetamiin ja MDMA kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja, kokaiin kuulub II nimekirja, pregabaliin ja alprasolaam IV nimekirja ja GBL V nimekirja.. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Alfa-PVP puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,13 grammist, amfetamiini puhul 1,3 grammist, kokaiini puhul 0,65 grammist, MDMA puhul 1,4 grammist, GBL-i puhul 8 grammist; pregabaliini puhul keskmiselt 4,75 grammist ja alprasolaami puhul 0,023 grammist ainest puhtal kujul. Seega käitles Karl-Martin Mitt narkootilisi aineid koguses, millest saaks narkojoobe vähemalt 3797 inimest.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Karl-Martin Mitt toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku grupiviisilise käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse Karl-Martin Mitti selles, et tema esitas 03.10.2024 kell 05.08, olles juhtinud mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 10. kilomeetril suunaga Tallinna poole politseiametnikule enda juhtimisõiguse tõendamiseks teise isiku, s.o X (ik XXX) nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi, s.o Eesti Vabariigi juhiloa nr XXXXXX. Karl-Martin Miti eesmärk oli vabaneda vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest kaasnevast karistusest ja tõendada puuduva mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. KarS § 350 kohaselt on tähtis isiklik dokument isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba, välisriigi reisidokument, rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument ja mootorsõidukijuhi juhiluba. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Karl-Martin Mitt toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Samuti süüdistatakse Karl-Martin Mitti selles, et tema, olles Harju Maakohtu 25.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4362 süüdi mõistetud KarS § 423 1 järgi ning karistatud 28.06.2023 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteokorras LS § 201 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta 28.05.2023, juhtis taas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, s.o: - 08.08.2023 kell 00.24 Harjumaal Jõelähtme vallas Kiltri tee 1,5. kilomeetril mootorsõidukit Opel Omega Caravan registreerimismärgiga XXX;

-

03.10.2024 kell 05.08 Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 10. kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX; 08.01.2026 kell 04.52 Tallinnas aadressil Endla 45 mootorsõidukit Volvo XC60 registreerimismärgiga XXX; 16.01.2026 kell 22.34 Tallinnas aadressil A. H. Tammsaare tee 129 suunaga A. H. Tammsaare tee 133 poole mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX.

Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Karl-Martin Mitt toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Laur Vesket süüdistatakse sellest, et tema käitles ebaseaduslikult suures koguses (s.o koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele) nii üksi kui ka grupiviisiliselt narkootilisi aineid isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Selliselt omandas Laur Veske nii üksi kui ka koos Karl-Martin Miti ja Yga kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilisi aineid, mida nad valdasid seejärel ühiselt ja kooskõlastatult. Osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest hoidsid nemad vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele Karl-Martin Miti kasutuses olnud mootorsõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 28.02.2026 kellani 10.33, mil Tallinnas aadressil Keskuse 4 leiti ja võeti sõiduki läbivaatuse käigus ära: -

juhi kõrvalistmel olnud sinisest kotist 19 soonkinnisega kilekotti valge kristalse pulbriga kogumassiga 14,53 grammi, mis sisaldab 82%, s.o 11,9 grammi alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP); juhi kõrvalistmel olnud sinisest kotist soonkinnisega kilekott valge kristalse pulbriga massiga 0,22 grammi, mis sisaldab 83%, s.o 0,18 grammi alfa-PVP-d; sõiduki tagaistmel olnud valgest kotist 28 soonkinnisega kilekotti kristalse pulbriga kogumassiga 22,25 grammi, mis sisaldab 82%, s.o 18,2 grammi alfa-PVP-d; rooli kohal olevast sahtlist 5 soonkinnisega kilekotti kristalse pulbriga kogumassiga 8,29 grammi, mis sisaldab 81%, s.o 6,71 grammi alfa-PVP-d;

Osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest hoidis Karl-Martin Mitt koos Laur Veskega vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele Karl-Martin Miti kasutuses olnud mootorsõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 28.02.2026 kellani 10.33, mil Tallinnas aadressil Keskuse 4 leiti ja võeti sõiduki läbivaatuse käigus ära rooli kohal olevast sahtlist soonkinnisega kilekott kollast värvi pulbriga massiga 0,11 grammi, mis sisaldab amfetamiini. Osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest hoidsid Laur Veske, Karl-Martin Mitt ja Y vastavalt eelnevale kokkuleppele Karl-Martin Miti kasutuses olnud mootorsõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 28.02.2026 kellani 17.00, mil Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6/1 leiti ja võeti sõiduki läbiotsimise käigus ära juhi kõrvalistmel olevast sinisest kotist 7 soonkinnisega kilekotti, milles oli kristalne pulber kogumassiga 8,14 grammi, mis sisaldab 81% ehk 6,59 grammi alfa-PVP-d; Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest hoidsid Laur Veske, Karl-Martin Mitt ja Y

vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele Karl-Martin Miti kasutuses olnud mootorsõidukis Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX kuni 15.03.2026, mil aadressil Tallinnas aadressil Akadeemia tee 22 andis tunnistaja politseile üle 6 soonkinnisega kilekotti valge pulbriga kogumassiga 5,22 grammi, mis sisaldab 82%, s.o 4,28 grammi alfa-PVP-d. Samuti kahtlustatakse Laur Vesket selles, et tema omandas uuesti kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid vähemalt pärast 28.02.2026 suures koguses narkootilisi aineid, mida ta valdas seejärel ebaseaduslikult. Osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest hoidis Laur Veske enda valduses kuni 10.05.2026 kellani 04.32, mil Tallinnas aadressil Vana-Tartu mnt 3 teostati tema suhtes läbivaatus. Läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema seljas olnud vesti välimisest vasakust taskust ära: - soonkinnisega kilekott, milles oli valge kristalne pulber massiga 0,55 grammi, mis sisaldab 79% ehk 0,43 grammi alfa-PVP-d; - klaasanum, milles leidus alfa-PVP jälgi; - soonkinnisega kilekott, milles leidus alfa-PVP jälgi; - katkine klaasanum, milles leidus alfa-PVP jälgi. Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest hoidis Laur Veske mootorsõidukis Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX kuni 10.05.2026 kellani 05.02, mil Tallinnas aadressil Vana-Tartu mnt 3 teostati sõiduki läbivaatus. Läbivaatuse käigus leiti ja võeti sõiduki keskkonsooli ja juhi kõrvalistuja istme vahelt ära soonkinnisega kilekott, milles oli valge kristalne pulber massiga 0,89 grammi, mis sisaldab 80% ehk 0,43 grammi alfa-PVP-d. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP) ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Alfa-PVP puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,13 grammist narkootilisest ainest, amfetamiini puhul 1,3 grammist narkootilisest ainest. Seega käitles Laur Veske narkootilisi aineid koguses, millest saaks narkojoobe vähemalt 3747 inimest.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Laur Veske toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku grupiviisilise käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Brändt Pukki süüdistatakse selles, et tema omandas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o koguses, millest saab narkojoobe vähemalt 10 inimest) narkootilisi aineid alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) ja amfetamiini, mida ta valdas seejärel ebaseaduslikult. Nii hoidis Brändt Pukk eelnevalt omandatud narkootilisi aineid enda valduses kuni 10.05.2026 kellani 04.28, mil Tallinnas aadressil Vana-Tartu mnt 3 teostatud läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema taskutest ära:

-

soonkinnisega kilekott, milles oli valge kristalne paakunud pulber massiga 5,50 grammi, mis sisaldab 78% ehk 4,29 grammi alfa-PVP-d; soonkinnisega kilekott, milles oli kollakas pulber massiga 21,66 grammi, mis sisaldab 23% ehk 4,98 grammi amfetamiini; klaaspurk, milles oli valge kristalne pulber massiga 0,53 grammi, mis sisaldab 77% ehk 0,41 grammi alfa-PVP-d.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP) ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Alfa-PVP puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,13 grammist ainest ning amfetamiini puhul 1,3 grammist ainest. Seega käitles Brändt Pukk narkootilisi aineid koguses, millest saaks narkojoobe vähemalt 399 inimest.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Brändt Pukk toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Brändt Pukki KarS § 329 järgi selles, et tema, olles Harju Maakohtu 30.04.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1614 süüdi mõistetud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning kellelt võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 16.05.2025 kuni 15.02.2026, juhtis tahtlikult 27.09.2025 kell 11.06 mootorsõidukit Škoda Superb (reg-märk XXX) Järva maakonnas Türi vallas Oisu alevikus Tehnika tn 1 juures ning 18.12.2025 kell 01.45 Järva maakonnas Türi vallas Väätsa alevikus Pikk tn 1a ja Aia tn 1b juures mootorsõidukit Kia Rio (reg-märk XXX), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selliselt hoidis Brändt Pukk teadlikult kõrvale Harju Maakohtu 30.04.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1614 kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS §-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest. Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Bränd Pukk toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 lg 1 p-s 1 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlikult kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Brändt Pukki selles, et tema isikuna, kes mõisteti süüdi Harju Maakohtu 30.04.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1614 KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, juhtis uuesti tahtlikult 18.12.2025 kell 01.43 Järva maakonnas Türi vallas Väätsa alevikus Pikk tn 1a ja Aia tn 1b juures mootorsõidukit Kia Rio (reg-märk XXX), olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Brändt Puki väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,93 mg/l, millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on joobeseisundi liigid 1)

alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Brändt Pukk toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Karl-Martin Miti, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 22.07.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Karl-Martin Miti süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2 pde 1, 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 aastat 3 kuud, KarS § 4231 järgi ja tema karistamist vangistusega 8 kuud ning KarS § 349 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 60 trahviühikut (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 600 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 423 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 4 aastat 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda moodustatud liitkaristusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamisel oldud aeg, s.o 03.10.2024, 08.01.2026 ja 16.01.2026 kuni 17.01.2026, s.o 4 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 4 aastat 3 kuud ja 26 päeva. Karistusaja alguseks lugeda Karl-Martin Miti viimane kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 28.02.2026. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse KarS § 349 järgi mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. Süüdistatava Laur Veske, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.07.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Laur Veske süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2p-de 1, 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 aastat 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamisel oldud aeg 28.02.2026 kuni 01.03.2026, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 9 kuud ja 28 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Laur Veske karistusaja alguseks 15.05.2026. Süüdistatava Brändt Puki, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.07.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Brändt Puki süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 11 kuud, KarS § 329 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud ning KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 1 kuu. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks vangistus 2 aastat 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamisel oldud aeg 18.12.2025 kuni 19.12.2025, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 2 aastat 8 kuud ja 28 päeva. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus 2 aasta 8 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse ning Harju Maakohtu 30.04.2025 otsuse nr 1-25-1614, millega mõisteti Brändt Pukile 720 tundi üldkasulikku tööd, ärakandmata osaga, mis on 392 tundi üldkasulikku tööd ja mis vastab 1 aasta 1 kuu ja 2 päeva pikkusele vangistusele, mõistes liitkaristuseks vangistus 3 aastat 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks Brändt Puki viimane kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 10.05.2026. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Brändt Puki suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks ja kolmeks kuuks. Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-dest 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootilised ja psühhoaktiivsed ained, s.o alfa-PVP, MDMA, kokaiin, amfetamiin, GBL, pregabaliin ja alprasolaam ning amfetamiini ja alfa-PVP-d sisaldavad pulbrid, MDMB-PINACA, gabapentiin ja kvetiapiin (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ning jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil või õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemisvahendid, s.o soonkinnisega kilekotid (sh magnetid ja teibid), karbid, pudel, tabletilehed, klaaspurk, klaasanum ja katkine klaasanum mullikiles (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 11 koos ümbrisega (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Karl-Martin Mitile või tema poolt volitatud isikule; - mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 11 koopiafailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotofailid (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; - musta värvi karp kirjega David Ross, milles rull Maxima kleepse ning 2 blisterpakendit „Zalasta 10mg“ tablettidega (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; - 9 mm RK kaliibriline gaasirevolver ME 38 Magnum nr 047507, mis ei kuulu tulirelvade hulka ning millel on markeerimistähis raua vasakul küljel „ME 38 Magnum“, raami paremal küljel „047507“ ja „Kal. .380/9mm R Knall Made in Germany“ (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; - blisterpakendid, milles oksükodooni sisaldavad tabletid ning soonkinnisega kilekott, milles roosa tablett kirjega „20“ (EKEI keemiaosakonnas) – hävitada; - Brändt Puki mobiiltelefoni Apple iPhone 13 koopiafail, raportfail, andmestik ja jäädvustatud fotofailid (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja järgmiselt: Karl-Martin Mitilt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4, 10 alusel ekspertiisikulud 8533 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1521,48 eurot ja sõiduki teisaldamiskulu 60,07 eurot riigituludesse. Laur Veskelt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 7515,01 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1461,96 eurot riigituludesse. Tulirelvaekspertiisi nr 26E-TB00109-01 kulu summas 672 eurot jätta riigi kanda. Brändt Pukilt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg

1 p-de 3, 10 alusel ekspertiisikulud 472 eurot ja sõiduki teisalduskulud 379,77 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.