4.september 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-26-2642 B2 Impact OÜ hagi O.N vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tsiviilasja hind 2267,65 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine
B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht: XXX, 10617 Tallinn) Marie Tsine (tel. 675 5825; e-post: ) O.N (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: ) lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3.Selgitada: 3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada;
3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 19.07.2022. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kokku on kostja 4 korral esitanud taotluse krediidi välja maksmise kohta). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 19.07.2022. a. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 2000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostjal oli võimalik Iseteeninduskeskkonnas jälgida oma Laenukonto seisu st. maksetega seonduvat infot, arveid, laenulimiidi jääki, esitada laenulimiidi väljamaksetaotlusi. Laenulimiidikonto on Kliendi personaalne konto, mida võib kasutada üksnes Klient. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Vastavalt Lepingu üldtingimuste punktile 6.4 laenulimiidi suurust võib muuta. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3093 eurot alljärgnevalt (withdrawal – väljamakse, lisa 4 – maksekorraldus ja lisa 5 – raamatupidamise väljavõte): 17.01.2025 17:26 Withdrawal [956627] 18.04.2024 10:22 Withdrawal [826853] 09.02.2023 12:06 Withdrawal [630864] 19.07.2022 18:42 Withdrawal [560101] 240,00 € 453,00 € 800,00 € 1 600,00 €. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 40,4785% aastas ehk 0,1109% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 48,90% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi summal 2000, ja päevaintressil 0,1109% (40,4785% aastas) ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates Laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2021 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 50,85% (16,95% x 3). Lepingu eritingimuste punkti G. kohaselt kujunes tagasimaksete
kogusummaks 2438,52 eurot. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o. 40,4785% aastas ehk 0,1109% päevas. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 3245,75 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 1219,68 eurot, kulude katteks 92,59 eurot ja intressi katteks 1933,48 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, maikuu osamakse summas 96 eurot, maksetähtaeg 30.05.2025, juunikuu osamakse summas 99,47 eurot, maksetähtaeg 30.06.2025, juulikuu osamakse summas 102,84 eurot, maksetähtaeg 30.07.2025, augustikuu osamakse summas 106,31 eurot, maksetähtaeg 30.08.2025 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, 13.08.2025 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud ja krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, lõppeski leping 28.08.2025. a ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 04.09.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes (dtl 41-42). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 2267,65 eurot, millest põhivõlgnevus 1775,69 eurot, intress 228,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 228,43 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 350 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses. Kohtu põhjendused
2.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
3.Hagi hind on 2267,65 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
4.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel sõlmitud 19.07.2022 krediidikontoleping (dtl 12-27).
6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja Multitude Bank p.l. vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Multitude Bank p.l. oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 28.08.2025 (dtl 38-40). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti kokku 3093 eurot (dtl 28-31). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
7.Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Hagiavalduse kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses laenusaaja ankeedi. Viidatud lisa puhul on tegemist väljavõttega kostja taotlusest krediidikonto avamiseks. Taotluse andmed: Sissetulek (Employee income): 1575 eurot Igakuised kulutused (Monthly expenses): 480 eurot Ülalpeetavad: 0 VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause kohustavad tarbijat esitama õiged andmed. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi konto väljavõtte alusel. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri tõend + pangakonto väljavõte) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, pangakonto väljavõte, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita.
9.Hagiavalduse kohaselt krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi pangakonto väljavõtte alusel. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu tingimuste punkti 3.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas kostja, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri tõend + pangakonto väljavõte) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja
mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, pangakonto väljavõte, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita.
10.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandja oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed – AS LHV Finance, Ühisraha OÜ, Coop Finants AS, Credistar (dtl 49-54). Ajavahemikus 16.05.2022-8.06.2022 on kostjale antud laenu erinevate krediidiandjate poolt kokku 5649,67 eurot, so vahetult enne käesoleva krediidilepingu sõlmimist. Konto väljavõttest nähtub, et AS LHV Finance väikelaenulepingu tagasimaksmine toimus summas 467,36 eurot 13.05.2022, Ühisraha OÜ laenu laekumine summas 2850 eurot 16.05.2022, Coop Finants AS laenu laekumine summas 799,67 eurot 18.05.2022 ning Creditstari kaudu saadud krediidi laekumine summas 2000 eurot 08.06.2022. Samuti kajastub Coop Finants AS krediidikohustuse täitmine summas 233,65 eurot 14.06.2022. Nimetatud tehingud kinnitavad, et kostjal esines laenu võtmise ajal mitmest allikast pärinevaid krediidikohustusi ning laenukoormus ei olnud üksik ega juhuslik. Uued laenud väljastati olukorras, kus tarbija juba teenindas eelnevaid krediidikohustusi. Selline asjaolu oli objektiivselt tuvastatav nii kontoandmete kui ka krediidiregistritest saadava teabe
pinnalt. Mõistlikult ja hoolsalt tegutsev krediidiandja pidi sellisest teabest järeldama, et tarbija finantskoormus on märkimisväärne ning tema võime täiendava kohustuse võtmiseks vajab põhjalikku kontrollimist. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et pärast laenusummade laekumist võeti kontolt välja ulatuslikus summas sularaha. Näiteks võttis kostja 18.05.2022 välja kokku ligikaudu 1950 eurot ning 30.-31.05.2022 veel ligikaudu 1950 eurot. Samuti on näha korduvaid suuri sularaha väljavõtteid juunis ja juulis 2022. Selline rahakasutusviis suurendab krediidiandja kohustust veenduda, et tarbija tegelik majanduslik olukord võimaldab uut krediiti teenindada ning et laenu kasutamise eesmärk ei viita makseraskuste katmisele või olemasoleva võlakoormuse jätkuvale refinantseerimisele. Kohus märgib, et enne uute laenude väljastamist ei nähtu kontol olulist rahalist reservi. Näiteks oli saldo enne Ühisraha OÜ laenu laekumist 387,31 eurot. Samuti vähenesid kontojäägid pärast sissetulekute laekumist korduvalt väga madalale tasemele. Konto väljavõtte põhjal ei olnud tegemist olukorraga, kus tarbijal oleks olnud märkimisväärsed säästud või muu vara, mis oleks vähendanud krediidiriski. Vastupidi, kontoandmed viitavad sellele, et tarbija sõltus oma igapäevase maksevõime säilitamisel jooksvalt laekuvatest sissetulekutest ja krediidivahenditest. Kuigi konto väljavõttest nähtub töötasu, komandeeringutasude ja Töötukassa maksete laekumine, ei saa üksnes sissetuleku olemasolust järeldada krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk ei ole kontrollida üksnes sissetulekute olemasolu, vaid hinnata tarbija tegelikku võimet täita kõiki olemasolevaid ja uusi kohustusi kogu krediidiperioodi vältel. See eeldab olemasolevate krediidikohustuste, maksekoormuse ning tarbija tegeliku finantsseisu sisulist analüüsi. Kuna hageja ei ole kohtule usutavalt tõendanud, et nimetatud riskiteguritele vaatamata viidi enne krediidi väljastamist läbi piisav ja sisuline krediidivõimelisuse hindamine, järeldab kohus, et krediidilepingu sõlmimisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
12.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti kokku 3093 eurot (dtl 28-31). Kostja on hageja andmetel teostanud makseid kokku 3245,75 (dtl 32-33) eurot. Seega on kostja hagejale põhivõlgnevuse 3093 eurot tasunud. 15.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist. 16.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.